Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politsei- ja piirivalveametnik võib kuuluda MTÜ juhatusse?11.09.2014

Tere!
Kas politsei- ja piirivalveametnik võib kuuluda MTÜ juhatusse?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜ-deks on mh erakonnad ning politsei ja piirivalve seaduse § 68 kohaselt ei või politseiametnik olla erakonna liige. Muid piiranguid MTÜ-desse (sh nende juhtorganitesse) kuuluvuse osas politsei- ja piirivalveametnikel minule teadaolevalt pole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas nõutaks minult välja alimentide summa, kui elan ja töötan välismaal?11.09.2014

Olen lapse emast lahus olnud aastaid. Laps siis elab ema juures. Olen alimente maksnud vastavalt meie paberil tehtud kokkuleppele, millel tema allkiri ja millega ta nõus on olnud. Ilma midagi rääkimata otsustas tema ja võttis endale tasuta advokaadi. Nimelt riigi seadusega on see makstav summa 40 eurot suurem, kui see, mis ma maksnud olen. Nagu lapse ema karjus mul telefonis, et saab 2 aastat tagantjärgi kõik, siis tekkis küsimus, kas mitte pole see tagasiulatuvalt vaid üks aasta? Ja kas mitte ei maksa puuduoleva summa ainult? Ja kui töötan ja elan teises riigis, siis kuidas see summa minult üldse välja nõutakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie poolt makstav elatis on olnud väiksem kehtivast miinimumelatisest, on lapse emal õigus nõuda tagasiulatuvalt vaid seda osa, mis on jäänud puudu elatise kehtivast miinimummäärast. Seejuures on võimalik nõuda miinimumelatisest puudujäävat osa vaid kuni 1 aasta tagasiulatuvalt, mitte 2 aastat, nagu lapse ema Teile ekslikult väitnud on.

Asjaolu, et elate ja töötate välisriigis, ei piira kuidagi lapse ema õigust nõuda Teilt elatist, sh tagasiulatuvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ette võtta kui kõik protsess läbi käidud, kuid isa ikka ei maksa, juba politseissegi antud?11.09.2014

Tere,
Palun öelge mida peaksin tegema, olen andnud alimendid sisse, kohtuistungi võitnud. Nõude andnud edasi kohtutäiturile, kuna mittemaksmisest sai aasta, andsin asja politseisse. Mitte üheltki ametiisikult ma mingit tagasisidet ei saa, raha pole ka laekunud. Eksabikaasa peab firmat, topib sularahana kõik rahad taskusse ja lapsed peavad elama millest?
Öelge palun mida ma peaksin ette võtma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete algatanud elatisraha kättesaamiseks täitemenetluse ja palunud ka kriminaalmenetluse alustamist elatisraha maksmisest kõrvalehoidmise tõttu, olete juba teinud kõik endast oleneva elatise kättesaamiseks. Loodame, et Teie poolt tehtud sammud viivad soovitud tulemuseni ehk siis lastele ülalpidamisvahendite kättesaamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tõesti peame jagama vara pooleks, kuigi naine on 12 aasta jooksul töötanud ainult 2 aastat ja minu korteri eest ostsime maja?11.09.2014

Olen naisega abielus 9 a, koos olnud aga 12 a. nüüd lahutus tulemas. Selle 12 a jooksul on naine tööl täinud ainult umbes 2 a ja alati miinimumpalga eest, seega olen mina terve elu tasunud kõik kulud, naine on oma palga ainult endale raisanud. Küsimus on ühisvara jagamises, varaleping puudub. Enne abielu oli minul korter, abielludes müüsin ma korteri ja ostsin maja, nüüd vaja see jagada. Kas tõesti kehtib 50/50 või on siiski minul õigust rohkem, kuna reaalselt pole naine kunagi ühegi asja eest maksnud. Või olen olnud lihtsalt loll, et ei teinud abieluvara lepingut? Kuigi ka sellest polnud kasu, naine keeldus abiellumast, kui teeme mingi lepingu enne seda. Kohtusse minek on välistatud, kuna mõlemal puuduvad täna vabad vahendid kohtuteeks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuigi hetkel kehtiv perekonnaseadus abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks erinevalt eelmisest perekonnaseadusest aluseid ette ei näe, oleks antud asjas ilmselt võimalik kohaldada ka eelmist perekonnaseadust, mis võimaldas ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara oli soetatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Seega võib asjas leida võimaluse kinnistu jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, kuid seda üksnes osas, mis on soetatud Teie lahusvara arvel. Asjaolu, et abikaasa abielu jooksul Teist vähem tööl käis ja väiksemat sissetulekut teenis, osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks alust ei anna.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan teada, kas ma saan taotleda esmaseid juhilube (aastate tagant jäi asjajamine pooleli ja sain ka vahepeal trahvi)?11.09.2014

Selline küsimus siis, et sai 10a tagasi tehtud autokooli paberid ja ka korra ark-s, aga sealt ei saanud läbi ja siis jäi asi soiku, kuna sai liiklust rikutud ja pandi keeld peale paariks aastaks. Ilmselt ei ole kõik rahalised kohustused ka tänaseks päevaks makstud, kuidas siis saada teada või kust kohast, kas on hetkel võimalus minna ARK-sse lube taotlema või ei.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastates esitatud küsimusele, siis kõige asjakohasem on eksamite võimalust uurida Liiklusregistri büroost ja rahaliste võlgnevuste olemasolu sealt, kus Te arvate, et need on tekkinud.

Kui Teil ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse § 106 lg-s 1 nimetatud süütegude eest, siis ei ole Teil takistusi juhtimisõiguse taotlemisel.
 

Küsimus: Mis järjekorras makstuks arvata korteriomaniku makseid, kui tal on maksta kuhtukulud ning igakuised arved?10.09.2014

Lp Andry Krass,
Meie korteriühistus on ühe korteri kaasomanik KÜ majanduskulude arvete täpse tasumise asemel kandnud KÜle üle mingi ebamäärase summa ja kirjutanud selgituseks "majanduskulude ettemaks". Eranditult kõik maksed on tehtud maksetähtaega eirates - hilinemisega. Selline käitumine on kestnud umbes aasta. Enne seda kaotas ta kohtus KÜ vastu esitatud hagi ja temalt mõisteti välja kohtukulud.
Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest oleme siiski katnud nende nn ettemaksudega selle korteri majanduskulude kuuarveid ning arvestanud võlgnevuse summast maha "ettemaksu" summa (pärast sellist ettemaksu kasutust on ka alati veel üles jäänud võlgnevus). Kuidas on õige töödelda selliseid ettemakseid? Kas ja missugune on juriidilisest seisukohast erinevus majanduskulude ettemaksu tegemise ja majanduskulude tasumise vahel olukorras, kus korteriomanikul on selle ettemaksu summat ületav majanduskulude võlgnevus?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Teie kirjeldatud juhtum on reguleeritud võlaõigusseaduse § 88 lg 3 poolt nii, et korteriomanik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või korteriühistu veel nõuda. Sama paragrahvi lõige 6 kohaselt tuleb "ettemaksu" arvelt lugeda täidetuks:
1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus;
2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus;
3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus;
4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus.

Kokkuvõttes olete talitanud õigesti!

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui ettevõtte ja kliendi võimaliku vaidluse korral piisab süsteemis olevast arvest piisab, sest paberarveid ei sooviks enam arhiveerida?10.09.2014

Sooviks vähendada ettevõtte kogutavat paberimajandust. Kuna arved on süsteemis olemas ja iga kell kätte saadavad, siis sooviks loobuda paberil arvete väljastamisest ja allkirja võtmisest kliendilt ettevõtte jaoks. Kui ettevõtel ja kliendil tekib vaidlus, kas süsteemis olevast arvest piisab? Nimelt on olnud kokkupuudet, et klient tuleb vaidlema ja siis on allkirjaga arve ette näidata.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ostja ega ka müüja allkiri arvel pole ei vajalik ega kasulik. Tänapäeval väljastatakse arveid võimaluse korral elektrooniliselt – see on mugavam ja odavam nii müüja kui ostja jaoks ning arve esitamine ja kättetoimetamine on alati kontrollitav.
 

Küsimus: Kas katastriüksuse piiriprotokollile peavad alla kirjutama naaberkinnistu kõik omanikud (ühisvara omanikud)?09.09.2014

Kas maaüksuse piiriprotokolli allkirjastamiseks peab piirinaabriks oleva ühisvara korral tähtkirjaga kohale kutsuma 100% piirinaabri ühisvara omanikest?
Ehk kas ühisvara saab piiriprotokollis esindada ka vaid osa piirinaabri ühisvara omanikest? Kui jah, siis kui suure osa (miniaalselt)?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Maakorralduslike toimingute tegemisest peab teavitama kõigi kinnisasjade omanikke. Seadus ei erista, et kui isik on vaid väikese mõttelise osa omanik, siis just kui ei oleks tal omaniku õigusi. Olenemata omandi suurusest on ta omanik ja temale tuleb teavitada. Piiriprotokollile allkirja andmine tähendabki kinnitust selle kohustuse täitmise kohta.
 

Küsimus: Kas saan veel vanast töökohast saamata jäänud tasu nõuda, kuna lepingut ei täidetud ja töötan juba uues töökohas?09.09.2014

Tere,
olemas kehtiv leping, peale tööde lõppu jäi viimane töötasu maksmata, töökoht rootsis, eesti firma. Kuna rootsis algasid kollektiivpuhkused, saadeti meid koju, sellest möödas juba 2 kuud. Tööandja tööd pole pakkunud, vana võlga pole maksnud, töölepingut pole ka lõpetanud. Makse pole ka ta maksnud minu pealt (haigekassat). Tööinspektsiooni telefonilt vastati, et nemad ei saa kuidagi aidata, tuleb pöörduda kohtusse, kuna maksud vaja maksta. Leidsin uue töökoha, kus tehti ka leping. Kas vana leping kehtib veel ja kas võimalik oma saamata jäänud tasusid ka kuidagi kätte saada kas kohtuga või ilma? Mida oskate soovitada?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere! Kuna Teie ega tööandja ei ole töölepingut üles öelnud, siis on leping kehtiv ning seetõttu on ka poolte kohustuseks seda järgida. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja üks põhikohustustest maksta töötajale töö eest tasu ning selle järgi peab tööandja tasuma Teile maksmata palga. TLS § 35 alusel peab tööandja töötajale maksma keskmist tasu ka siis, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud. Praegusel juhul oleks Teil töötasu tõenäoliselt võimalik saada uuele töökohale asumisele eelnenud aja eest. Tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest vaid sellisel juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Töötajal ei ole kohustust tööd nõuda.

Praegusel juhul oleks Teil maksude tasumata jätmise ning saamata jäänud töötasu küsimustes mõttekas pöörduda kohtu poole, kes vaidluse lahendaks. Töötasu nõude esitamise tähtajaks on kolm aastat, teiste rikutud õiguste kaitseks on nõude esitamise tähtaeg neli kuud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan abikaasa poolt makstud FIE kodukontori kulud tagantjärgi FIE kuludesse kanda, kuna enne ei olnud mul tulu?09.09.2014

Tere!
Kuna minu sissetulekud kuupõhiselt FIE-na ei ole olnud nii suured kui kulud, siis on mu mees maksnud elektrit, gaasi, vett, internetti ja autoliisingut. Kas sellisel juhul kui tahan need oma FIE kuludesse panna, pean talle selle summa üle kandma ja panema selgitusse jaan-aug kodukontori ja sõiduvahendi kulud?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

FIE tulumaksuarvestus on kassapõhine. See tähendab, et aasta ettevõtlustulust saab maha arvata ainult samal aastal tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud maksed. Pangaülekande aluseks võiks olla mehe maksenõue viidetega tema poolt tasutud kuludele ja vastavatele kuludokumentidele. Ülekande selgituses võiks viidata sellele nõudele. Üksikute kuude majandustulemused pole olulised. Aastakahjumit saab edasi kanda järgmistele aastatele.