Õigus
Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatisraha 500 eurot enne kui laseb mul lapsega kohtuda?14.04.2014
Tere. Mis õigused mul on? Lapse ema kolis koos lapsega kolm aastat tagasi Hollandisse ja nüüd keelab lapsega kohtuda, enne kui ma hakkan talle maksma 500 eurot iga kuu alimente. Kolisin ka ise Rootsi elama, aga see summa on isegi minu jaoks suur, sest sellist summat ei suuda isegi Rootsis töötades maksta. Kas mul oleks õigus ise kohtusse pöörduda ja taotleda suhtlemisõigus pluss mõlemaid osapooli rahuldav lapsele mõeldud elatusraha! Ja kas peaksin seda tegema Eestis või Rootsis või hoopis Hollandis? Ette tänades vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise maksmist ei saa seada eelduseks lapsega kohtumisele, millest tulenevalt on Teil lapsega suhtlemise õigus ka siis, kui Te ei maksa lapse emale ebamõistlikult suures ulatuses elatist.
Eestis aitab vanemaid, kelle lapsed elavad väliriigis, suhtlusõiguse tagamisel Justiitsministeerium. Usun, et Rootsis toimib süsteem samamoodi, seega kõigepealt soovitaksin Teil oma murega pöörduda Rootsi Justiitsministeeriumi poole.
Kui tekib vajadus lapsega suhtlemise korraldamise osas kohtusse pöörduda, peab seda tegema lapse elukohariigis ehk siis antud juhul Hollandis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui olen nüüd uuesti abiellunud, kas mul on maja müügi korral siis endiselt mehelt õigus ka mingit summat küsida?14.04.2014
Tere.
Lahutasin oma laste isast 2 aastat tagasi ja abiellusin nüüd uue mehega. Laste isaga oli meil ühisvara pangalaenuga maja. Kui nüüd laste isa maja müüma hakkab, kas minul on õigust maja müügist midagi endale küsida või peale minu uut abiellumist pole see maja meil ühisvara kui mina olin kaastaotleja?
Lahutasin oma laste isast 2 aastat tagasi ja abiellusin nüüd uue mehega. Laste isaga oli meil ühisvara pangalaenuga maja. Kui nüüd laste isa maja müüma hakkab, kas minul on õigust maja müügist midagi endale küsida või peale minu uut abiellumist pole see maja meil ühisvara kui mina olin kaastaotleja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui maja oli soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga – seda ei mõjuta kuidagi asjaolu, et olete uuesti abiellunud.
Kui laste isa soovib ühisvaraks olevat maja müüa, on kindlasti vajalik Teie nõusolek, mistõttu ei ole maja müük Teie teadmata võimalik. Kui pangalaen on tasutud, on Teil õigus poolele maja võõrandamisest saadud müügitulule ja kui pangalaen ei ole tasutud, siis poolele sellest, mis on järele jäänud peale laenukohustuse tasumist.
Samuti on Teil õigus praegu nõuda ühisvara jagamist, näiteks selliselt, et endine abikaasa saab maja enda ainuomandisse ja maksab Teile hüvitist omandi kaotamise eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu võib piirata ligipääsu pööningule?12.04.2014
Tere!
Kas korteriühistul on õigus/võimalus piirata elanike ligipääsu maja väljaehitamata pööningule? (näiteks lukustades ligipääsu ja vajadusel seda võimaldades; maja on 3-korruseline)
Kas korteriühistul on õigus/võimalus piirata elanike ligipääsu maja väljaehitamata pööningule? (näiteks lukustades ligipääsu ja vajadusel seda võimaldades; maja on 3-korruseline)
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas liita ühe korteri reaalosaga endine kaasomandis olnud pind?12.04.2014
Tere!
Kuidas vormistada, et endine ühe korteri ainukasutuses olnud lahuspind, kaasomandi pinnal asuv käimla, 0,9 ruutmeetrit, liita ühe korteriomandi reaalosaga, et rajada kuivkäimla asemele veega WC?
Selleks vaja eemaldada ka üks saepuruplaadist mittekandev vahesein, et ligipääs WC-sse oleks otse korterist, mitte väliskoridori kaudu.
Kuidas vormistada, et endine ühe korteri ainukasutuses olnud lahuspind, kaasomandi pinnal asuv käimla, 0,9 ruutmeetrit, liita ühe korteriomandi reaalosaga, et rajada kuivkäimla asemele veega WC?
Selleks vaja eemaldada ka üks saepuruplaadist mittekandev vahesein, et ligipääs WC-sse oleks otse korterist, mitte väliskoridori kaudu.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes otsustab kortermaja parkimismaja küsimusi, kohta me ei oma, maksan kulusid ja lisaks pean veel ikkagi kohta üürima?12.04.2014
Tere
Minu kommunaalarvel on kirjas ka parkimismajaga seotud kõikvõimalikud kulud. Oman korterit majas, aga mitte parkimiskohta parkimismajas. Kes otsustab need küsimused? Korteriühistu? Kus peaks see kirjas olema?
Samas rendin Parkimismajas parkimiskohta, mille eest tasun igakuiselt 64.-€.
Kas need lisakulud ei peaks igakuises rendisummas juba sisalduma? Tean, et sarnaseid küsimusi on juba esitatud, aga olen väga tänulik, kui saaksin isikliku vastuse.
Tänan abi eest
Minu kommunaalarvel on kirjas ka parkimismajaga seotud kõikvõimalikud kulud. Oman korterit majas, aga mitte parkimiskohta parkimismajas. Kes otsustab need küsimused? Korteriühistu? Kus peaks see kirjas olema?
Samas rendin Parkimismajas parkimiskohta, mille eest tasun igakuiselt 64.-€.
Kas need lisakulud ei peaks igakuises rendisummas juba sisalduma? Tean, et sarnaseid küsimusi on juba esitatud, aga olen väga tänulik, kui saaksin isikliku vastuse.
Tänan abi eest
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kellel on õigus tulumaksutagastusele, kas laenusaajal või kaastaotlejal, kes reaalselt maksab laenu ja intresse?11.04.2014
Kas mul on õigus eluasemelaenu intresside deklareerimisele ja enammakstud tulumaksu tagastamisele?
Eluasemelaenu lepingus olen ma kaaslaenaja aga 100% korteri omanik. Laenu saaja ei ole korteriga rohkem seotud, kui vaid võttis korteri ostuks laenu. Laenu saaja ei maksa laenumakseid, kuna tal väidetavalt pole raha. Ja laenumaksed lähevad maha igakuiselt minu "kaaslaenaja" pangaarvelt. Kas mul on õigus eluasemelaenu tulumaksu tagastusele?
Lugupidamisega
Eluasemelaenu lepingus olen ma kaaslaenaja aga 100% korteri omanik. Laenu saaja ei ole korteriga rohkem seotud, kui vaid võttis korteri ostuks laenu. Laenu saaja ei maksa laenumakseid, kuna tal väidetavalt pole raha. Ja laenumaksed lähevad maha igakuiselt minu "kaaslaenaja" pangaarvelt. Kas mul on õigus eluasemelaenu tulumaksu tagastusele?
Lugupidamisega
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mida teha, kui isa ostis auto ja registris öeldi, et see on arestitud ja tuleb kohtutäiturile tagasi viia?11.04.2014
Tere!
Nädalavahetusel ostis isa auto, millel väidetavalt oli kõik korras, kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Teisipäeval kui ARK oli avatud ja isa läks autot oma nimele vormistama, selgus, et auto on kohtutäituri poolt arestitud.
Kohtutäiturile on vaja auto tagasi viia koheselt ja ilma oleme nii rahast kui ka autost. Mis edasi tuleks teha, et saaksime raha tagasi? Mis õigused mu isal on?
Nädalavahetusel ostis isa auto, millel väidetavalt oli kõik korras, kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Teisipäeval kui ARK oli avatud ja isa läks autot oma nimele vormistama, selgus, et auto on kohtutäituri poolt arestitud.
Kohtutäiturile on vaja auto tagasi viia koheselt ja ilma oleme nii rahast kui ka autost. Mis edasi tuleks teha, et saaksime raha tagasi? Mis õigused mu isal on?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Millal ja kuidas tasutakse osa võõrandamislepingu sõlmimisel müüdava/ostetava osa eest?10.04.2014
Millal ja kuidas tasutakse osa võõrandamislepingu sõlmimisel müüdava/ostetava osa eest? Kas osa eest on võimalik tasuda sularahas: müüb praegune osanik ja ostab uus osanik, kes hetkel on tegutsenud ettevõttes prokuristina ja nende vahel on arveldatud sularahas enne kui minnakse notarisse. Või peab see sularaha tehing leidma aset notari silme all? Või tuleb siiski tasuda panga kaudu? Teiseks, kui osa suurus on 2500 eurot, siis milline oleks nn õiglane hind osa müügiks. Arvestades asjaolu, et müüja osanik on olnud ettevõtte tegevuses passiivne ja ostja (praegu prokurist) on panustanud ettevõtte toimimisse? Kas müüa tuleb kindlasti vähemalt sama suure summaga kui on osa väärtus, või võib see kokkuleppel olla ka väiksem? Tänan vastuse eest.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osa eest tasumine on samuti poolte kokkuleppe küsimus ning seadus seda ei reguleeri. Kõige turvalisem on tasuda raha notari deposiiti ehk pärast lepingu allkirjastamist teeb notar ise müüjale ülekande. Sellega kaasnevad samas lisakulud. Tasu maksmise vorm sõltub eelkõige selles, palju pooled teineteist usaldavad.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul, kui ühisuse liikmelt, on õigus kommunaalarvete saatjalt küsida selgitusi kulude kohta?10.04.2014
Tere.
Meie kortermajas on ühisus ja kunagi on hakanud arendaja ise haldama. Valitsejat ei ole. Nüüd küsime haldajalt, mille alusel ta tegutseb, ta ei vasta. Palume tõendada kommunaalarvete kulusid, ta vastab, et mille alusel temalt seda nõuate. Täpsemalt vastas ta nii "Palume selgitada, mille alusel nõuate ühelt kaasomanikult erinevate dokumentide, sh majanduskavade, esitamist ning millest tulenevalt peaks AS-l ... Teie poolt välja toodud dokumendid olemas olema.
Selgitame, et majanduskava koostamise kohustus on KOS § 22 lg-st 1 tulenevalt valitsejal. AS ... ei ole aga valitseja, vaid kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa kinnistust. Kuna AS ... ei ole kaasomandi eseme valitseja, on Teie nõuded suuresti põhjendamatud ning nende rahuldamiseks puudub igasugune materiaalõiguslik alus."
Kas minul, kui ühisuse liikmelt, on õigus küsida sellelt, kes saadab mulle arveid (kommunaalarveid), tõendada kulusid ja mille alusel see õigus mul on. Kommunaalarved on meie majas kõrgemad kui tavaliselt, üldkoosolekuid ei ole tehtud juba 5 aastat ja haldaja infot majandamise kohta ei anna.
Meie kortermajas on ühisus ja kunagi on hakanud arendaja ise haldama. Valitsejat ei ole. Nüüd küsime haldajalt, mille alusel ta tegutseb, ta ei vasta. Palume tõendada kommunaalarvete kulusid, ta vastab, et mille alusel temalt seda nõuate. Täpsemalt vastas ta nii "Palume selgitada, mille alusel nõuate ühelt kaasomanikult erinevate dokumentide, sh majanduskavade, esitamist ning millest tulenevalt peaks AS-l ... Teie poolt välja toodud dokumendid olemas olema.
Selgitame, et majanduskava koostamise kohustus on KOS § 22 lg-st 1 tulenevalt valitsejal. AS ... ei ole aga valitseja, vaid kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa kinnistust. Kuna AS ... ei ole kaasomandi eseme valitseja, on Teie nõuded suuresti põhjendamatud ning nende rahuldamiseks puudub igasugune materiaalõiguslik alus."
Kas minul, kui ühisuse liikmelt, on õigus küsida sellelt, kes saadab mulle arveid (kommunaalarveid), tõendada kulusid ja mille alusel see õigus mul on. Kommunaalarved on meie majas kõrgemad kui tavaliselt, üldkoosolekuid ei ole tehtud juba 5 aastat ja haldaja infot majandamise kohta ei anna.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kindlustus saab kõrvale viilida põhjusel, et tegin avarii ajal kui polnud kehtivat luba kusjuures juhtimisõigus oli?10.04.2014
Tere!
Tegin liiklusavarii perioodil, kui vana juhiluba enam ei kehtinud ja uus oli tellimata. Kusjuures, tervisetõend, mis annab juhtimisõiguse, oli tollaks hetkeks uuendatud ja kehtiv, kuid veel registrisse kandmata.
Kaskopoliisi lepingus jutt käib just juhtimisõigusest mitte juhiloast.
Kas kaskofirmal on põhjust sellisel juhul kahju hüvitamisest kõrvale viilida?
Tänan ette vastuse eest!
Tegin liiklusavarii perioodil, kui vana juhiluba enam ei kehtinud ja uus oli tellimata. Kusjuures, tervisetõend, mis annab juhtimisõiguse, oli tollaks hetkeks uuendatud ja kehtiv, kuid veel registrisse kandmata.
Kaskopoliisi lepingus jutt käib just juhtimisõigusest mitte juhiloast.
Kas kaskofirmal on põhjust sellisel juhul kahju hüvitamisest kõrvale viilida?
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
