Õigus

Õueala ongi liiklusmärgiga 573 tähistatud ala e. kui vastav liikluskorraldusvahend puudub, ei ole tegemist õuealaga liiklusseaduse tähenduses. LM-ga 573 tähistamata alal ei kehti LS §s 64 õuealale kehtestatud liiklemise kord ega piirangud.

Eraparklates toimetavad parkimisjärelevalvet parklaomanikuga vastavasisulise kokkuleppe sõlminud eraõiguslikud isikud (AS Ühisteenused näiteks). Eraparklas parkimistingimusi rikkunud juhile koostatakse leppetrahvi otsus. Kui parklaomanik (või viimase nimel tegutsev inkasso ettevõtja) soovib leppetrahvi nõuet kohtu abil maksma panna, siis peaks eelkõige nemad olema suutelised tõendama, kes oli parkimislepingu sõlminud isikuks. Sõiduk iseenesest ei sõlmi parkimislepingut e. lepingu teiseks pooleks on ikkagi sõiduki juht. Kui nõude esitaja ei suuda lepingu teist poolt tuvastada ega tõendada, siis tõenäoliselt ei õnnestu ka leppetrahvi sisse nõuda.

Kasutan ka ise isevalmistatud parkimiskella. Parkimiskella võib asendada ka valgele paberile kirjutatud kellaajaga. Isevalmistatud parkimiskell peaks järgima siis üldiseid põhimõtteid, et sellelt oleks kellaaeg raskusteta aru saadav. Eraldi regulatsiooni parkimiskelladele ei ole.

Tere!

Kui laps jätkab täisealiseks saanuna kutsekoolis keskhariduse omandamist, säilib vanemal lapse ülalpidamiskohustus olenemata sellest, et laps osaliselt ise enda sissetuleku eest hoolitseb.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Pole parata, aga ettevõtjat peavad suliks paljud neist, kellele ettevõtja leiva lauale annab - alates rahandusministrist ja maksuametnikest ning ajakirjanike ja laiade töörahvahulkadega lõpetades. Kuna Eestis kasumit ei maksustata, siis pole Eesti juriidiliste isikute vahel toimuvate tehingute puhul siirdehindade teemal sisulist väärtust. Kontserni ettevõtjad ei pruugi tehinguid teha turutingimustel, oluline on tehingu otstarbekus kontserni kui terviku seisukohalt. Auto hinna, nagu ka korteriüüri mõistlikkuse hindamine on lihtne – internet on infot täis. Eraisiku üüritulu suurus pole maksuhalduri asi. Kui tekib kahtlus, et osa üürist makstakse „mustalt“, siis peab seda tõendama maksuhaldur. Ka tehingute turutingimustele mittevastavust peab tõendama maksuhaldur.

Kas müüjal oli kohustus ruumid vallasasjadest tühjaks viia, kui ei olnud, siis mida ta võis sinna jätta ja mida pidi jätma... Ilma lepinguga tutvumata ei saa küsimusele vastata.

Kõik kaasomanikud peavad asja korras hoidma ja katma kulud, mis sellega seoses tekivad. Asja renoveerimine on väga lai mõiste, kui tahate majja renoveerimise käigus lifti ehitada, siis ei ole see ilmselt põhjendatud, kuid kui soovite katust vahetada, kuna see lekib, siis peaksid ka teised kaasomanikud oma osa välja maksma.

Kaasomanikul on kohustus asja säilimiseks vajalikud kulud teistele kaasomanikele hüvitada. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee, siis ei jää muud kui esitada oma nõue kohtu kaudu.

Tere, kulude jagamise kord on üldreeglina sätestatud korteriühistu põhikirjas. Kuna ma Teie korteriühistu põhikirjaga tutvunud ei ole, siis ei ole käesoleval juhul võimalik üheselt selget vastust kulude jagamise seaduslikkuse kohta anda. Samas eeldusel, et Teie korteriühistu põhikirja regulatsioon ühtib korteriühistuseaduse paragrahviga 15 primm või kui põhikirjas ei ole üldse prügi- ja vee puudujäägi kulude jagamist reguleeritud, siis tuleks sõltumata korteri kasutamisest jagada vee puudujäägi- ja prügikulud lähtudes korteri üldpinnast.
Eelnevast tuleb ka välja vastus teisele Teid huvitavale küsimusele: kas kulude suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta reaalset tarbimist? Vastus sellele küsimusele on, et kui põhikiri kulude jagamist reaalse tarbimisega ei seo, siis peab korteriomanik kõik korteriühistu majandamiskulud kandma sõltumata sellest kas ta osales sama suures ulatuses vastava majanduskulu tarbimises.

Mis puutub nõude esitamisesse korteriühistule kulude ümberjagamiseks, siis tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevalt on sellise nõude aegumistähtaeg 3 aastat pluss jooksev aasta (so nõude saab esitada tagasiulatuvalt kuni perioodini jaanuar 2011). Samas ei ole korteriühistu kohustatud tegema ümberarvestust kõikidele korteriomanikele, piisaks kui ta hüvitab ebaseadusliku kulude jagamisega Teile tekitatud kahju.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korterelamu jagamine kaheks korterelamuks saab toimuda üksnes läbi kinnisasja (krundi) kaheks jagamise. Selleks tuleb läbida (a) kohustuslik kooskõlastusprotsess kohalikus omavalitsuses ning (b) sõlmida kõikide korteriomanike vahel korteriomandite lõpetamise ja uute korteriomandite moodustamise kokkulepe.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ