Õigus

Võib küll, pärandajalt lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Vara võõrandamisest saadud kasu arvestamisel arvatakse müügitulust lisaks müügikuludele maha ka pärandaja poolt kantud vara soetamiskulud.

Esmalt soovitan Teil tutvuda OÜ põhikirjaga. Seal peaks olema kirjas, millal toimub osakapitali sissemaksmine. Enamasti peab see olema tehtud kas konkreetseks tähtajaks või osaühingu vastu nõude esitamisel. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, on osanikul keelatud võtta välja dividende, kuid muu tasu (töötasu, juhatuse liikme tasu) maksmine on osanikule lubatud.

Osakapitali sissemakse tegemine võib toimuda rahas või mitterahalise sissemaksega (seda küsimust reguleerib OÜ põhikiri). Kui mitterahaline sissemakse on lubatud, võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Seega auto on selleks sobiv. Mitterahalise sissemakse tegemisel tuleb asja omandiõigus anda üle OÜ-le.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, juba üksi käesolevasse portaali saabuvate küsimuste hulka ja sisu arvestades tuleb tunnistada, et korteriomanike ombudsmani ametikoha loomise vajalikkust tuleks tõsiselt kaaluda. Eelnimetatud ameti loomise vajalikkust on aeg-ajalt ka erinevate isikute poolt tõstatatud, kuid seni ei ole need ettepanekud suurt toetust leidnud. Ilmselt on üheks põhjuseks asjaolu, et ühiskondlik surve teemale sisuliselt puudub.

Tervitades,
Andry Krass

Tere!

Vanemad peaksid lapse elukohas omavahel kokku leppima – kui kokkuleppele ei saada, saab vanem pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Kohtumenetluse käigus külastab lastekaitsespetsialist mõlema vanema kodusid ja annab kohtule kirjaliku arvamuse, mis sisaldab muuhulgas kirjeldust vanemate elamistingimuste kohta.

Kui lapsel on välja kujunenud stabiilne elukorraldus, ei pea kohtud reeglina põhjendatuks lapse senise elukeskkonna kardinaalset muutmist ehk teise vanema juurde elama asumist, eriti veel olukorras, mil lahus elav vanem ei ole mitme aasta vältel lapse vastu üldse huvi tundnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

"Vahtraleht" iseenesest ei seagi juhile mingeid piiranguid. Piirangud tulenevad juhi staatusest e. asjaolust, et tegemist on väheste kogemustega juhiga ning need piirangud on sätestatud seadusega (näit: LS § 50 lg 1). "Vahtraleht" lihtsalt tähistab sõidukit, mida juhib selline juht ning selle peamiseks eesmärgiks on teavitada teisi juhte väheste kogemustega juhist ning sellise teavituse eesmärgiks on printsiibis tagada suurem liiklusohutus.

Jään vastuse võlgu, miks teistes EL liikmesriikides sellist märki ei kasutata, kuid teadaolevalt ongi liiklusohutus erinevates liikmesriikides erinev. "Vahtralehe" mittekasutamine mõnes muus liikmesriigis ei tähenda, et seal oleks liiklus ohutum või kuidagi muul moel parem. Samuti ei rakendata kõikides liikmesriikides ühetaoliselt nn kaheastmelist juhtimisõiguse andmise süsteemi, kuid liiklusohutuse seisukohalt võiks minu hinnangul ohutumaks lugeda just viimast.

Asjaolu, kuidas välisriigi autojuhid mõistavad vahtralehe tähendust, sõltub sellest, kuidas on juht endale Eesti liiklusmärgid ja muud märgised selgeks teinud. Ka mujal maailmas on piisavalt märke, mille tähendust eestlane ei pruugi teada (Lätis näiteks punasega ääristatud kolmnurga valgel taustal ümmargune must laik, Suurbritannias õppesõitu tähistav "L" märk jne), kuid mille tähenduse saab kohalikke liiklusalaseid õigusakte uurides endale hõlpsalt selgeks teha.

Sellist praktikat minule teadaolevalt ei ole Eestis viljeletud. Samuti puudub selliste erandite tegemiseks seadusest tulenev alus. Küll näeb seadus ette võimaluse trahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga. Eelöeldu puudutab väärteomenetluses määratud rahatrahvi. Kriminaalmenetluses on rahalise karistuse kandmisest vabastamise alused sätestatud KrMS §s 418. Vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamise võimalus on samuti seadusega ette nähtud, kuid nimetatud regulatsiooni ei saa analoogia korras kohaldada väärteomenetluses määratud trahvile. Ilmselt on seaduseandja kaalunud erinevaid õigushüvesid ning isikute põhiõiguste riive intensiivsust ning seetõttu pidanud vajalikuks kriminaalmenetluse tulemusena mõistetud karistuse, kui isiku põhiõigusi raskemini riivava olukorra osas kehtestada süsteemi karistuse vähendamiseks või sellest loobumiseks. Väärteomenetluses, samuti haldusmenetluses ei ole riive sedavõrd intensiivne ning seetõttu ilmselt ei ole peetud vajalikuks kehtestada ka karistusest loobumise regulatsiooni.

Bilanss ei tohi olla eksitav, see peab kajastama majanduslikku seisu õigesti ja õiglaselt. Hoone tuleb võtta arvele. Kuna hoone soetusmaksumus pole teada, siis tuleb see arvele võtta õiglases väärtuses arvelevõtmise päeval. Omakapitalis kajastatkse see summa kirjel „Ümberhindluse reserv“ muu koondkasumi hulgas. Asjakohane informatsioon avalikustatakse aastaaruande lisas (arvelevõtmise kuupäev, kes määras väärtuse, väärtuse leidmiseks kasutatud eeldused ja meetodid).

Töölepingu seaduse (TLS) § 83 järgi on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-s sätestatud alustel. TLS § 88 lg 1 p 5 kirjeldab ühe võimaliku põhjusena olukorda, kus töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Tööandja poolt on seega töölepingu ülesütlemine töötaja poolsete rikkumiste puudumisel, kuid „võimalike tahtlike käitumisviiside vältimiseks“ ebaseaduslik. Taoline põhjendus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kuivõrd puudub seaduslik alus, töölepingulises suhtes aset leidnud fakt, millele tugineda. (Veel) toimumata rikkumisi ei saa eeldada. Võlaõiguslikes, sealhulgas töölepingulistes suhetes kehtib mõistlikkuse, heas usus käitumise ja teise poole huvidega arvestamise printsiip (võlaõigusseaduse §§ 6 ja 7).

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Töölepingu kokkulepped kehtivad seni, kuni neid pole poolte kokkuleppel muudetud, need pole seadusandluse muudatuste tõttu tühistunud või muutunud või leping lõppenud. Kokkuleppeid muudavad ka tegevuse või tegevusetusega väljendatud nõustumised.

Kui töölepingu kirjalikku dokumenti muudatuse kohta pole, kuid töötaja on näiteks asunud täitma teisi tööülesandeid või ei protesteeri töötasu muudatuse järel, võib see väljendada tema nõustumist ja seega ka poolte kokkulepet muudatuseks kirjaliku dokumendita. Tööandjale jääb siiski kohustus teavitada ühepoolselt töötajat töölepingu andmete muudatusest kirjalikult ühe kuu jooksul (töölepingu seaduse § 5 lg 4).

Kokkulepete muutumisel sama tööandja juures ei sõlmita uut töölepingut, vaid muudetakse olemasolevat. Uues sõnastuses lepingu täies ulatuses muutmisel ehk ajakohastamisel ja/või seadusega kooskõlla viimisel toimub samuti kokkuleppimine muudatustes, mitte taas tööle asumine uue lepinguga.

Kokkulepped ja nende muudatused peavad vastama tegelikkusele ja poolte tahtele. Töötajal on õigus mitte nõustuda muudatusega, mis ei vasta tegelikkusele ega tema tahtele.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Esmalt tuleks jõuda selgusele, kuidas pirukate müük hakkab toimuma. Kuna kauplemiseks on vaja vastavat registreeringut ja müügikoht peab vastama teatud tingimustele, siis võiks ehk alustada koostööd mõne olemasoleva kaupmehega, kellele toodang ära müüa või valmistadagi pirukaid tema tellimusel (ja materjalist). Kui te ei ole end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana, siis klaarib tema ka maksustamise.