Õigus
Küsimus: Kas pean maja ehitamiseks detailplaneeringu tegema, kui kinnistu maa otstarve on elamumaa?25.08.2014
Tere, ostsin just äsja omale krundi. Kinnistu on registreeritud elamumaana. Kas mul on vaja teha detailplaneering, kui soovin sinna maja ehitada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Kõik vajaliku saate teada projekteerimistingimustest.
Küsimus: Kas on õigus nõuda hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes?25.08.2014
Kas mul on õigus saada hüvitist vabaajakeskuselt, kui olen nende territooriumil viga saanud vaba aega veetes? Nende korraldatud üritusel. Mitte kusagile allkirja ei andnud, et vastutan ise oma tervise eest ja omal elukindlustus puudub. Pean olema 2 kuud haiguslehel.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas võlaõiguslepingus ja asjaõiguslepingus peavad korteri üldpinnad olema samad?25.08.2014
Kas VÕL-s ja AÕL-s peavad korteri üldpinnad olema samad. Nimelt oli esialgne korteri suurus VÕL-s ilma rõduta, aga AÕL sõlmimisel selgus notari juures, et korteri üldpinna juurde on arvestatud ka rõdu, mis mul on üle 10 m2.
Kas korteriomandi seaduse järgi kõikide kulude arvestamine m2 järgi on haldajale kohustuslik või soovituslik ja kas ühistu üldkoosolek saab soovi korral seda muuta? Tunnen, et on ebaõiglane, et pean näiteks tõkkepuu avamise jms. teenuse eest maksma rohkem kui väiksema korteri omanik.
Kas korteriomandi seaduse järgi kõikide kulude arvestamine m2 järgi on haldajale kohustuslik või soovituslik ja kas ühistu üldkoosolek saab soovi korral seda muuta? Tunnen, et on ebaõiglane, et pean näiteks tõkkepuu avamise jms. teenuse eest maksma rohkem kui väiksema korteri omanik.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on tööandja poolt õige, kui minu töötasu alandati kahe aasta tagusele summale?25.08.2014
Palgapäeval selgus üllatusega, et minu töötasu oli vähendatud kahe aasta tagusele summale. Ligi 2a sain oluliselt suurema summa töötasuna pangakontole. Olen kuupalgaline. Mulle ei teatatud palga vähendamisest ette, ei tehtud lisalepingut, vaid viidati kunagisele töölepingule. Töökorraldus jäi samaks, tööhõive samuti.
Kas see on tööandja poolt õige tegutsemine?
Aitäh
Kas see on tööandja poolt õige tegutsemine?
Aitäh
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse, milleks on maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu on töölepingu tingimus, mida TLS § 12 kohaselt on võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega reeglina ei saa tööandja ühepoolselt töötasu muuta, ühepoolne muutmine on võimalik üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. TLS kohaselt võib tööandja ühepoolset töötasu vähendada juhul, kui tööandja ei suuda töötajale tööd anda; ettevõttes toimuvates muudatustest; töötaja vastutuse korral. Seega antud juhul ei esine meil seaduses sätestatud olukorda, mille korral võiks tööandja ühepoolset töölepingut muuta.
Siiski jääb Teie poolt kirjeldatud olukorrast mulje, et töölepingus ongi sätestatud väiksem töötasu, kui te vahepeal saite. Teie küsimusest ei selgu aga asjaolu, kas ka kokkulepitud töötasust suurem töötasu oli fikseeritud kirjaliku kokkuleppega. Nimelt TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab nii töötasu, kui ka muud tasud, mida töötaja töö tegemisest saab, olema fikseeritud kirjalikus dokumendis. Juhul, kui Teil puudub suurema töötasu osas kokkulepe, siis on võimalik seda tõendada töötaja pangakonto väljavõtetega eelnevate kuude laekumiste kohta tööandjalt.
Kokkuvõttes on tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt vähendada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Teie poolt kirjeldatud olukorrast jääb pigem mulje, et töötasu ühepoolseks vähendamiseks puudub antud juhul alus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pikalt peab töötaja ette teatama töökoormuse muutmise soovist?25.08.2014
Tere,
Kui pikalt peab täiskohaga töötaja ette teatama, kui soovib muuta oma töökoormust poolele kohale?
Kui pikalt peab täiskohaga töötaja ette teatama, kui soovib muuta oma töökoormust poolele kohale?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tütarettevõte saab emaettevõttele antud laenust loobuda?25.08.2014
Tütarettevõte on andnud laenu emaettevõttele (90% osalus). Kas laenust loobumine toob kaasa maksukohustuse või saab seda teha maksuvabalt seotud kasumi tõttu?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas liiklusmärgi paigaldamine KÜ territooriumile nõuab üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse otsusest?22.08.2014
Tere!
Kas liiklusmärgi paigaldamine KÜ territooriumile nõuab KÜ üldkoosoleku otsust, või võib selle märgi paigaldada KÜ juhatuse otsusega (näiteks õueala märk).
Kas liiklusmärgi paigaldamine KÜ territooriumile nõuab KÜ üldkoosoleku otsust, või võib selle märgi paigaldada KÜ juhatuse otsusega (näiteks õueala märk).
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töötajaga saab lõpetada töösuhte, kui ta on 8 kuu jooksul olnud 85 päeva haiguslehel?22.08.2014
Töötaja asus tööle 05.12.2013 ja tänaseks 21. augustiks on töövõimetuslehel olnud summeeritult 85 kalendripäeva ehk siis tööandja jaoks väga tihti. Kuna tema elukaaslane töötab ka meie ettevõttes, siis haigeks jäävad nad alati koos. Mis võimalused on ettevõtjal antud töösuhe lõpetada, kas saaks rakendada § 88 lg 1 p 1? Temaga on ka vesteldud, kuid tulutult.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on tööandjal õigus öelda töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita. Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Siiski tuleb siin arvestada sellega, et tööandja ei saa töötajaga töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja lühiajaliselt ei tule tööülesannetega toime. Seadus eeldab pikaajalist tööülesannetega mitte toime tulemist. Pikaajaliseks peab seadusandja olukorda, kus tööülesannete täitmine on olnud takistatud neli kuud. Sealjuures neljakuulist perioodi võib arvestada nii järjestikku kui ka summeeritult. Siiski asjaolu, et töötaja on töölt ära olnud 4 või enam kuud ei anna tööandjale alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja töölt äraolek peab takistama ja häirima tööd ning selle korraldamist.
Siiski sõltub iga töölepingu ülesütlemine konkreetsetest asjaoludest ning tööandja peab hindama iga juhtumit üksikult. Nimelt seadusandja küll eeldab, et pikaajaliseks saab lugeda neljakuulist perioodi, kuid ta ei sea seda reegliks. Antud olukorras peab tööandja hindama, kas töötaja pidev töölt eemal olek häirib töö tegemist ning selle korraldamist niivõrd, et seda saaks lugeda piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas tuleks rahvusvahelisest portaalist saadud tulu raamatupidamises kajastada?22.08.2014
Ma teen aegajalt töid .com veebilehe kaudu. Valdkonnaks on kirjutamine (content, blogging, rewrite, ghostwriting, review). Kasutajakonto on tehtud minu OÜ nimele. Tasumine käib portaalisiseselt. Teen töö ära ja klient maksab minu arvele portaalis, kus on mul siis rahasumma võimalik Eesti pangaarvele (OÜ arvele) üle kanda. Või kas lubatud oleks ka PayPali konto OÜ pangaarvega sidumine ja sealtkaudu ülekande tegemine?
Ma ei tee ülekannet iga tasutud töö eest eraldi, vaid ootan, kuni mingi suurem summa on kogunenud. St et kuigi ma saan kokku korjata minu poolt esitatud arved (nt summades 18$, 25$, 30$), siis ülekanne tuleb kõik summa korraga ning eurodes. Valuutavahetustasu saan kanda OÜ kuludesse. Kuid kas ülejäänud summa juurde pean lihtsalt märkima, et "Tasu töö A, B ja C" eest?
Ma ei tee ülekannet iga tasutud töö eest eraldi, vaid ootan, kuni mingi suurem summa on kogunenud. St et kuigi ma saan kokku korjata minu poolt esitatud arved (nt summades 18$, 25$, 30$), siis ülekanne tuleb kõik summa korraga ning eurodes. Valuutavahetustasu saan kanda OÜ kuludesse. Kuid kas ülejäänud summa juurde pean lihtsalt märkima, et "Tasu töö A, B ja C" eest?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas ühe ja sama tööandjaga võib samaaegselt olla sõlmitud tööleping ja töövõtuleping?21.08.2014
Sõlmisin 2007. aastal tööandjaga töölepingu. 2012. aasta novembris jäin sama tööandja juurest kolmeks aastaks lapsehoolduspuhkusele. 2014. aasta mais (pärast vanemahüvitise saamise lõppemist) pakkus aga tööandja mulle võimalust teha mõne kuu vältel kodust lapse kõrvalt osaliselt sama tööd töövõtulepingu alusel edasi (lepingu tingimused on teised). Uues, töövõtulepingus oli algul kirjas ka punkt, et "käesolev leping lõpetab kõik varasemad selle tööandjaga sõlmitud lepingud" (s.t senise töölepingu). Kuna ma ei tahtnud, et mu senine tööleping lõppeb, siis lasin selle punkti maha võtta. Tööandja sellest probleemi ei teinud. Seega on mul praegu ühe ja sama tööandjaga sõlmitud kaks justkui kehtivat lepingut -- tööleping ja töövõtuleping.
1) Kas selline olukord on ikka seadusega kooskõlas? Kas ühe ja sama tööandjaga saab olla sõlmitud kaks kehtivat lepingut?
2) Millise ajavahemiku töötasu peaks tööandja minu koondamise korral koondamisraha arvestamisel aluseks võtma? Kas töövõtulepingu alusel teenitud tasu hakkab seda summat kuidagi mõjutama?
3) Kui ma otsustan end pärast koondamist töötuna arvele võtta, siis millise ajavahemiku töötasu alusel saan ma töötukassast töötukindlustushüvitist? Kas hüvitise arvestamisel võetakse arvesse ka lapsehoolduspuhkuse ajal töövõtulepingu alusel teenitud tasu?
Ette tänades!
1) Kas selline olukord on ikka seadusega kooskõlas? Kas ühe ja sama tööandjaga saab olla sõlmitud kaks kehtivat lepingut?
2) Millise ajavahemiku töötasu peaks tööandja minu koondamise korral koondamisraha arvestamisel aluseks võtma? Kas töövõtulepingu alusel teenitud tasu hakkab seda summat kuidagi mõjutama?
3) Kui ma otsustan end pärast koondamist töötuna arvele võtta, siis millise ajavahemiku töötasu alusel saan ma töötukassast töötukindlustushüvitist? Kas hüvitise arvestamisel võetakse arvesse ka lapsehoolduspuhkuse ajal töövõtulepingu alusel teenitud tasu?
Ette tänades!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
1. Iseenesest ei keela seadus olukorda, kus lapsehoolduspuhkusel olev töötaja töötab töövõtulepingu alusel.
2. TLS § 100 lg 1 kohaselt on tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu kohustatud maksma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Koondamisraha arvestamisel võetakse aluseks siiski töötasu, mida töötaja on saanud töölepingu alusel. Seda seetõttu, et TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldu töölepingu kohta sätestatu lepingutele, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega ei ole töövõtulepingu alusel töötaval töötajal õigust puhkusele, puhkustasule ning pole ka õigust ettenähtud hüvitistele. Seega saab koondamishüvitise maksmisel olla aluseks üksnes Teie keskmine töötasu, mida olete saanud töölepingu alusel.
3. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on võetud töötuna arvele ning kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt loetakse töötuskindlustusstaažiks perioodi, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel või millal ta sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustus maksu.
Seega kui isik soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, siis peaks ta olema töötanud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolmel aastal. See ei kehti aga isikute suhtes, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel. Nimelt liidetakse lapsepuhkusel viibimisel sellele kolmele aastale juurde veel lapsehoolduspuhkusel oldud aeg. Seega tavaolukorras, kui te võtate ennast töötuna arvele 2015. aasta alguses, peab Teil üldjuhul olema ajavahemikus 2012-2015 töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud. Kui aga olite lapsehoolduspuhkusel ajavahemikus 2012-2015, siis pikeneb töötuskindlustusestaazi periood lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra, ehk 12 töötuskindlustusstaaži kuud peavad jääma ajavahemikku 2009. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini. Kui töötuskindlustusstaaži tingimus on täidetud, on teil õigus saada töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 alusel arvutatakse töötuskindlustuse suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seega see, kas töövõtulepingu alusel tehtud töö, töötuskindlustushüvitise arvutamisel arvesse võetakse, sõltub otseselt sellest, kas peeti kinni töötluskindlustusmakse. Juhul, kui töötuskindlustusmakse kinni ei peeta, ei arvestata seda ka töötuskindlustushüvitise maksmisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee