Õigus
Küsimus: Kuidas kindlustada, et tulevikus laps ei peaks isa eest hoolitsema, sest isa ei hooli praegu lapsest?17.09.2014
Kui isa ei hooli lapsest (eirab lapse psüühikaprobleeme, mis ise tekitanud), ei maksa elatist (kohtumäärus poole miinimumpalga ulatuses elatise maksmiseks olemas, korduvalt viidud nõue ka kohtutäiturile) ja käitub ka pärast kooselu laialiminekut vägivaldselt ning terroriseerivalt, siis kas ja kuidas saaks teha määruse, et laps pärast isa eest hoolitsema ei peaks (mees on alkohoolik - seega suurenenud risk, et invaliidistub ja jääbki vaese lapse kaela), kuna isa ise ka ei ole lapse eest mingil moel hoolitsenud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps vabaneb oma vanema ülalpidamiskohustusest (või kohustust piiratakse) eelkõige juhul, kui vanem on kunagi rikkunud jämedalt oma ülalpidamiskohustust lapse vastu. Seega tasub Teil alles hoida tõendeid selle kohta, et lapse isa ei ole lapsele elatist maksnud, samuti tasub mõelda kriminaalmenetluse algatamise peale elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas usaldusühing võib jääda nn riiulile ootama, et leida uus täisosanik, kuna usaldusühingust soovib lahkuda täisosanik?17.09.2014
Usaldusühingust soovib lahkuda täisosanik. Kas usaldusühing võib jääda nn riiulile seisma ja ootama, et leida uus täisosanik? Ei soovi edasi tegutseda FIE-na ega ümberkujundada teiseks äriühinguvormiks.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas ma kõige lihtsamalt kaks ühemehe osaühingut üheks võiks liita?17.09.2014
Varem oli tegutsemine aktiivsem ja praegu ühemehefirmana kaks osaühingut, lisaks on jäänud üles FIE. Üks OÜ on vanem ja käibemaksukohustuslane. Varasid on mõlemal, nii tehnikat kui kinnisvara. Käibemaksuga firma pidamisel pole enam mõtet. Kuidas neid kõige optimaalsemal viisil ühendada, nii et ei tekiks liigseid maksuriske?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas juhul, kui Teie ainus soov on edaspidi käibemaksu mitte maksta, siis võite ka mõlemad OÜ-d alles jätta, kuid lihtsalt paluda Maksu-ja Tolliametil käibemaksukohuslasest OÜ käibemaksukohuslaste registrist kustutada. Käibemaksuseaduse § 22 lg 1 kohaselt, kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.
Kui Te soovite aga maksuriskide analüüsi, siis selleks on vajalik tutvuda põhjalikult ettevõtte tegevuste ning varadega. Nii vähese info põhjal pole võimalik maksuriske kaardistada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kust alustada, et taotleda lapse hooldusõigust?16.09.2014
Tere!
Mul tekkis selline küsimus, et kas ja kuidas oleks minul võimalus taotleda lapsele hooldusõigust? Ei julge last emaga jätta sellepärast, et ema ainult närvitseb minuga koos olles. Ei tea kuidas ta käitub lapsega kui ta temaga kahekesi on. Ema ise elab sõbrannaga koos ja nii kui last ei ole või kui laps magama pannakse siis joovad. Ise elan üksi 2-toalises korteris. Ema käib nüüd ametlikult tööl, 600 eurot on palk. Sellest 350 eurot on korteri üür plus kommunaalid. Aga on juhtunud nii, et ema ei jõua õigeks ajaks tööle ja on alkohaisud juures. Ma ei oska enam ise midagi teha.
Mul tekkis selline küsimus, et kas ja kuidas oleks minul võimalus taotleda lapsele hooldusõigust? Ei julge last emaga jätta sellepärast, et ema ainult närvitseb minuga koos olles. Ei tea kuidas ta käitub lapsega kui ta temaga kahekesi on. Ema ise elab sõbrannaga koos ja nii kui last ei ole või kui laps magama pannakse siis joovad. Ise elan üksi 2-toalises korteris. Ema käib nüüd ametlikult tööl, 600 eurot on palk. Sellest 350 eurot on korteri üür plus kommunaalid. Aga on juhtunud nii, et ema ei jõua õigeks ajaks tööle ja on alkohaisud juures. Ma ei oska enam ise midagi teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite taotleda lapse ühise hooldusõiguse osalist/täielikku lõpetamist, peaksite kohtule esitama vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 10 eurot. Avalduses peaksid sisalduma andmed menetlusosaliste kohta, avalduse aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja Teie selgelt väljendatud (ja põhjendatud) nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtuga on määratud 160 eurot alimente, siis ka eksnaisel on õigus nõuda veel 100 eurot juurde?16.09.2014
Tere,
Sündis laps, kui olime veel eksnaisega noored, mõlemad 16-aastased, nüüdseks on meie eluteed lahku läinud kuid maksan eksnaisele alimente 160 eurot kuus. See summa on pandud paika 7 aastat tagasi ja kohtu poolt kinnitatud. Nüüd aga eksnaine sooviks saada juurde sellele 160 eurole veel sada eurot kuus ehk siis kokku 260, mina leian, et see summa on liiga suur, ise olen lihttööline ning teenin kuus kuni 700-800 eurot. Seega kui tema annaks minu alimendid kohtule ülevaatamiseks, siis kui suur tõenäosus on, et ta ka saab alimentidele juurde 100 eurot, olen nõus ise juurde maksma aga mitte 100 eurot.
Kuidas arvutatakse üldse seda alimentide maksmismäära?
Ette tänades vastuse eest
Sündis laps, kui olime veel eksnaisega noored, mõlemad 16-aastased, nüüdseks on meie eluteed lahku läinud kuid maksan eksnaisele alimente 160 eurot kuus. See summa on pandud paika 7 aastat tagasi ja kohtu poolt kinnitatud. Nüüd aga eksnaine sooviks saada juurde sellele 160 eurole veel sada eurot kuus ehk siis kokku 260, mina leian, et see summa on liiga suur, ise olen lihttööline ning teenin kuus kuni 700-800 eurot. Seega kui tema annaks minu alimendid kohtule ülevaatamiseks, siis kui suur tõenäosus on, et ta ka saab alimentidele juurde 100 eurot, olen nõus ise juurde maksma aga mitte 100 eurot.
Kuidas arvutatakse üldse seda alimentide maksmismäära?
Ette tänades vastuse eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks elatis olla väiksem kui 177,5 eurot ühes kalendrikuus. Seda summat on lapse emal igal juhul õigus nõuda ja selleks ei pea lapse ema kohtule esitama tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Kui aga lapse ema soovib elatist rohkem kui miinimummääras, peab ta kohtule lapse ülalpidamiskulusid tõendama – kui lapse ema soovib Teilt elatist 260 eurot, peaks ta olema võimeline tõendama, et lapse igakuised ülalpidamiskulud on 520 eurot.
Seega oleks Teie poolt mõistlik suurendada lapse emale makstavat elatist poole kehtiva miinimumpalgani, kuid suurema summa elatise maksmiseks küsida lapse emalt vastavaid tõendeid. Kui lapse ema Teile tõendeid ei esita ja/või Teil ei ole võimalust elatist sellises ulatuses üleüldse maksta, võite keelduda elatise suurendamisest lapse ema poolt soovitud suuruseni. Sellisel juhul võib lapse ema pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kus Eesti õigusaktides on määratletud "ajutine töötamine"?16.09.2014
Väga tihti kasutatakse töösuhetes terminit "ajutine töötamine." Samas ei ole ma leidnud määratlust, mida sisuliselt tähendab ajutine töötamine. Kas saaksite palun öelda, kus Eesti õigusaktis(-des) on määratletud ajutine töötamine?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 9 (Tähtajalise töölepingu sõlmimine) on välja toodud mõiste "töö ajutine iseloom". Nii nimetatud paragrahvist kui ka Sotsiaalministeeriumi täiendavatest selgitustest TLS- le lähtub, et tegemist peab olema ajutise olukorraga, millel on selgelt määratletud algus ja lõpp kas kuupäevaliselt või saabuva sündmusega. Sellest tulenevalt ei saa tähtajalist töölepingut sõlmida tööandja suvast lähtuvalt "ajutiselt" vaid vajadus peab olema tekkinud konkreetselt fikseeritud ajahetkel ja vajadus peab ära langema samuti konkreetselt fikseeritud ajahetkel või kindlalt saabuva sündmusega.
Teadmata Teie küsimuse tagamaad, ei ole kahjuks võimalik täpsemalt vastata, aga soovi korral on Teil võimalik tulla konsultatsioonile kas meie kontorisse või allpool olevate kontaktide kaudu eelregistreerimisega Skype-s.
Selgust töösuhetes soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on seaduslik kui ettevõte seadis väravas sisse alkomeetrisse puhumise?16.09.2014
Firma ülemus seadis väravasse turvafirma kohustuste hulka sunniviisilise alkomeetrisse puhumise, (inimesed, kes julgesid sellele vastu väita, need ka vallandati või siis tehakse elu kuumaks) - inimesed, kes sellest keelduvad -loetakse nn. tööluusiks ja sisse tööle ei lasta. Kas see on seadus õiglane ja kas ma pean sunniviisiliselt puidufirmas sellega tegelema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjale on seadusega pandud kohustus tagada ohutu töökeskkond. Sellest lähtuvalt tuleks kõikide asjaolude kogumis hinnata, kas kohustuslik alkomeetrisse puhumise nõue on ohutu töökeskkonna tagamiseks ebaproportsionaalne abinõu või mitte. Teie küsimusest ei tule välja, mis oli kehtestatud nõude ajendiks, millised olid tööandja eelnevad meetmed, et hoida ära joobeseisundis töötajate töötamine kõrgendatud ohuga töövahenditega, milleks tööpingid kahtlemata on, millisele isikute ringile kehtestati alkomeetrisse puhumise kohustus, mis on kirjas ettevõtte töökorralduse reeglites (sisekorraeeskirjad) ja mis kohustusi- vastutust- õigusi paneb Teile peale sõlmitud tööleping. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina, saaks kaaluda tööandja käitumise seaduspärasust.
Vastastikkust mõistlikku ja heauskset käitumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis vormis pean esitama pretensiooni ja kas ettevõte on kohustatud sellele reageerima?16.09.2014
Tere,
Küsimus puudutab pretensiooni esitamist inkassoettevõttele. Sain ettevõttelt arve, kuhu oli märgitud põhisummale lisaks ka viivis, mille maksekohustust vaidlustasin, kuna tegu oli ettevõtte lohakusveaga. Leppisin telefoni teel kokku, et tasun vaid arve põhisumma, kuid aasta hiljem jõudis minuni uus arve, kus nõuti viivise kohest tasumist. Esitasin (korduvalt) e-maili teel pretensiooni, kuid minu kirjadele ei vastatud. Sooviksin teada, mis vormis pretensioon tuleks esitada ja mis on arve väljastanud ettevõtte kohustused sellele reageerimiseks? Mida pean tegema, kui ettevõte ei reageeri minu kirjadele?
Küsimus puudutab pretensiooni esitamist inkassoettevõttele. Sain ettevõttelt arve, kuhu oli märgitud põhisummale lisaks ka viivis, mille maksekohustust vaidlustasin, kuna tegu oli ettevõtte lohakusveaga. Leppisin telefoni teel kokku, et tasun vaid arve põhisumma, kuid aasta hiljem jõudis minuni uus arve, kus nõuti viivise kohest tasumist. Esitasin (korduvalt) e-maili teel pretensiooni, kuid minu kirjadele ei vastatud. Sooviksin teada, mis vormis pretensioon tuleks esitada ja mis on arve väljastanud ettevõtte kohustused sellele reageerimiseks? Mida pean tegema, kui ettevõte ei reageeri minu kirjadele?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Mingit konkreetset pretensioonile vastamise korda seadus eraisikutele ei sätesta. Rõhutan, et arve üksinda ei tekita maksmise kohustust - arve on väljastatud mingil alusel, antud juhul näiteks seadus või viivise tasumise kokkulepe. Ilmselt see antud juhul puudub, mistõttu ei ole teile lihtsalt midagi vastata. Kui nõue on põhjendatud, siis teie tasumiskohustuse tekkimiseks tuleks kohtusse pöörduda. Seal saate esitada oma vastuväited nii, et teisel poolel on raskem nendele vatamisest kõrvale põigelda.
Küsimus: Kas asjaolu, et avastasime üüritud korteris prussakad, on aluseks tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks?16.09.2014
Me üürisime kaks kuud tagasi korteri. Leping tehti tähtajaline, üheks aastaks. Umbes nädal hiljem selgus, et kortermajal on suuri probleeme prussakatega ja ka meie üürikorteris ilmnes neid väga palju. Meile korraks mainiti peale lepingu allkirjastamist, et kunagi olid prussakad, kuid see probleem olevat lahendatud. Hiljem meie kaebamise peale lasi omanik teha korteris tõrje, kuid see ei aidanud. Tahaksin küsida, et kas me saaksime üürilepingu erakorraliselt üles öelda tuginedes VÕS § 317 Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu, kuna parasiidid kannavad edasi haigusi ja kahjustavad toiduaineid?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Soovitan kaaluda tuginemist VÕS § 313 lg-le 1, etteruttavalt märgin, et VÕS § 313 lg 2 ei sisalda ammendavat loetelu, mis tähendab, et põhjused võivad olla ka muud kui selles sättes loetletud. Võiks analüüsida, kas probleemile võiks kohalduda näiteks VÕS 196 lg 1 või VÕS § 116 lg 2 p 1.
Küsimus: Kas kõrgkoolis õppija saab ka elatisraha kuni 21-aastaseks saamiseni?15.09.2014
Laps on saanud täisealiseks (19 a) ja jätkab peale gümnaasiumi õpinguid ülikoolis. Kas isal, kes elab eraldi ja on siiani maksnud igakuist elatisraha, on kohustus maksta elatist kuni lapse 21-aastakseks saamiseni juhul kui laps jätkab õpinguid kõrgkoolis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punktist 2 tulenev ülalpidamiskohustus lõppeb lapse poolt põhi- või keskhariduse omandamisega – sellest lähtuvalt täisealiseks saanud lapsele kõrgkooli õppima asumisel elatist enam edasi maksma ei pea. Ilmselgelt võib vanem seda vabatahtlikult edasi teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand