Õigus

Tere!

Kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa, tuleks esmalt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele ei saada, siis kohtusse.

Selleks tuleb isal esitada kohtule avaldus vanema poja ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks – kui kohus isa avalduse rahuldab, saab isa ainuisikuliselt otsustada vanema lapse elukoha üle.

Kui laste ülalpidamiskulud on enam-vähem võrdsed ja üks lastest asub elama isa juurde, ei peaks isa tõepoolest enam emale elatist maksma, kuivõrd mõlema vanema ülalpidamisel on üks laps. Kui vanematel on elatise maksmise osas omavaheline kokkulepe, mitte kohtulahend, võib isa lihtsalt alates vanema poja enda juurde elama asumisest elatist mitte maksta – kui laste ema sellega ei nõustu, on tal võimalus elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole ja siis saab isa esitada oma vastuväite.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatisraha on väljamõistetud kohtuotsusega ja isa jätab mingi perioodi eest elatise maksmata, peab arvestama võimalusega, et ema võib pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole, väites, et ta ei ole kõnealuse perioodi eest elatist saanud. Sellisel juhul ei loe isa põhjendus, et laps oli pikema perioodi vältel tema juures ja sellega kaasnesid kulutused lapse ülalpidamiseks, kuivõrd kohtuotsust tuleb täita vastavalt selles kindlaksmääratud tingimustele ja kohtuotsust saab muuta uus kohtuotsus.

Kui elatise maksmises on vanemad kokku leppinud kohtuväliselt ja isa jätab mingi perioodi eest elatise maksmata, tuleb arvestada sellega, et ema võib pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks, väites kohtule, et isa ei täida enam lapse ülalpidamiskohustust – sellisel juhul on muidugi võimalik esitada vastuväide, et isa täitis kõnealuse perioodi eest ülalpidamiskohustust vahetult ja nimetatud perioodi eest puudub alus elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kinnisasja võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba juhul, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega, tuleb öelda: maja on peamine elukoht, linnakorterit kasutatakse olude sunnil seni, kuni linnas tööl tuleb käia ja korteri registreerimine elukohana oli vajalik linlase soodustuste saamiseks (tasuta sõit, lapse kool vmt).

Tere, soovitud infot korteri kohta on Teil võimalik saada korteri kinnistusraamatust, mida peavad maakohtute juures olevad kinnistusosakonnad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Liikluskorralduslike küsimustega tegeleb teeomanik e. Tallinna linnale kuuluvate teede- ja tänavate osas Tallinna linn läbi oma vastava ametkonna. Soovitan esitatud päringuga pöörduda Tallinna linna, kui teeomaniku poole, kuna mul puudub info, millistel kaalutlustel on ühel või teisel ristmikul määratud fooritsüklite pikkus.

See trahv ei sega mootorsõiduki juhtimise õiguse taotlemist ega omandamist.

Eelkõige võiksite oma kinnistu ära piiritleda ja siis hakata nõudma selle vabastamist.

Enamuses osas tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus ja võlaõigusseadus.

Pank valib ise, kellega ta lepingu sõlmib. Kui teie õde mingil põhjusel ei kvalifitseeru laenu saajaks, siis pank ei pea temaga lepingut sõlmima. Endise elukaaslasega sellise kokkuleppe sõlmimine võib mõistlik mõte olla, kuid kaasomand jaguneb vastavalt omandi osa suurusele. See tähendab, et tal on õigus saada teie majast või selle väärtusest 50%. Temale makstavast hüvitisest võidakse maha arvata teie poolt tehtud otsesed kulud.
Üldiselt on nii, et kinnistu jagamisel ja jagunemisel leping pangaga ei puutu niivõrd asjasse - s.t kas olete kaastaotlejad või kes maksab tagasi ja kes mitte. Oluline on see, kui suur on kaasomandi osa. Kui maja on ehitusjärgus ja teie jätkate ehitust üksinda, siis oleks mõttekas kas kaasomand lõpetada või sõlmida jagamise kokkulepe, mis nende asjaoludega arvestaks ja oleks ka järgmistele omanikele siduv.

Tere, esmalt tuleks välja selgitada, kas teised korteriomanikud on juurdeehitusega nõus ja korteriomandi suurendamise eelduseks oleva notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks kättesaadavad.

Kui kõikidelt korteriomanikelt korteri laiendusele nõusoleku saamine on kindel, siis tuleb koostada hoone plaan, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid ning hankida sellele kohaliku omavalitsuse kooskõlastus (vt korteriomandiseaduse paragrahv 4 lõige 4). Viimase sammuna tuleb sõlmida korteriomanikevaheline notariaalne reaalosade ja kaasomandi mõttelise osa suuruse muutmise kokkulepe ning esitada kinnistusregistrile vastav avaldus.

Juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole juurdeehitusega nõus, siis võimaldab korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm korterit suurendada 2/3 korteriomanike nõusolekul eeldusel, et sellega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve, kaasomandi võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele ning võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ