Õigus

Tere, korteriühistu tegevust korteriomandite valitsemisel reguleerivad eelkõige korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ja korteriomandiseadus. Eelnimetatud seaduste kohaselt on korteriomandi valitsemisega seotud võlasuhte poolteks korteriühistu ja korteriomanik/korteriühistu liige. Kuna parkimiskoha üürnik ei ole eelnimetatud võlasuhte pooleks, siis ei saa parkimiskoha üürnik esitada korteriühistule nõudeid kõrvalkulude suuruse osas. Küll aga, eeldusel, et korteriühistu ja parkimiskoha üürniku vahel on sõlmitud üürileping, saab üürnik võlaõigusseaduse paragrahv 292 lg 2 tuginedes nõuda korteriühistult kõrvalkulude suurust tõendavate
dokumentidega tutvumise võimaldamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu laenujäägi suurus nähtub majandusaasta aruandest, mida korteriühistu koostab üks kord aastas. Laenujäägi suurusega sagedamini kui üks kord aastas tutvumine saab toimuda üksnes korteriühistu juhatuse nõusoleku korral.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Teie nõue võiks põhineda alusetul rikastumisel. Sellise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat. Aegumine võib peatuda läbirääkimiste ajaks või siis katkeda muuhulgas nõude tunnustamisega vastaspoole poolt. Kuna te kirjutasite eelmises küsimuses, et vastaspoolega kokkuleppele ei saa, siis tähendab, et mingeid läbirääkimisi te ilmselt ei pea ja vastaspool teie nõuet ei aktsepteeri. Seega on teie nõue üsna suure tõenäosusega aegunud.

Üldiselt saab võõrale kinnistule tehtud kulude hüvitamist nõuda, kui tehtud parendusi ei saa asjast seda kahjustamata eemaldada. Küsimusest küll ei selgu kulutuste tegemise aeg, kuid kui arvestada, et on koos elatud, kinnisasja parendatud, siis abiellutud ja jätkuvalt asjale kulutusi tehtud ning seejärel lahutatud, kas siis see nõue mitte aegunud ei ole...

Seadus näeb teeservituudi esmase eeldusena asjaolu, et kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja maa mõistliku kasutamise seisukohalt ei ole otstarbekas mingeid muid teid juurde ehitada. Kui tegelikult on naabritel mööda avalikult kasutatavat teed oma kinnisasjale ligipääs olemas, siis ei pea te enda kinnistust lubama kasutada. Eelkõige annab omanikuks olemine teile õiguse oma asja nii kasutada nagu heaks arvate, kuid peate arvestama naabrite mõistlike huvidega juhul, kui nad neid huvisid teisiti ei saa realiseerida. Teie maatüki kasutamiseks peab naabritel eksisteerima reaalne vajadus, mitte mugavus ja vana harjumus.

Tulenevalt seadusest ei ole tööandjal õigus töölepingut korraliselt üles öelda. See tähendab seda, et tööandja saab Teiega sõlmitud töölepingu lõpetada vaid erakorraliselt, millise eeldused on sätestatud töölepingu seaduse (TLS) §’s 88. Näiteks sätestab TLS § 88 lg 1 p 3, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sellise alusega töölepingu lõpetamine eeldaks töötaja poolt vähemalt teistkordset korralduste eiramist või töökohustuste rikkumist. Kusjuures seadus ei sätesta, millises vormis see tööandja hoiatus peab olema. Vaidluse korral peaks siiski olema tõestatav, et töötajat on hoiatatud.
Hinnates Teie esitatud asjaolusid, võib praegu ilmselt asuda seisukohale, et erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjal alused puuduvad. Juhul, kui tööandja siiski Teiega töölepingu lõpetab, on Teil võimalik pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Teie vanaema ülalpidamiskohustus lasub eeskätt tema lastel ehk siis antud juhul kolmel tütrel. Vanaema kolm tütart täidavad vanaema suhtes ülalpidamiskohustust PkS § 105 lõike 3 kohaselt osavõlgnikena ja iga osavõlgniku osa suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Seega tuleks hooldekodu arved jagada vanaema kolme tütre vahel. Põhjendatud võib olla hooldekodu arve jagamine ebavõrdsetes osades, kuid ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks ilmselt ühelgi Teie vanaema tütrel alust ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui te pole lepingule alla kirjutanud, siis võiks arvata, et te pole ka lepingut sõlminud. Järelikult ei saa teile ka selle lepingu alusel mingeid arveid väljastada - arveid võib tehniliselt väljastada, kuid nende tasumise kohtust teil ei ole.
Vastuseks teisele küsimusele - kui te ei ole lepingut sõlminud, siis pool aastat hiljem lepingut sõlmima minnes saate ikka küsida neid tingimusi, mis sellel hetkel kehtivad. Pool aastat varem tehtud lepingu sõlmimise ettepanekust (mis võis sisaldada soodsamaid tingimusi) te ju keeldusite.

Tuleb nentida, et kuivõrd insenerikutse on erialast kõrghariduse olemasolu eeldav, ei tule suure tõenäosusega juba seetõttu kõne alla 16-aastase töötamine sel ametikohal.

Tööõigusaktidest (sealhulgas küsija poolt viidatud määrus) lähtudes on ent oluline teada, kas alaealine on koolikohustuslik või on tal põhiharidus juba omandatud. Nii reguleerivad näiteks ka töö- ja puhkeaega töölepingu seaduse (TLS) sätted sellest sõltudes.

Kui küsija on silmas pidanud mittekoolikohustuslikku 16-aastast alaealist, saab TLS §-idele 43 ja 51 tuginedes öelda, et tema tööpäeva pikkus võib olla kuni 7 tundi pikk, nädalas seega 35 tundi ning tagatud peab olema vähemalt 17-tunnine puhkaeg tööpäevade vahel. Koolikohustuslik 16-aastane alaealine tohib töötada päevas 4 tundi, nädalas 20 tundi ja töötamine ei tohi takistada tema hariduse omandamist, sh ei tohi ta töötada vahetult enne koolipäeva algust. Koolikohustuslik 16-aastane alaealine ei tohi töötada küsimuses viidatud määrusega lubatud töödest erinevatel töödel.

Alaealise tööaega ei tohi summeerida. Keelatud on ületunnitöö ja töötamine kella 20.00 ja 06.00 vahel. Töölepingu sõlmimiseks alaealisega on vajalik tema tahteavaldus ja lapsevanema nõusolek. Viidatud määruse „Alaealisele lubatud kerged tööd (1)“ sätteid peab tööandja järgima alati, kui tööle asub 13–14-aastane alaealine või 15–16-aastane koolikohustuslik alaealine. Samuti reguleerib alaealise tööd määrus „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud (1)“.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 5 (2) järgi on tööandja kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Koostada tuleb riskianalüüs alaealise töökohal ja ohutusjuhend(id) arvestades tema east ja kogenematusest tulenevaid lisariske.

Niisiis oleneb alaealise töötamise võimalikkus soovitud töökohal suures osas tööandja poolt hinnatud ohuteguritest ja seaduses toodud piirangute järgmise võimalikkusest. Täpsemalt näiteks http://www.tooelu.ee/et/teemad/eritingimustega-tootajad/noored-ja-alaealised-tootajad.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

leping tuleks ikka koostada vastavalt poolte kokkuleppele. VÕS ei ütle, et lepingu tähtaja algus ei või olla 01. jaanuar, räägitakse tähtajatu lepingu korralisest ülesütlemisest, seda selleks, et pooled saaksid planeerida põllumaaga seotud töid ja kulutusi. Nagu aru saan, siis teie kavatsete sõlmida tähtajalise lepingu, kus rendiperioodi lõppemine on juba lepingu sõlmimise ajal teada.