Õigus
Küsimus: Kas maja haldaja kannab teenusepakkuja muutudes ettemaksud uuele haldajale üle?17.08.2014
Tere!
Senine haldusteenuse osutaja teatas, et lõpetab lepingu ja edaspidi haldab maju firma, kelle kohta ei leia internetist mingit infot. Mis saab ettemaksudena tehtud rahadest? Kas senine haldaja saab/võib need uuele üle kanda?
Senine haldusteenuse osutaja teatas, et lõpetab lepingu ja edaspidi haldab maju firma, kelle kohta ei leia internetist mingit infot. Mis saab ettemaksudena tehtud rahadest? Kas senine haldaja saab/võib need uuele üle kanda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Valitseja vahetumisel on eelmine valitseja kohustatud uuele valitsejale üle andma valitsemisevara, sh korteriomanike võlad, ettemaksed ja valitseja kasutusse antud päraldised (võtmed, tehnilise dokumentatsioomi jms).
Kui käesoleval juhul ei ole eelpoolkirjeldatud regulatsioonist kinni peetud, siis soovitan selguse saamiseks algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumine. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvis 18.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan ühistult nõuda alumiste korruste vastavusse viimist neljanda korruse kasutuslubade väljastamiseks?16.08.2014
Tere,
Vanemale kortermajale ehitati neljas korrus ning müügihetkel puudus korteritel kasutusluba. Nii ühistu, kui arendaja väitsid ostjale (mina), et kasutusluba taotletakse kõigi korterite valmimisel. Täna puudub kasutusluba kõigil neljanda korruse korteritel kuigi just need vastavad ainukesena päästeameti ettekirjutustele. Päästeamet ei väljasta kasutusluba korteritele enne kui tervel trepikojal vahetatakse uksed tulekindlate vastu. Alumistel korrustel puudub huvi uksi vahetada.
1. Kas päästeametil on õigus kasutusloa andmisest üksikule korterile keelduda kui nõuetele ei vasta teised korterid?
2. Kas mul on õigust nõuda ühistult alumiste korruste vastavusse viimist neljanda korruse kasutuslubade väljastamiseks?
3. Kas ühistul on õigus nõuda neljanda korruse korteritelt kogu ülejäänud maja uste vahetamise finantseerimist?
PS! Ehitusgarantii on möödunud. Korterid valmisid 2007 aastal.
Vanemale kortermajale ehitati neljas korrus ning müügihetkel puudus korteritel kasutusluba. Nii ühistu, kui arendaja väitsid ostjale (mina), et kasutusluba taotletakse kõigi korterite valmimisel. Täna puudub kasutusluba kõigil neljanda korruse korteritel kuigi just need vastavad ainukesena päästeameti ettekirjutustele. Päästeamet ei väljasta kasutusluba korteritele enne kui tervel trepikojal vahetatakse uksed tulekindlate vastu. Alumistel korrustel puudub huvi uksi vahetada.
1. Kas päästeametil on õigus kasutusloa andmisest üksikule korterile keelduda kui nõuetele ei vasta teised korterid?
2. Kas mul on õigust nõuda ühistult alumiste korruste vastavusse viimist neljanda korruse kasutuslubade väljastamiseks?
3. Kas ühistul on õigus nõuda neljanda korruse korteritelt kogu ülejäänud maja uste vahetamise finantseerimist?
PS! Ehitusgarantii on möödunud. Korterid valmisid 2007 aastal.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teie küsimustele vastuse andmisel lähtun kahest alusest:
1. korterite välisuste näol on tegu kaasomandi esemega;
2. Valitsev kohtupraktika ei pane korteriühistule kohustusi astuda samme üksiku korteriomaniku huvides ka siis, kui tegu on kaasomandiga, mille majandamiseks korteriühistu on asutatud.
Vastus esimesele, Päästeameti tegevust puudutavale küsimusele on jah, st kui osa hoonest ei vasta sellele esitatud nõuetele, siis on Päästeametil õigus keelduda kasutusloa väljastamisest ka hoones asuvale üksikule korterile.
Vastus teisele küsimusele on ei. Nõude korterite vastavusseviimiseks tingimustele, mis tagaksid kasutusloa väljastamise, tuleks esitada vastavate korterite omanikele või nende korterite ehitajale.
Vastus kolmandale küsimusele sõltub korteriühistu otsuse vastuvõtmise ajast ning selle (mitte)vaidlustamise asjaoludest. Põhimõtteliselt saab korteriühistu võtta vastu igasuguseid kaasomandi majandamisega seotud otsuseid sh korterite välisuste vahetuse ja finantseerimise küsimusi. Samas peab korteriühistu oma otsuste vastuvõtmisel juhinduma enda põhikirjast, mis üldjuhul näeb ette, et kaasomandiga seotud kulud kannavad korteriomanikud lähtudes oma kaasomandi mõttelise osa suurusest.
Juhul, kui korteriühistu otsus läheb vastuolusse korteriühistu põhikirjaga, siis on korteriomanikul õigus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole palvega korteriühistu otsus tühistada, vastasel korral muutub korteriühistu otsus talle täitmiseks kohustuslikuks (va heade kommetega vastuolus olev otsus).
Kokkuvõttes, kui korteriühistu otsus on vanem kui 3 kuud, ning see ei ole vastuolus heade kommetega, siis on ta Teile täitmiseks kohustuslik. Kui aga korteriühistu otsus on värskem kui 3 kuud, siis tasub kontrollida selle vastavust põhikirjaga ning kaaluda vastuolu leidmisel otsuse vaidlustamist kohtus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kortermaja remonti saab finantseerida selliselt, et 5 maksavad raha kohe ja 4 korterit võtavad ühistu nimel laenu?16.08.2014
Meil on majas 9 korterit. KÜ tahab laenu võtta, et renoveerida maja fassaad. 5 korteril on olemas raha, mis kantakse kohe üle ja ülejäänud 4 korterit peaksid võtma laenu KÜ nimel 15 aastaks. Kas see on seaduslik? Meie ei taha endale laenu kaela ja meie arvates ei ole see laenu võtmine võrdsetel alustel, sest meie peaks maksma nii kaua ja koos intressidega. Ülejäänud korterid ei maksaks intressi. Mida teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul tunduvad kõik eelnimetatud eeldused olevat täidetud (või täidetavad), mistõttu ei näe ma takistust korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks, mille kohaselt tasuvad 5 korteriomanikku enda osa remonditöödest ära kohe ning teiste korteriomanike osa ulatuses võetava laenu tagasimaksmise vastutus pannakse ülejäänud korteriomanikele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on lootust saada ainuhooldusõigus, kui läksime lahku 4 aastat tagasi ja isa on juba üle 2 aasta vangis olnud?15.08.2014
Tere! On soov taotleda ainuhooldusõigust. Laps on 5-aastane ja lapse isa on juba 2,5 aastat vangis ning pole maksnud ka mingit raha. Alimente pole peale pannud. Läksime lahku juba 4 aastat tagasi. Kas mul on mingi võimalus saada ainuotsustamise õigus? Olen kuulnud, et päris ainuhooldusõigust on raske saada.
Suured tänud ette!
Suured tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades asjaolu, et lapse isal on kinnipidamisasutuses viibides sisuliselt võimatu teostada lapse hooldusõigust, pean antud juhul Teile lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist üsna tõenäoliseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimentide nõudmisele vastukaaluks saab endine elukaaslane nõuda lapse hooldusõigust?15.08.2014
Tere!
Olime mehega vabaabielus, elasime kaks aastat koos. Endal mul on suurem laps eelmisest abielust (olen lahutatud). Vabaabielus sündis veel üks laps, kelle isa on kantud sünnitunnistusele. Kui laps oli 1,5-aastane hakkasime elama lahus, mina koos lastega enda korteris (korteri ostsin ise, võttes laenu) ja mees ema juures. Lapsele raha andis ta siis, kui käisin peale, öeldes, et temal raha ei ole või palk ei ole veel jõudnud. Lapse isa eriti palju last ei näe - näeb vaid siis, kui toon lapse tema ema juurde. Mehe ema aitab mind 1 kord nädalas, ta käib lapse järel lasteais ja õhtul toon lapse nende juurest koju. Samuti olen ise pakkunud lapsega jalutada, mõnikord oli ta nõus. Summa, mida küsisin lapse isalt on 200 eurot.
Kuna pean iga kuu mehele meelde tuletama meile raha kandmist, siis mõtlesin, et võib-olla annan alimentide taotlemiseks avalduse sisse. Kui nüüd ütlesin talle, et esitan alimentide taotlemiseks avalduse, hakkas ta rääkima, et esitab vastuhagi ja nõuab endale ka hooldusõiguse lapse osas. Ilmselt päris ainuhooldusõigust ta ei saaks, kuna ma käin tööl, mul on korter, aga võib-olla ta saab endale nö 50% aega lapse elust, nt 3,5 päeva minu juures ja 3,5 isa juures. Laps on hetkel 2,6-aastane, ta on elanud alati minuga, kaks viimast kuud ei ole isa üldse näinud. Minu jaoks see on kõige hirmsam asi ja seepärast küsin, kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab mehe kasuks? Kuidas ma saan tagada selle, et seda ei juhtuks. Mehega rääkida ei ole mõtet, ta on juba pea 2 kuud eemal, ei vasta kõnedele, sõnumitele jms. Kuidas selles olukorras oleks kõige mõistlikum käituda?
Tänan Teid ette
Lugupidamisega
Olime mehega vabaabielus, elasime kaks aastat koos. Endal mul on suurem laps eelmisest abielust (olen lahutatud). Vabaabielus sündis veel üks laps, kelle isa on kantud sünnitunnistusele. Kui laps oli 1,5-aastane hakkasime elama lahus, mina koos lastega enda korteris (korteri ostsin ise, võttes laenu) ja mees ema juures. Lapsele raha andis ta siis, kui käisin peale, öeldes, et temal raha ei ole või palk ei ole veel jõudnud. Lapse isa eriti palju last ei näe - näeb vaid siis, kui toon lapse tema ema juurde. Mehe ema aitab mind 1 kord nädalas, ta käib lapse järel lasteais ja õhtul toon lapse nende juurest koju. Samuti olen ise pakkunud lapsega jalutada, mõnikord oli ta nõus. Summa, mida küsisin lapse isalt on 200 eurot.
Kuna pean iga kuu mehele meelde tuletama meile raha kandmist, siis mõtlesin, et võib-olla annan alimentide taotlemiseks avalduse sisse. Kui nüüd ütlesin talle, et esitan alimentide taotlemiseks avalduse, hakkas ta rääkima, et esitab vastuhagi ja nõuab endale ka hooldusõiguse lapse osas. Ilmselt päris ainuhooldusõigust ta ei saaks, kuna ma käin tööl, mul on korter, aga võib-olla ta saab endale nö 50% aega lapse elust, nt 3,5 päeva minu juures ja 3,5 isa juures. Laps on hetkel 2,6-aastane, ta on elanud alati minuga, kaks viimast kuud ei ole isa üldse näinud. Minu jaoks see on kõige hirmsam asi ja seepärast küsin, kui suur on tõenäosus, et kohus otsustab mehe kasuks? Kuidas ma saan tagada selle, et seda ei juhtuks. Mehega rääkida ei ole mõtet, ta on juba pea 2 kuud eemal, ei vasta kõnedele, sõnumitele jms. Kuidas selles olukorras oleks kõige mõistlikum käituda?
Tänan Teid ette
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on õigus esitada kohtule avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale hooldusõiguse osaliselt/täielikult üleandmiseks, kuid selleks peavad ikkagi esinema üsna kaalukad põhjused, et kohus isa avalduse rahuldaks, kuivõrd laps on peale lahkuminekut kasvanud Teiega ja isa huvi lapse vastu on olnud pigem leige.
Kui lapse isa ikkagi korrektselt lapse ülalpidamiskohustust ei täida, on põhjendatud pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole, olenemata sellest, et lapse isa ähvardab Teilt lapse ära võtta. Kui lapse isa esitabki elatishagile nö vastukaaluks avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, on Teil võimalik esitada avaldusele omapoolne seisukoht ja viidata seejuures isa ähvardustele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksma elatist täiskasvanud lapsele, kes on lõpetanud gümnaasiumi ja läheb õppima kutsekooli?15.08.2014
Tere,
Laps sai eelmise aasta oktoobris 18 ja lõpetas sel suvel juunis keskkooli. Maksin elatisraha kuni juuni lõpuni, nüüd läheb õppima kutsekooli ja nõuab, et maksaksin elatist edasi. Mul veel kaks alaealist ülalpeetavat. Küsimus, kas pean maksma elatist kui ta läheb õppima teise kooli ja keskharidus on juba omandatud?
Ette tänades
Isa
Laps sai eelmise aasta oktoobris 18 ja lõpetas sel suvel juunis keskkooli. Maksin elatisraha kuni juuni lõpuni, nüüd läheb õppima kutsekooli ja nõuab, et maksaksin elatist edasi. Mul veel kaks alaealist ülalpeetavat. Küsimus, kas pean maksma elatist kui ta läheb õppima teise kooli ja keskharidus on juba omandatud?
Ette tänades
Isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui 18-aastane laps lõpetab keskkooli ja omandab sellega seoses keskhariduse, lõppeb ka PkS § 97 punktis 2 sätestatud vanemate ülalpidamiskohustus lapse ees.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas õpetaja võib töötada FIE-na?15.08.2014
Tere,
Töötan erinevates valdades erinevates haridusasutustes väikeste koormustega. Elan ühes vallas, kus enam tööd ei ole, teises töötan tavaõpetajana, kolmandas alustan lasteaias tööd FIE-na, neljandas vallas töötan koorijuhina FIE-na ja soovin samas vallas ka koolis FIE-na töötada, kuna põhikoolis pakutakse nüüd ainult 5 tundi. Valla raamatupidamisest öeldi, et õpetaja FIE-na (registreeritud äriregistris, kunstialane loometegevus) tegutseda ei saa. Milline määrus seda sätestab?
Aastaid tagasi on mulle koduvalla haridusasutusest kui FIE-le tasutud. Kas seljuhul on valesti toimitud?
Lugupidamisega, muusikaõpetaja
Töötan erinevates valdades erinevates haridusasutustes väikeste koormustega. Elan ühes vallas, kus enam tööd ei ole, teises töötan tavaõpetajana, kolmandas alustan lasteaias tööd FIE-na, neljandas vallas töötan koorijuhina FIE-na ja soovin samas vallas ka koolis FIE-na töötada, kuna põhikoolis pakutakse nüüd ainult 5 tundi. Valla raamatupidamisest öeldi, et õpetaja FIE-na (registreeritud äriregistris, kunstialane loometegevus) tegutseda ei saa. Milline määrus seda sätestab?
Aastaid tagasi on mulle koduvalla haridusasutusest kui FIE-le tasutud. Kas seljuhul on valesti toimitud?
Lugupidamisega, muusikaõpetaja
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eesti õigusaktides puudub selgesõnaline keeld õpetaja FIE-na tegutsemise suhtes. Kui töölepingu seaduse ühes varasemas redaktsioonis oli konkreetselt sätestatud, et haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus, siis enam see ei kehti, millest omakorda võib eeldada, et õpetajal FIE-na teenuse osutamine keelatud ei ole.
Lähtuvalt aga sellest, et haridustöötajate töö- ja puhkeajaga seonduv on reguleeritud töölepinguseaduses, võib järeldada, et seadusandja eeldab töölepingu sõlmimist õpetajaga. FIE teeb tööd töövõtulepingu alusel, millega võtab endale kohustuse teha asi või pakkuda teenust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töövõimetuspensionäriga töösuhte lõpetamiseks peab töötaja tooma arstitõendi?14.08.2014
Kas töövõimetuspensionäriga töösuhte lõpetamiseks peab töötaja tooma arstitõendi TLPS 88 lg1 ja millised lisakulud toob antud paragrahviga töölepingu lõpetamine tööandjale?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui tööandja Teie poolt viidatud alusel töölepingu korrektselt lõpetab, ei too see kaasa lisakulusid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui minust lahtisaamiseks süüdistab tööandja mind alusetult varguses ja keelab kolleegidega suhelda?14.08.2014
Tere,
Kui tööandja kasutab nn töötajast lahti saamiseks alatuid võtteid - süüdistab põhjuseta varguses ja ei luba teiste töötajatega enam suhelda jne. Lihtsalt kasutab oma juhi-positsiooni. Mida saan enda kaitseks ette võtta (kohta vahetada)?
Kui tööandja kasutab nn töötajast lahti saamiseks alatuid võtteid - süüdistab põhjuseta varguses ja ei luba teiste töötajatega enam suhelda jne. Lihtsalt kasutab oma juhi-positsiooni. Mida saan enda kaitseks ette võtta (kohta vahetada)?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 11 põhjal peab tööandja austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
Kahjuks on töölepingu lõpetamine sisuliselt ainus õiguskaitsevahend, mida töötaja saab tööandja vastu kasutada. Kui on olemas piisavalt tõendeid töövägivalla kohta (mis Teie näite puhul realiseerub töökiusamises), saab pöörduda ka Tööinspektsiooni.
TLS § 85 lg 1 annab töötajale aluse tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 98 lg 1 sätestab nõude, milles korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 95 lõike alusel tuleb peab töölepingu üles ütlema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab nt e-maili saatmist, kuid kindlasti sobib ka kirjalik avaldus.
Juhul kui töösuhted on muutunud väga pingelisteks ning ei saa eeldada 30 päevast etteteatamist, on töötajal võimalik tööleping üles öelda ka erakorraliselt. Sellise võimaluse annab TLS § 91, mille lõike 1 kohaselt on vaja mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks võib olla:
• tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel
• tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
• töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada tähtajatu tööleping võimalikult kiiresti?14.08.2014
Tere,
Millised võimalused mul on, kui soovin tähtajatu töölepingu lõpetada (põhjuseks uus töökoht). Kas pean olema 30 päeva veel tööl või on teisi variante? Puhkuse jääk on 13,18 päeva.
Millised võimalused mul on, kui soovin tähtajatu töölepingu lõpetada (põhjuseks uus töökoht). Kas pean olema 30 päeva veel tööl või on teisi variante? Puhkuse jääk on 13,18 päeva.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tulenevalt sellest, et Teie töölepingu ülesütlemise põhjuseks on soov asuda uuele töökohale, siis ei ole see põhjuseks öelda tööleping üles erakorraliselt. Korraliselt on töötajal võimalik tähtajatu tööleping üles öelda igal ajal ülesütlemisavalduse esitamisel. TLS § 95 lg 1 sätestab ülesütlemisavalduse vorminõuded, mille kohaselt peab avaldus olema tehtud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega võib ülesütlemisavaldus olla tehtud nii e-maili teel, käsikirjas, vms. Sealjuures ei ole töötaja kohustatud põhjendama omapoolset töölepingu korralist ülesütlemist, vaid avalduse esitamisel peab ta üksnes järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab töötaja tähtajatu töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. TLS § 85 lg 4 kohaselt loetakse korraliselt üles öeldud tööleping lõppenuks seaduses sätestatud etteteatamistähtaja möödumisel.
Juhul, kui töötaja seaduses sätestatud etteteatamistähtaega ei järgi, siis TLS § 100 lg 5 alusel on tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tööandjal on õigus saada hüvitist töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade ees, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Seega olukorras, kus oleksite pidanud ette teatama 30 kalendripäeva, kuid teatasite üksnes 10 kalendripäeva, on tööandjal õigus saada hüvitist teie 20 tööpäeva keskmise töötasu ulatuses.
TLS § 71 kohustab aga tööandjat omakorda hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Seega on Teil kohustus ülesütlemisel järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaega või selle järgimata jätmisel maksta tööandjale hüvitist nende tööpäevade eest, mille võrra Te varem töölt lahkute.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee