Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millal võin esmast juhiluba taotleda, kui olen saanud joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistada?26.09.2014

Kui pikk on see aeg, mille vältel ma ei saa minna ARK-i eksamile, kui olen saanud joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistada? Karistus oli rahaline ning eelnevalt pole mul juhtimisõigust olnud. Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse juhtimisõigus isikule, kellel ei ole varem juhiluba olnud ja kellel ei ole muuhulgas karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. Karistusseadustiku 23. peatükki mahub ka § 424 e. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Tegemist on 2. astme kuriteoga. Karistusandmed 2. astme kuriteo eest kustutatakse karistusregistrist 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest. Rahalise karistuse puhul selle tasumisest. Senikaua saab rääkida karistatuse olemasolust ning selle aja jooksul (3 aastat rahalise karistuse tasumisest arvates) ei võimalda LS § 106 lg 1 p 4 ka isikule juhtimisõiguse andmist.
 

Küsimus: Kas abikaasa saab võtta laenu maja korrastamiseks ka ilma minu nõusolekuta?26.09.2014

Abikaasal on plaan võtta pangalaen, et korrastada tema nimel olevat elamut, mis aga ostetud abielu ajal. Oleme küll abielus, kuid elame eraldi juba ammu, samas veidi on meie vahel ka suhtlemist olnud (ühised lapsed). Majas mina ei ela, küll aga üks täiskasvanud laps.
Kas laenu eest tulevikus pean ka mina vastutama? Kaastaotleja ma pole.
Tänud vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abikaasal on võimalik võtta laenu Teie teadmata, kuid kas see ka teie ühise kohustuse alla kvalifitseerub, sõltub laenuraha kasutamisest. Kui abikaasa kasutab laenuraha perekonna huvides, on tegemist ühise kohustusega, kui isiklikes huvides, ainult abikaasa kohustusega.

Kui abikaasa kasutab laenuraha talle lahusvarana kuuluva elamu korrastamiseks, mida Teie iseenesest enam elamispinnana ei kasuta, on tegemist eelkõige abikaasa isikliku kohustusega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 16-aastane isik võib üksi elama asuda või on selleks vaja vanemate nõusolekut?26.09.2014

Tere,
Järgmisel aastal lõpetan ma põhikooli ja selleks ajaks olen ma 16-aastane. Kas ma tohin kolida üksinda elama? Ma koliksin isa korterisse, kus on vajalikud elamistingimused olemas ja isa toetaks rahaliselt ning käiks üle nädala nädalavahetustel kodus. Ema ja isa lahkuminekust saati enan ma ema juures. See jäi nii, kuna isa töötas välismaal ja muud võimalust mu vanemad tol hetkel ei näinud. Probleem seisneb selles, et ema ei luba mul kolida. Kas siis, kui asi kohtusse läheks, võiks kohus otsustada selle poolt, et ma saan minna isa korterisse eraldi elama?
Tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse heaolu eest hoolitsevad lapse vanemad, seega tuleks elukohaküsimuses ikkagi vanematega kokkuleppele jõuda. Ilmselt võib Teie ema olla seisukohal, et eraldi elama asumine ei vasta (veel) Teie huvidele, mis põhjendab ka tema mittenõustumist.

Võite abi saamiseks pöörduda oma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, võibolla õnnestub lastekaitsetöötaja vahendusel vanematega eraldi elama asumise osas ühisele seisukohale jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste isa saab elatisraha maksmise tingimuseks seada, et lastel oleks pangakontod, millel vahendusel saaks tema raha kasutust kontrollida?26.09.2014

Tere!
Sai ametlikult lahutatud eksabikaasaga mai kuus 2014.a ning elan nüüd uue elukaaslasega. Kuna suuline kokkulepe ei viinud eksmehega selleni, et ta regulaarselt laste (2 lapse) toetamiseks elatisraha maksaks, siis tegin sellekohase hagiavalduse kohtusse. Peale määruse saabumist tegi eksmees vastuhagi. Nimelt on ta nõus maksma kahe lapse eest miinimumsummas elatisraha, aga tingimusel, et laste nimel on oma pangakaart, kuhu elatisraha laekub ning et eksmehel jääks õigus läbi internetipanga kontrollida elatisraha kulutamist, samuti nõuab ta igakuiselt seejärel tšekke. Kas tal on selleks õigus ja kas minul on selleks kohustus?

Samuti nimetab ta vastuhagis ära minu praeguse elukaaslase, kes ei oma hetkel püsivat töökohta, kuna läheb nädala pärast ajateenistusse ning eksmees toob põhjenduseks, et hakkan laste elatisraha mitte-otstarbeliselt kulutama (praegust elukaaslast ülal pidama). Samuti toob põhjuseks, et 1. okt. 2014 kaotan mina püsiva töökoha (koondamise tõttu) ning samuti võin laste elatisraha oma tarbeks kulutada.

Kas elatisraha nõudmine sõltub sellest, kas oman edaspidi püsivat töökohta ja kellega koos elan?
Samuti küsib kohus, et kas on võimalik omavaheline kokkulepe. Paraku ei ole see võimalik, sest oleme seda varem üritanud. Nimelt kui julgesin laste isalt laste jaoks raha küsida, siis käis ta ja torkas noaga läbi minu isikliku sõiduauto kõik 4 rehvi. Samuti leppisime kokku igakuiselt laste elatisrahaks 300 eurot, kuid seda maksis ta vaid ühe kuu ulatuses ning ülejäänud kuud pole tasunud toodes põhjenduseks, et raha pole.

Olen alates 2011. aastast maksnud ise oma vahenditega lasteaiamaksu kahe lapse pealt, samuti ostnud riided, tasunud arsti visiiditasud ja ostnud söögi.
Kas mul on võimalus end kaitsta, kui ma ei ole nõus pangakontoga, kuhu laste elatisraha laekuks, mida tema saab kontrollida?
Parimatega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha maksmine otse laste kontodele eeldab vanematevahelist kokkuleppet – kui lapsi kasvatav vanem sellega nõus ei ole, peab lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole. Kahtlen, et kohus lubab laste isal elatise kanda elatise laste kontodele, kui Teie sellega nõus ei ole.

Perekonnaseadusest ei tulene, et elatist maksval vanemal oleks õigus nõuda elatist saavalt vanemalt täpset aruandlust elatisraha kasutamise kohta. Kui vanem taotleb elatisraha väljamõistmist suuremas ulatuses kui miinimummäär, peab ta lapse/laste ülalpidamiskulude suurust kohtumenetluses tõendama, kuid igakuiselt juba väljamõistetud elatisraha saades tal seda kohustust ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õiglane, et minu rõdu pinna pealt arvestatakse küttekulu, seda ju ei köeta?25.09.2014

Minu korteri üldpinna sisse kuulub ka 10 m2 rõdu ja sellelt arvestatakse küttekulu. See tundub ebaõiglane, sest rõdu ju ei köeta. Kas seda on võimalik kuidagi muuta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, rangelt normi vaadates arvestatakse küttekulu suurust siiski mitte rõdu, vaid Teile kuuluva kaasomandi eseme suurusest lähtudes.
Asjaolu, et rõdu suurust (põhjus) võetakse eelnimetatud kaasomandi eseme suuruse (tagajärg) arvestamisel arvesse, tuleb vaadata kui korteriomanike kokkulepet, mille äramuutmiseks on samuti vajalik sõlmida korteriomanike kokkulepe. Juhul, kui Teie kortermajas on asutatud korteriühistu, siis võib küttekulude jagamise seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduda ka korteriühistu põhikirja kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas korterid kinnistusraamatusse kanda, kui ühe korteri omanikuga ei saa juba aastaid kontakti?25.09.2014

Probleem korterite kandmisest kinnistusraamatusse. Nimelt 8 korteriga majas on 1 omanik kättesaamatu juba aastaid, et vajalikke toiminguid teostada? Millised oleksid võimalused teistel korteriomanikel asjad lõpuni ajada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, saan küsimuse püstitusest aru nii, et korterelamu on kaasomandis ning kinnisasjal, millele korterelamu asub soovitakse moodustada korteriomandid, kuid üks kaasomanik ei ole selleks kättesaadav.

Ülalkirjeldatud juhul soovitan asjaõigusseaduse paragrahv 76 lõikele 1 tuginedes esitada kohtusse taotlus kaasomandi lõpetamiseks, tehes kohtule ettepaneku, et kaasomand lõpetatakse korteriomandite moodustamise kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas vältida, et pärast surma ei satuks väärtpaberid selleks pädevust mitteomava väikelapse omandusse?25.09.2014

Tere! Kas mul on kuidagi võimalik korraldada asjad nii, et minu surma korral läheksid hetkel varalahususega abieluvaralepingu alusel minu ainuomanduses olevad väärtpaberid minu abikaasale, mitte ei läheks pool neist perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse tõttu meie ühisele alaealisele lapsele (hetkel 3-aastane)?
Küsin selle pärast, et lasteaiaealisel mudilasel puuduvad oskused investeerimistegevuseks ning stsenaariumi korral, kus sundosaga määratakse osa nendest tema omandusse, võib pere saada olulise rahalise kahju. Samuti võib tekkida probleem, et kui osa väärtpabereid jääb lapse omandusse kasutult seisma, lõpevad abikaasal rahalised vahendid lapse ülalpidamiseks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapsel on Teie surma hetkel õigus perekonnaseadusest tulenevalt Teilt ülalpidamist saada, ei ole võimalik teda pärimisest testamendi tegemisega välja jätta. Siiski on sundosa suurus pool sellest, mida lapsel oleks õigus seadusjärgse pärimise korral saada.

Vanemal kui lapse seaduslikul esindajal on võimalik teha lapse varaga, sh päritud varaga, tehinguid, kuid selleks peab eelnevalt küsima kohtu nõusolekut. Kui vanem suudab kohtule tõendada, et tehingu tegemine on lapse huvides, annab kohus üldiselt selleks ka nõusoleku.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kinkida enne abielu soetatud korter abikaasale, kas siis on korter ühis- või lahusvara?25.09.2014

Kui kinkida lahusvarana (enne abielu soetatud) kuuluv korteriomand abikaasale, kas siis on korter ühis- või lahusvara?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kinke teel omandatud vara on abikaasa lahusvara, seega muutub Teie lahusvaraks olev korteriomand abikaasale kinkimisel abikaasa lahusvaraks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mitterahalised sissemaksed peab materiaalselt arvele võtma?25.09.2014

Tere!
Osaühing asustati veebruari kuus ilma sissemakset tegemata. Siis tehti kanne D sissemaksmata osakapital 2500 eur ja K osakapital 2500 eur. Kas kanne on õige? Nüüd soovib omanik osa osakapitalist tasuda mitterahalise sissemaksena. Kas mitterahalised sissemaksed peab materiaalselt arvele võtma? Kas kanne oleks D materiaalne põhivara ja K sissemaksmata osakapital?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kanded on õiged. Mitterahaline sissemakse vähendab sissemaksmata osakapitali. Sissemaksed tuleb arvele võtta, vastasel korral pole bilanss tasakaalus.
 

Küsimus: Kas saan nõuda ostuhinna alandamist, kuna korteri pindala on väiksem kui lepingus ja kinnistusregistris?25.09.2014

Ostsin korteri, mille pindala on kinnistusregistris ja ostu-müügi lepingus sätestatust väiksem. Kas ja millistel alustel on mul õigus nõuda ostuhinna alandamist? Täpsustuseks veel nii palju, et võlaõiguslepingus on kirjas, et mul ei ole tulevikus õigust nõuda ostuhinna alandamist, kui korteri tegelik pindala peaks osutuma väiksemaks. Kas sellises olukorras tuleb seadus appi või pean leppima müüja vastusega, et lepingus on kõik kirjas?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Olete ju kokku leppinud, et te ei saa sellisel juhul ostuhinda alandada. Leping lähtub seadusest ja seadus lepingust. Seega tuleb olukorraga leppida. Võiks küll mõelda, kas muude õiguskaitsevahendite kasutamine tuleks kõne alla, kuid ka siin tuleks suure tõenäosusega eitavalt vastata.