Õigus
Küsimus: Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht?02.06.2014
Tere!
Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht? Juhul kui mitte, siis kas need kaks asja saab ühes hagis siduda? Või peab laste elukoha määramaiseks siiski eraldi hagi tegema?
Kas abielu kohtulikult lahutades määratakse automaatselt ka laste alaline elukoht? Juhul kui mitte, siis kas need kaks asja saab ühes hagis siduda? Või peab laste elukoha määramaiseks siiski eraldi hagi tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamisel automaatselt lastega seotud küsimusi ei arutata. Kui vanem soovib ühes kohtumenetluses arutada nii abielu lahutamist kui ka lastega seotud küsimusi (hooldusõigus ja suhtlemiskord), peavad hagiavalduses vastavad nõuded ka sisalduma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapsele ainuhooldust ja teisele lapsele oma perekonnanime?02.06.2014
Mul on kaks last, üks on minu perekonnanimega, teisel lapsel isa perekonnanimi. Kaks aastat tagasi panin ma alimendid peale ja ta pole maksnud. Sai mu peale kurjaks. Lastest ta huvi ka ei tunne ning ma pole ka peale käinud, et miks sa ei tunne huvi. Raha muresi mul pole, sai pandud sellepärast, et lapsed ei peaks tulevikus tema võlgu tasuma. Sooviks saada endale ainuhooldust ja teisele lapsele oma perekonnanime? Kas see on võimalik?
Ettetänades
Ettetänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite lapse ainuhooldusõigust, peate vastava avaldusega pöörduma kohtu poole. Kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks, annab kohus Teile lapse hooldusõiguse täielikult üle ja edaspidi saate lapsega seotud otsuseid vastu võtta ainuisikuliselt. Siiski säilib lapse isal õigus lapsega suhelda.
Lapse perekonnanime muutmiseks on vaja mõlema vanema nõusolekut. Kui lapse isa nõusolekut ei anna, on võimalik kohtult taotleda otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus lapse isa nõusolekuta lapse perekonnanime muuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean ise avalduse kirjutama kui ei ole nõus teise kauplusesse tööle minema?02.06.2014
Tere,
mul on vormistatud tööandjaga leping, kus on kirjas et teen Harjumaa piires tööd ettevõtte heaks. Kuu aja pärast suletakse kauplus, kus töötan ja tööandja soovib mind üle viia teise keskusesse, kus on pikemad päevad ja ebakorrektsed pausid. Olen ka töövõimetuspensionär 80% ulatuses. Tööandja teavitas mind, et kui ma üleviimisega nõus ei ole, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Samas soovin ju keelduda ainult tervislikel põhjustel. Millised on mu võimalused?
mul on vormistatud tööandjaga leping, kus on kirjas et teen Harjumaa piires tööd ettevõtte heaks. Kuu aja pärast suletakse kauplus, kus töötan ja tööandja soovib mind üle viia teise keskusesse, kus on pikemad päevad ja ebakorrektsed pausid. Olen ka töövõimetuspensionär 80% ulatuses. Tööandja teavitas mind, et kui ma üleviimisega nõus ei ole, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Samas soovin ju keelduda ainult tervislikel põhjustel. Millised on mu võimalused?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teile täpseks vastamiseks oleks vaja tutvuda Teie töölepinguga.
Teie küsimuses esitatud info põhjal ei muutu Teie töölepingujärgne töö tegemise asukoht (Harjumaa) ja seega oleks tööandjal teoreetiliselt õigus Teid üle viia. Töö korralduse reegleid saab aga tööandja ühepoolselt määrata. Kui Teile üleviimine ei sobi, siis tuleks tõepoolest Teil endal lahkumisavaldus kirjutada.
Teisest küljest tuleks aga hinnata, kui olulised on üleviimisega kaasnevad muudatused ja kas muutuvad ka töölepingu tingimused, mida tööandja ühepoolselt määrata ei saa. Kui töö tegemine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks, siis on suure tõenäosusega tegemist koondamissituatsiooniga ning töösuhte lõpetamise algatus peaks tulema tööandja poolt.
Olemasoleva info põhjal ei ole kahjuks võimalik täpsemalt vastata. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina võib tulemus olla nii ühte-, kui teistpidi.
Teie jaoks parimat lahendust soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab tulemustest lähtuvalt töötasust "trahvina" mingi summa maha arvata?02.06.2014
Tere! Meie firma tuli välja uue töötasustamise süsteemiga. Nimelt kehtestati uus baaspalga süsteem, mis on 200 eurot, sellele lisandub siis kuu käibeplaani täitmine ja motivatsiooni toodete müük.
Lisaks on meil testostjad, kelle ankeedi täitmise tulemus mõjutab meie palka.
Kui see protsent jääb alla 70%, saame trahvi 30 eurot, aga kui alla 50%, on trahv 80 eurot, mis võetakse maha meie palgast.
Tahaksingi teada, kas selline palgamaksmise süsteem on õiguslik?
Kaunist päeva! Loodan saada vastust
Lisaks on meil testostjad, kelle ankeedi täitmise tulemus mõjutab meie palka.
Kui see protsent jääb alla 70%, saame trahvi 30 eurot, aga kui alla 50%, on trahv 80 eurot, mis võetakse maha meie palgast.
Tahaksingi teada, kas selline palgamaksmise süsteem on õiguslik?
Kaunist päeva! Loodan saada vastust
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandja soovib muuta töö tasustamise korda, siis on tegemist töölepingu muudatusega. Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui Te töö tasustamise uue korraga ei nõustu, on Teil õigus töötasule endistel tingimustel.
Juhul, kui tööandja ühepoolselt muudab töölepingut (palgakorraldus), siis protseduurireeglite õige täitmise korral võib töötajal tekkida alus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Sellega kaasneb tööandjapoolne kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise tasu ulatuses.
Kui soovite saada täpsemaid juhiseid, kuidas toimida, siis oleks mõistlik allpool olevate kontaktide kaudu leppida kokku konsultatsiooni aeg kas kontoris või Skype teel.
Õiglast töötasu soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas eri riikidest pärit töötajate vahel võib vahet teha?02.06.2014
Tere! Novembris sõlmisin tähtajatu lepingu Eesti firmaga, kes pakkus teenust Skandinaavia turule. Tegemist Skandinaavia firma tütarettevõttega. Meeskonnas, kes pakkus teenust, olid inimesed, kes olid nii Soomest kui Rootsist. Peale tööle asumist omandasin firmas juurde ühe oskustaseme, mille koolitus kestis kuu aega. Mai alguses teatati, et kõik sama taseme töötajad koondatakse. Nagu aga hiljem selgus, siis minuga sama-aegselt tööle asunud kolleegid Rootsis, kellel oli üks oskustase vähem, saavad koondamise asemel täiendkoolitusi ning saavad aste kõrgema kvalifikatsiooni.
Kas sellise riigipiire ületava projekti raames on Eesti tööõiguse valdkonnas õigus nõuda sama kohtlemist (eeldades, et kolleegidel oli üks oskusteave vähem kui minul, aga nüüd saavad selle koolituse enne koondamist ja saavad lisakoolitusi, et tõusta nö aste kõrgemale)?
Tänud juba ette!
Kas sellise riigipiire ületava projekti raames on Eesti tööõiguse valdkonnas õigus nõuda sama kohtlemist (eeldades, et kolleegidel oli üks oskusteave vähem kui minul, aga nüüd saavad selle koolituse enne koondamist ja saavad lisakoolitusi, et tõusta nö aste kõrgemale)?
Tänud juba ette!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on kohustus kõiki töötajaid võrdselt kohelda. Samas ei ole kõik must- valge. Koondamise korral peab tööandja paratamatult tegema valiku, keda koondada. Töölejäämise eelisõigus on kuni 3- aastase lapse vanemal ja töötajate esindajal. Siit edasi on tööandja valik, lähtudes ettevõtte huvidest.
Vastavalt seadusele peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist, milleks on ka koondamine, põhjendama. Kui oleks võimalik näha Teile esitatud koondamisteadet ja lugeda põhjendusi, siis oleks ehk võimalik täpsemalt hinnata, kas tööandja on rikkunud võrdse kohtlemise kohustust või teinud oma valikud seaduse piirides.
Püsivat töösuhet soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju on õigus augustis puhkust saada, kui läksin tööle veebruaris?02.06.2014
Olen uues töökohas veebruarist tööl käinud, katseaeg lõppeb juunis. Puhkust anti augusti kuus 7 päeva. Tekkis selline küsimus, palju on tegelikut seadusega ette nähtud?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Te oma küsimuses ei ole välja toonud tööle asumise ja puhkuse alguse aega, siis saan välja tuua ainult puhkuse arvestamise üldised alused.
Vastavalt TLS § 68 lg 4 on töötajal õigust nõuda puhkust, kui ta on töötanud tööandja juures vähemalt kuus kuud. Puhkust arvutatakse võrdeliselt töötatud ajaga.
Sellest lähtuvalt on Teil peale 6- kuulist töötamist õigus vähemalt 14- päevasele puhkusele.
Tööandjaga kokkuleppele jõudmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millal raamatukogu nõue aegub ja kas seda ka viivise osas?01.06.2014
Tere
Raamatukogu väidab, et olen 2008. aastal laenutanud raamatu ning selle endiselt jätnud tagastamata. Olen aga täiesti kindel, et raamatu tagastasin tähtaegselt. Millal raamatukogu nõue aegub ja kas seda ka viivise osas?
Hetkel on viiviseks juba 100 eurot. Raamatukoguhoidjatega läbirääkimisi pidada võimalik ei ole, kuna väidavad, et raamat peab minu käes olema.
Raamatukogu väidab, et olen 2008. aastal laenutanud raamatu ning selle endiselt jätnud tagastamata. Olen aga täiesti kindel, et raamatu tagastasin tähtaegselt. Millal raamatukogu nõue aegub ja kas seda ka viivise osas?
Hetkel on viiviseks juba 100 eurot. Raamatukoguhoidjatega läbirääkimisi pidada võimalik ei ole, kuna väidavad, et raamat peab minu käes olema.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha, kui vend minu allkirja võltsides lõpetas üürilepingu ja võttis ise selle korteri üürile?01.06.2014
Tere,
Üürisin oma vennaga koos korterit, leping (tähtajatu) oli minu nimel, st maksin tagatisrahad ja maakleritasud jms ise, vend kolis sisse alles kolm kuud peale seda, kui olin üürinud. Hiljuti siis selgus selline asi, et plaanisin lepingu ära lõpetada ja omaette kolida, istusime vennaga elutuppa maha, et sellest rääkida ja siis selgus, et ta oli ise maakleriga uue lepingu sõlminud ja minu oma ära lõpetanud, ehk siis võltsis minu allkirja. Mõni päev hiljem kolis ta sõbranna tema juurde ja elu seal muutus väljakannatamatuks. Enne seda pole me ka vennaga eriti läbi saanud, ütleme nii, et võtsin ta sinna pooleldi kaastundest elama. Maaklerile helistasin, vastas kõnele ja kui uurima hakkasin, et kuidas saab keegi teine üleüldse minu sõlmitud lepingut lõpetada, pandi kõne ära ja rohkem pole ühendust saanud. Kuna oli plaanis nagunii kolida, siis seda ma ka tegin ja lasin vennal sinna edasi jääda. Loomulikult võtsin kaasa ka oma komplekti võtmeid. Hiljuti kui olin 100% kindel, et vennast kodus pole, läksin võtmetega korterisse, et oma viimaseid asju sealt kätte saada, olid lukud ära vahetatud ja ma tean, et nad elavad endiselt seal, olen mitmel õhtul autoga kõrval trepikoja ees seisnud ja natukene jälginud. Küsimus siis selline, mida peab tegema, et saada siis kasvõi oma tagatisrahad jms tagasi, mida mina maksnud olen. Või saab ka allkirja võltsimise eest kuidagi inimest vastutusele võtta.
Üürisin oma vennaga koos korterit, leping (tähtajatu) oli minu nimel, st maksin tagatisrahad ja maakleritasud jms ise, vend kolis sisse alles kolm kuud peale seda, kui olin üürinud. Hiljuti siis selgus selline asi, et plaanisin lepingu ära lõpetada ja omaette kolida, istusime vennaga elutuppa maha, et sellest rääkida ja siis selgus, et ta oli ise maakleriga uue lepingu sõlminud ja minu oma ära lõpetanud, ehk siis võltsis minu allkirja. Mõni päev hiljem kolis ta sõbranna tema juurde ja elu seal muutus väljakannatamatuks. Enne seda pole me ka vennaga eriti läbi saanud, ütleme nii, et võtsin ta sinna pooleldi kaastundest elama. Maaklerile helistasin, vastas kõnele ja kui uurima hakkasin, et kuidas saab keegi teine üleüldse minu sõlmitud lepingut lõpetada, pandi kõne ära ja rohkem pole ühendust saanud. Kuna oli plaanis nagunii kolida, siis seda ma ka tegin ja lasin vennal sinna edasi jääda. Loomulikult võtsin kaasa ka oma komplekti võtmeid. Hiljuti kui olin 100% kindel, et vennast kodus pole, läksin võtmetega korterisse, et oma viimaseid asju sealt kätte saada, olid lukud ära vahetatud ja ma tean, et nad elavad endiselt seal, olen mitmel õhtul autoga kõrval trepikoja ees seisnud ja natukene jälginud. Küsimus siis selline, mida peab tegema, et saada siis kasvõi oma tagatisrahad jms tagasi, mida mina maksnud olen. Või saab ka allkirja võltsimise eest kuidagi inimest vastutusele võtta.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha, kui mulle kuuluvas korteris elab inimene, kes keeldub välja kolimast?01.06.2014
Mida teha, kui mulle kuuluvas korteriomandis elab inimene, kes keeldub välja kolimast? Üürilepingut ei ole, ega ole kunagi olnud.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas ma võin minu maale ulatuvaid suure tamme oksi maha lõigata ja siis vastava teenuse arve naabrile esitada?01.06.2014
Naabril kinnistul kasvab suur tamm, mille oksad ulatuvad pooleldi minu kinnistule. Naaber keeldub tamme oksi piirama ja mul endal pole ka õnnestunud sedavõrd kõrgelt ilma abivahenditeta suuri oksi kärpida. Kui ma vastava tehnika rendin, et oksi kärpida, kas mul on õigus esitada vastav arve naabrile maksmiseks? Mis võimalused mul veel on? Tamm kasvab lõunapoolsel küljel, varjab ka muuhulgas päikest.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee