Õigus

Tere!

Kui Te lapse isaga elatise maksmises kokkuleppele ei jõua, tuleks elatisraha väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Üheks võimaluseks on esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille saata täita e-toimikus (www.e-toimik.ee) id-kaardiga sisselogides. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt, nõutava elatise maksimaalne suurus on 200 eurot ja elatist on võimalik nõuda ainult konkreetse summana, st elatist ei ole võimalik siduda alampalgaga.

Teiseks võimaluseks on kohtule hagiavalduse esitamine – sellisel juhul ei ole piirangut nõutava elatise maksimaalse suuruse osas, elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt ja elatis on võimalik siduda alampalgaga selliselt, et alampalga suurenedes suureneb automaatselt ka elatis ja puudub vajadus uuesti kohtusse pöörduda elatise suurendamiseks.

Maksekäsu kiiremenetluse avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule ja hagiavaldus tuleb esitada lapse elukohajärgsele maakohtule.

Mõlemal juhul on elatise nõudmine riigilõivuvaba.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui leping sätestab, et mehel on kohustus hüvitada pool korteri väärtusest kolme aasta jooksul, võib mees oma kohustuse täita enda poolt vabalt valitud ajal kolme aasta jooksul, seejuures kasvõi tähtaja viimasel päeval. Enne kolme aasta möödumist mehe suhtes täitemenetlust algatada ei saa.

Kui mees ei ole kohustust täitnud kolme aasta jooksul, on Teil õigus pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse vajadused on võrreldes 2009. aastal tehtud kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt kasvanud, on põhjendatud pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole. Kohtule tuleb esitada põhjendatud hagiavaldus ja lisada asjakohased tõendid lapse kasvanud vajaduste tõendamiseks.

Riigilõivu elatise muutmise hagilt enam maksma ei pea, seega kaasnevad kulutused vaid õigusabile (kui soovite spetsialisti abi kasutada hagiavalduse koostamisel ja/või kohtus esindamisel).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Eeskätt on lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Lapse vanematelt võetakse hooldusõigus ära vaid olukorras, kui vanemad ohustavad oma tegevuse või tegevusetusega lapse heaolu. Kui esineb eeltoodud olukord, peaksite pöörduma lapse elukohajärgse eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui soovite taotleda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist ja Teile lapse hooldusõiguse üleandmist, peaksite esitama lapse elukohajärgsele maakohtule vastava avalduse ja tasuma avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse isadus ei ole kindlaks tehtud ehk siis olukorras, kus lapse sünnitunnistusel ei ole kannet isa kohta, antakse lapsele ema perekonnanimi. Selleks, et oleks võimalus anda lapsele isa perekonnanimi, peab isadus olema kindlaks tehtud – selleks peab olema isa isaduse omaks võtnud või siis peab isadus olema tuvastatud kohtuotsusega.

Kui isadus on kindlaks tehtud, antakse lapsele perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vastavalt TLS § 80 lg 1 lõpeb enamasti tähtajaline tööleping tähtaja saabumisel, mis on siis lepingus sisalduval kindlal kuupäeval. Teisel juhul lubab TLS § 9 lg 2 sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks tähtajalise töölepingu, mis lõpetab siis töösuhte asendajaga asendatava tööle naasmisel. Seega kui Teil oli oma tööandjaga kuupäevaliselt töötamise kokkulepe, siis lõpeb Teie töösuhe kuupäeva saabumisel. Kui aga asendatava tööle saabumisega, siis lõpeb Teie töösuhe peale asendatava põhipuhkuselt tööle naasmisega (tulenevalt TLS § 69 lg 7 p-dest 1 ja 2 on asendataval õigus nõuda talle sobival ajal põhipuhkust). Samuti ei sätesta TLS § 62 lg 2 kindlat etteteatamistähtaega, seega kui töölepingus puudub selgesõnaline kokkulepe etteteatamisest, ei lasu ka asendataval või tööandjal teavitamiskohustus lapsehoolduspuhkusele jäämisest või katkestamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!
TLS § 100 lg 1 kohaselt maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud hüvitama töötajale ka kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas.

Vanemahüvitiseks õigustatud isikutering on määratud vanemahüvitise seaduse §-s 2 lg-s 1. Lähtuvalt VHS §-st 3 lg-st 1 arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Sealjuures ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
VHS § 3 lg 7 sätestab, et kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatav kahega. Hüvitise suurus on vähemalt pool isikule määratud hüvitisest, kuid mitte väiksem kui hüvitise määr. Siiski ei rakendata hüvitise vähendamist VHS § 3 lg 71 p 3 kohaselt tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul.
Lähtuvalt eeltoodust sõltub Teie olukord sellest, millal maksis tööandja Teile puhkusetasu. Juhul kui tööandja tasus teile puhkusetasu koos koondamishüvitisega, siis võib vanemahüvitis tõepoolest väheneda. Küll aga pole alust vanemahüvitise vähenemisele olukorras, kus puhkusetasu välja maksmine on olnud viivituses tööandja süül ning see makstakse lõpuks välja kuul, mil saate vanemahüvitist. Seega antud olukorras on vanemahüvitise vähenemine põhjendatud üksnes olukorras, kus puhkusetasu makstakse välja koos koondamishüvitisega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Loomulikult võite auto müüa 1000 euroga. Pole mingit tähtsust, mis väärtusega või kas üldse auto raamatupidamises arvel on.

Kapitali sissemakse tulemusena äriühingu omakapital (netovara) suureneb. Kasumi ümbervormistamine kapitaliks omakapitali ei suurenda. Kasumi saab osakapitaliks vormistada nii, et osanikud võtavad vastu kasumi jaotamise otsuse, vähendades nii omakapitali ja seejärel loobuvad oma nõudeõigusest, suurendades seeläbi omakapitali. Kuna äriühing väljamakseid ei tee, siis maksukohustust ei teki.