Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatisraha 500 eurot enne kui laseb mul lapsega kohtuda?14.04.2014

Tere. Mis õigused mul on? Lapse ema kolis koos lapsega kolm aastat tagasi Hollandisse ja nüüd keelab lapsega kohtuda, enne kui ma hakkan talle maksma 500 eurot iga kuu alimente. Kolisin ka ise Rootsi elama, aga see summa on isegi minu jaoks suur, sest sellist summat ei suuda isegi Rootsis töötades maksta. Kas mul oleks õigus ise kohtusse pöörduda ja taotleda suhtlemisõigus pluss mõlemaid osapooli rahuldav lapsele mõeldud elatusraha! Ja kas peaksin seda tegema Eestis või Rootsis või hoopis Hollandis? Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise maksmist ei saa seada eelduseks lapsega kohtumisele, millest tulenevalt on Teil lapsega suhtlemise õigus ka siis, kui Te ei maksa lapse emale ebamõistlikult suures ulatuses elatist.

Eestis aitab vanemaid, kelle lapsed elavad väliriigis, suhtlusõiguse tagamisel Justiitsministeerium. Usun, et Rootsis toimib süsteem samamoodi, seega kõigepealt soovitaksin Teil oma murega pöörduda Rootsi Justiitsministeeriumi poole.

Kui tekib vajadus lapsega suhtlemise korraldamise osas kohtusse pöörduda, peab seda tegema lapse elukohariigis ehk siis antud juhul Hollandis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui olen nüüd uuesti abiellunud, kas mul on maja müügi korral siis endiselt mehelt õigus ka mingit summat küsida?14.04.2014

Tere.
Lahutasin oma laste isast 2 aastat tagasi ja abiellusin nüüd uue mehega. Laste isaga oli meil ühisvara pangalaenuga maja. Kui nüüd laste isa maja müüma hakkab, kas minul on õigust maja müügist midagi endale küsida või peale minu uut abiellumist pole see maja meil ühisvara kui mina olin kaastaotleja?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui maja oli soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga – seda ei mõjuta kuidagi asjaolu, et olete uuesti abiellunud.

Kui laste isa soovib ühisvaraks olevat maja müüa, on kindlasti vajalik Teie nõusolek, mistõttu ei ole maja müük Teie teadmata võimalik. Kui pangalaen on tasutud, on Teil õigus poolele maja võõrandamisest saadud müügitulule ja kui pangalaen ei ole tasutud, siis poolele sellest, mis on järele jäänud peale laenukohustuse tasumist.

Samuti on Teil õigus praegu nõuda ühisvara jagamist, näiteks selliselt, et endine abikaasa saab maja enda ainuomandisse ja maksab Teile hüvitist omandi kaotamise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteriühistu võib piirata ligipääsu pööningule?12.04.2014

Tere!
Kas korteriühistul on õigus/võimalus piirata elanike ligipääsu maja väljaehitamata pööningule? (näiteks lukustades ligipääsu ja vajadusel seda võimaldades; maja on 3-korruseline)

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, pööning kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu ning tulenevalt korteriomandiseaduse paragrahv 10 lõikest 2 on korteriomanikul õigus seda kasutada vastavalt sihtotstarbele. Siit ka vastus: kui pööningu sihtotstarvest või ka ohutusnõuetest tulenevalt on pööningule vaba juurdepääs vajalik, siis tuleb see ka tagada. Vastasel korral on pööningu lukustamise otsustamine korteriühistu pädevuses, samas tuleb ka sellisel juhul võimaldada korteriomanikule pööningu seisukorra ja sihipärase kasutamise kontrollimist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas liita ühe korteri reaalosaga endine kaasomandis olnud pind?12.04.2014

Tere!
Kuidas vormistada, et endine ühe korteri ainukasutuses olnud lahuspind, kaasomandi pinnal asuv käimla, 0,9 ruutmeetrit, liita ühe korteriomandi reaalosaga, et rajada kuivkäimla asemele veega WC?
Selleks vaja eemaldada ka üks saepuruplaadist mittekandev vahesein, et ligipääs WC-sse oleks otse korterist, mitte väliskoridori kaudu.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kirjeldatud muudatuse tegemiseks tuleb sõlmida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi eseme suuruse muutmise leping. Seadus näeb lepingule ette notariaalse vormi, mistõttu soovitan konkreetsete juhiste saamiseks pöörduda notari poole konsultatsiooni saamiseks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes otsustab kortermaja parkimismaja küsimusi, kohta me ei oma, maksan kulusid ja lisaks pean veel ikkagi kohta üürima?12.04.2014

Tere
Minu kommunaalarvel on kirjas ka parkimismajaga seotud kõikvõimalikud kulud. Oman korterit majas, aga mitte parkimiskohta parkimismajas. Kes otsustab need küsimused? Korteriühistu? Kus peaks see kirjas olema?
Samas rendin Parkimismajas parkimiskohta, mille eest tasun igakuiselt 64.-€.
Kas need lisakulud ei peaks igakuises rendisummas juba sisalduma? Tean, et sarnaseid küsimusi on juba esitatud, aga olen väga tänulik, kui saaksin isikliku vastuse.
Tänan abi eest

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kahjuks ei ole mul võimalik Teie küsimusele ühest vastust anda kuna kulude kandmise kohustus sõltub sellest, kas need tekivad (parkmismaja) reaalosas või on seotud kaasomandi esemega. Esimesel juhul ei pea Te parkimismaja kulusid kandma (kuna Teil parkimismajas omandit ei ole), teisel juhul aga küll, kuna korteriomandi kaasomandi ese on kinnisasjal piiritlemata ning korteriomaniku kohustuse seisukohalt ei ole oluline, millises korterelamu osas kulud tekivad. Viimase olukorra kõige paremaks näiteks on vastus küsimusele, miks esimese korruse omanik peab maksma katusega seotud kulude eest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kellel on õigus tulumaksutagastusele, kas laenusaajal või kaastaotlejal, kes reaalselt maksab laenu ja intresse?11.04.2014

Kas mul on õigus eluasemelaenu intresside deklareerimisele ja enammakstud tulumaksu tagastamisele?
Eluasemelaenu lepingus olen ma kaaslaenaja aga 100% korteri omanik. Laenu saaja ei ole korteriga rohkem seotud, kui vaid võttis korteri ostuks laenu. Laenu saaja ei maksa laenumakseid, kuna tal väidetavalt pole raha. Ja laenumaksed lähevad maha igakuiselt minu "kaaslaenaja" pangaarvelt. Kas mul on õigus eluasemelaenu tulumaksu tagastusele?

Lugupidamisega

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tasutud eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus on korteriomanikul vastavalt omandi suurusele. See kehtib ka kaaslaenaja kohta. Kui eeltäidetud deklaratsioonis mahaarvatava intressi suurus erineb tegelikult makstud intressisummast, siis saab seda ise korrigeerida.
 

Küsimus: Mida teha, kui isa ostis auto ja registris öeldi, et see on arestitud ja tuleb kohtutäiturile tagasi viia?11.04.2014

Tere!
Nädalavahetusel ostis isa auto, millel väidetavalt oli kõik korras, kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Teisipäeval kui ARK oli avatud ja isa läks autot oma nimele vormistama, selgus, et auto on kohtutäituri poolt arestitud.
Kohtutäiturile on vaja auto tagasi viia koheselt ja ilma oleme nii rahast kui ka autost. Mis edasi tuleks teha, et saaksime raha tagasi? Mis õigused mu isal on?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teil on võimalus lepingust taganeda ja küsida makstud raha tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, siis peate kohtusse pöörduma.
 

Küsimus: Millal ja kuidas tasutakse osa võõrandamislepingu sõlmimisel müüdava/ostetava osa eest?10.04.2014

Millal ja kuidas tasutakse osa võõrandamislepingu sõlmimisel müüdava/ostetava osa eest? Kas osa eest on võimalik tasuda sularahas: müüb praegune osanik ja ostab uus osanik, kes hetkel on tegutsenud ettevõttes prokuristina ja nende vahel on arveldatud sularahas enne kui minnakse notarisse. Või peab see sularaha tehing leidma aset notari silme all? Või tuleb siiski tasuda panga kaudu? Teiseks, kui osa suurus on 2500 eurot, siis milline oleks nn õiglane hind osa müügiks. Arvestades asjaolu, et müüja osanik on olnud ettevõtte tegevuses passiivne ja ostja (praegu prokurist) on panustanud ettevõtte toimimisse? Kas müüa tuleb kindlasti vähemalt sama suure summaga kui on osa väärtus, või võib see kokkuleppel olla ka väiksem? Tänan vastuse eest.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osa hind on poolte kokkuleppe küsimus ja see sõltub eelkõige OÜ majanduslikult olukorrast (vaadatakse ettevõttele kuuluvat vara, rahavooge ja kasumit). Maksejõuetu OÜ 2500 EUR osa väärtus võib olla nt 1 EUR, suurt kasumit teeniva OÜ osa väärtus aga 2500 EUR-st ka sadu või tuhandeid kordi suurem.

Osa eest tasumine on samuti poolte kokkuleppe küsimus ning seadus seda ei reguleeri. Kõige turvalisem on tasuda raha notari deposiiti ehk pärast lepingu allkirjastamist teeb notar ise müüjale ülekande. Sellega kaasnevad samas lisakulud. Tasu maksmise vorm sõltub eelkõige selles, palju pooled teineteist usaldavad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mul, kui ühisuse liikmelt, on õigus kommunaalarvete saatjalt küsida selgitusi kulude kohta?10.04.2014

Tere.
Meie kortermajas on ühisus ja kunagi on hakanud arendaja ise haldama. Valitsejat ei ole. Nüüd küsime haldajalt, mille alusel ta tegutseb, ta ei vasta. Palume tõendada kommunaalarvete kulusid, ta vastab, et mille alusel temalt seda nõuate. Täpsemalt vastas ta nii "Palume selgitada, mille alusel nõuate ühelt kaasomanikult erinevate dokumentide, sh majanduskavade, esitamist ning millest tulenevalt peaks AS-l ... Teie poolt välja toodud dokumendid olemas olema.

Selgitame, et majanduskava koostamise kohustus on KOS § 22 lg-st 1 tulenevalt valitsejal. AS ... ei ole aga valitseja, vaid kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa kinnistust. Kuna AS ... ei ole kaasomandi eseme valitseja, on Teie nõuded suuresti põhjendamatud ning nende rahuldamiseks puudub igasugune materiaalõiguslik alus."
Kas minul, kui ühisuse liikmelt, on õigus küsida sellelt, kes saadab mulle arveid (kommunaalarveid), tõendada kulusid ja mille alusel see õigus mul on. Kommunaalarved on meie majas kõrgemad kui tavaliselt, üldkoosolekuid ei ole tehtud juba 5 aastat ja haldaja infot majandamise kohta ei anna.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olgu tegu valitseja või kaasomaniku poolt vahendatud/osutatud teenustega: mõlemal juhul tekib korteriomanikul vahendatud teenusarve tasumise kohustus kas (a) korteriomanike otsuse alusel (näiteks majanduskava kinnitamise kaudu) või (b) vahendaja poolt korteriomaniku kohustuseks oleva majanduskulu kandmisel . Viimasel juhul peab vahendaja majanduskulu kandmist ja selle korteriomanike vahel seadusjärgset jagamist (vt KOS par 13 lg 1) tõendama. Kui ta seda ei tee, nagu käesoleval juhul, siis võib korteriomanik kaitsta oma õiguseid esitatud arve tasumata jätmisega, sest nagu kaasomanik märkis, puudub teenusarve tasumiseks materiaalõiguslik alus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kindlustus saab kõrvale viilida põhjusel, et tegin avarii ajal kui polnud kehtivat luba kusjuures juhtimisõigus oli?10.04.2014

Tere!
Tegin liiklusavarii perioodil, kui vana juhiluba enam ei kehtinud ja uus oli tellimata. Kusjuures, tervisetõend, mis annab juhtimisõiguse, oli tollaks hetkeks uuendatud ja kehtiv, kuid veel registrisse kandmata.
Kaskopoliisi lepingus jutt käib just juhtimisõigusest mitte juhiloast.
Kas kaskofirmal on põhjust sellisel juhul kahju hüvitamisest kõrvale viilida?
Tänan ette vastuse eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ühest vastutst esitatud küsimusele on küllaltki keeruline anda. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juthimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei oel juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna juhiloa kehtivustähtaja möödumisel juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub (mitte ei peatata), siis LS § 94 lg 1 kohaselt ei ole peatunud juhimisõiguse korral sõiduki juhtimine justkui keelatud. Siiski nõeb LS § 201 lg 2 ette väärteovastutuse mootorsõiduki juhtimis eest, kui mootorsõidukit juhitakse ajal, mil juhtimisõigus on peatunud. Seega on tegemist vastuoluliste sätetega ning seisukoht sellest, kas juhiloa aegumistähtaja möödumise korral tuleks olukorda käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna või mitte, jääb ilmselt kohtupraktika kujundada. Üldiselt on kohtud asunud seisukohale, et kehtivuse kaotanud juhiluba tähendab ühtlasi ka isikul juhtimisõiguse puudumist kuni juhiloa kehtivuse taastamiseni.