Õigus
Küsimus: Kui kohtutäitur on pannud inimese varale keelumärke, kas siis isikul on õigus seda vara müüa?22.04.2014
Tere
Kui kohtutäitur on pannud inimese varale (osa päranduseks saadud kinnistu ja põllumaa) peale keelumärke, kas siis isikul on õigus seda müüa või üldse mingisuguseid toiminguid sellega teha?
Aitäh vastuse eest!
Kui kohtutäitur on pannud inimese varale (osa päranduseks saadud kinnistu ja põllumaa) peale keelumärke, kas siis isikul on õigus seda müüa või üldse mingisuguseid toiminguid sellega teha?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas apellatsioonikaebusesse saan lisada minu vastunõuded hageja vastu, mida ma senini vastuhagina ei esitanud?22.04.2014
Kostjana üllatuslikult kaotasin hagejale esimese astme kohtus (tsiviilasi, võlaõigus, üürileping). Vastuhagi ma ei esitanud, lootes hageja mõistusele tuleku ja kohtuniku õigluse peale. Kas saan apellatsioonikaebusesse lisada nüüd minu vastunõuded hageja vastu, mis küll lepingust tulenevad, kuid mida ma senini vastuhagina ei esitanud?
Vastunõuetega kaasnevad asjaolud on minu vastuses hagiavaldusele ja tõendites detailselt kajastatud, kuid need ei olnud hageja algatatud kohtuasja sisuks ning kohtunik otsustas neile tähelepanu mitte pöörata. Teiste sõnadega, soovin, et teise astme kohus võtaks kõik asjaolud arvesse ning tühistaks praegust otsust ja samas ka rahuldaks minu vastunõudeid.
Vastunõuetega kaasnevad asjaolud on minu vastuses hagiavaldusele ja tõendites detailselt kajastatud, kuid need ei olnud hageja algatatud kohtuasja sisuks ning kohtunik otsustas neile tähelepanu mitte pöörata. Teiste sõnadega, soovin, et teise astme kohus võtaks kõik asjaolud arvesse ning tühistaks praegust otsust ja samas ka rahuldaks minu vastunõudeid.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Tsiviilkohtumenetlus toimub aga poolte esitatud asjaolu raames. Kumbki pool määrab ise, mida ta soovib esitada kohtule ja mida mitte. Seetõttu ei saa te teises astmes väita, et esimese astme kohus on asjaolud valesti tuvastanud, kui te ise ei esitanudki neid asjaolusid kohtule hindamiseks. Selleks, et kohus saaks teie vastunõuded rahuldada, peaksite ilmselt vastuhagi esitama.
Küsimus: Kas poeg saab isalt kinkena maja omandada nii, et tuleb isa asemel uueks osapooleks ja jätkab pangalaenu maksmist?22.04.2014
On võetud laen ja seatud kahele eri omanikule kuuluvale majale ühishüpoteek. Nüüd soovib üks osapoolest, kelle maja soetamiseks laen võeti, oma maja edasi kinkida oma pojale. Kas poeg saab seda omandada nii, et tuleb uueks osapooleks ja jätkab pangalaenu maksmist?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Mis puutub pangaga sõlmitud laenulepingu ülevõtmisse, siis pank peab sellega nõustuma.
Küsimus: Kas elektrimüüjal on õigus küsida võrgutasu, kui ma pole uuele lepingule alla kirjutanud, seega peaks kehtima veel 2000. aasta leping?22.04.2014
Tere
Eramul on elektrienergia ostu-müügileping aastast 2000 a. 2011 saadeti kirja teel võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (võrgu ja elektrilepingu nr.... lisa nr 2). Ma pole seda allkirjastanud seniajani ja jätsin saatmata. Kas Eesti Energial on õigus arvetele lisada võrgutasusid ja muid lisatasusid? Elektritarbimine on äärmiselt väike, kuna eramu on ainult suvel kasutatav. Kui küsisin eelpooltoodud asutuselt aprillis 2014 lepingu olemasolu kohta, saadeti seesama 2011 mulle kirjaga saadetud lepingu tekst (ehk lepingu lisa nr2) igasugu allkirjadeta ja kuupäevata.
Lugupidamisega
Eramul on elektrienergia ostu-müügileping aastast 2000 a. 2011 saadeti kirja teel võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (võrgu ja elektrilepingu nr.... lisa nr 2). Ma pole seda allkirjastanud seniajani ja jätsin saatmata. Kas Eesti Energial on õigus arvetele lisada võrgutasusid ja muid lisatasusid? Elektritarbimine on äärmiselt väike, kuna eramu on ainult suvel kasutatav. Kui küsisin eelpooltoodud asutuselt aprillis 2014 lepingu olemasolu kohta, saadeti seesama 2011 mulle kirjaga saadetud lepingu tekst (ehk lepingu lisa nr2) igasugu allkirjadeta ja kuupäevata.
Lugupidamisega
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas laenu teisele isikule ümber vormistamine võib olla näilik tehing?22.04.2014
Tere,
palun seletage lahti TsÜs p1 : näilik tehing.
Toon ühe näite:
laenu võttis kodanik x, mõni kuu hiljem vormistati laenuleping ringi kodanik y nimele ja selleks, et varjata x-i laenuvõtmist. Sellest olid teadlikud x, y ja laenuandja.
Kas on tegemist näilise tehinguga (näilise lepinguga y ja laenuandja vahel)?
Tänan!
palun seletage lahti TsÜs p1 : näilik tehing.
Toon ühe näite:
laenu võttis kodanik x, mõni kuu hiljem vormistati laenuleping ringi kodanik y nimele ja selleks, et varjata x-i laenuvõtmist. Sellest olid teadlikud x, y ja laenuandja.
Kas on tegemist näilise tehinguga (näilise lepinguga y ja laenuandja vahel)?
Tänan!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mis õigused on minul elamule, mille jaoks võtsime laenu, aga ehitasime mehe sugulaste maale ja mees sai selle kingitusena omale?22.04.2014
Tere. Olukord: abielus, 2 last, vara leping puudub. Plaanis lahutus.
Esiteks: abikaasale on kingitud kinnisvara enne meie abielu sõlmimist. Eeldan, et sellele mul igasugune õigus puudub?
Teiseks: võttis abikaasa meie abielu ajal pangalaenu ja ehitas selle eest elamu oma sugulaste krundile. Hiljem kingiti see (meie abielu ajal) talle. Mis õigused on minul sellele elamule? Kas asjaolu muudab see, et lahutus tuleb minu algatusel? Tänud vastuse eest.
Esiteks: abikaasale on kingitud kinnisvara enne meie abielu sõlmimist. Eeldan, et sellele mul igasugune õigus puudub?
Teiseks: võttis abikaasa meie abielu ajal pangalaenu ja ehitas selle eest elamu oma sugulaste krundile. Hiljem kingiti see (meie abielu ajal) talle. Mis õigused on minul sellele elamule? Kas asjaolu muudab see, et lahutus tuleb minu algatusel? Tänud vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt märgin ära, et lahutuse asjaolud, sh see, kumb abikaasa teeb ettepaneku abielu lahutamiseks, ei mõjuta kuidagi ühisvara jagamist.
Kinkelepingu teel omandatud esemed on teadaolevalt kingisaajast abikaasa lahusvara, kuid siiski võib Teie olukorras kõne alla tulla nende kulutuste väärtuse arvamine ühisvara hulka, mis on abikaasa lahusvarale abielu ajal tehtud. Konkreetsemate seisukohtade võtmine eeldab siiski detailsemat ülevaadet kõnealustest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peaksin pöörduma kohe kohtutäituri poole, kui isa pidi maksma elatisraha 160 eurot, kuid maksis üksnes 100?22.04.2014
Tere,
Kohus määras isale 160 eurot kuus elatist. Isa maksis üks kuu 100 eurot ja järgmisel siis jälle 160, nagu ette nähtud. Küsimuse peale, millal maksab eelmise kuu puuduoleva 60 eurot, vastati, küll saad selle kui mul raha on. Kas peaksin pöörduma kohtutäituri poole, sest kohtumäärust ta ju ei täitnud?
Kohus määras isale 160 eurot kuus elatist. Isa maksis üks kuu 100 eurot ja järgmisel siis jälle 160, nagu ette nähtud. Küsimuse peale, millal maksab eelmise kuu puuduoleva 60 eurot, vastati, küll saad selle kui mul raha on. Kas peaksin pöörduma kohtutäituri poole, sest kohtumäärust ta ju ei täitnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa maksab elatist vähem kui kontumäärusega määratud, on tegemist kohtuotsuse rikkumisega ja Teil on õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole. Kindlasti ei ole see Teie kohustus – võite lapse isale anda täiendava tähtaja puuduoleva elatisraha maksmiseks, võibolla nappis tal tõesti ühel kuul vajalikke vahendeid, kuid peatselt saab ta oma võla ikkagi tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise miinimum on pool alampalka ühe lapse korral või on mitme lapse korral elatisraha väiksem?21.04.2014
Elatise miinimum on nagu ma aru olen saanud pool miinimumpalka. Olen oma lapse isalt saanud elatist mitteametlikult ja viimasel ajal on summa tema meelest liiga suur. Kuna tal on peale meie lapse uues peres veel 2 last, siis ta väidab, et ei pea maksma poolt miinimumpalka kuna tal on veel lapsi. Mina pole kusagilt välja lugenud seost muude laste arvuga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina tuleb igale lapsele elatist maksta minimaalselt poole alampalga ulatuses, kuid erandlikult on võimalik elatisraha vähendamine alla miinimummäära. Üheks vähendamise aluseks on PkS § 102 lõikes 2 nimetatud olukord, mil vanemal on teine laps (lapsed), kes jääks elatise väljamõistmisel poole alampalga ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Siiski tuleb eelpool nimetatud elatise vähendamise alus kõne alla erandkorras, kuivõrd vanem on kohustatud hankima nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab riigilõivu maksma kui soovin elatist suurendada?21.04.2014
2011.a on määratud alimendid ja sain riigilõivu maksmises soodustust ehk ma ei maksnud riigilõivu. Ma sooviks uuesti kohtusse anda ja elatist suurendada, kuna miinimumpalk tõuseb ja kas ma pean riigilõivu maksma?
Kunagi kuulsin, et sama asja eest ei nõuta riigilõivu aga kas on mingi uus seadus, et ma pean seda nüüd maksma?
Kunagi kuulsin, et sama asja eest ei nõuta riigilõivu aga kas on mingi uus seadus, et ma pean seda nüüd maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise väljamõistmine on riigilõivuvaba, kuid elatise suurendamise hagi esitamisel tuleb maksta riigilõivu. Riigilõivu arvutatakse vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 – hagihinna arvutamiseks tuleb korrutada üheksaga see summa, mille võrra soovite elatist igakuiselt suurendada. Kui olete leidnud hagihinna, saate RLS lisa nr 1 järgi teada, kui palju tuleb tasuda hagilt riigilõivu.
Riigilõivu maksmisest vabanete siis, kui olete esitanud kohtule vastava taotluse ja kohus on taotluse rahuldanud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mille alusel arvestatakse puhkusetasu, kui naasesin hiljuti pärast lapsepuhkust tööle?21.04.2014
Tere!
Sain küll juba Teie poolt vastatud küsimuste seast põhimõttelise vastuse oma küsimusele, aga soovin siiski kinnitust.
Läksin raseduspuhkusele augustis 2012, vanemahüvitist hakkasin saama jaanuaris 2013, samal ajal alustasin ka miinimumpalgaga tööd sama tööandja juures. Tulin tööle tagasi märtsis 2014, enne vanemahüvitise lõppemise perioodi. Enne raseduspuhkusele minekut jäi kasutamata puhkusepäevi. Tahan neid puhkusepäevi välja võtta ning ka neid päevi mis olen täiskohaga tagasi tööl olles välja teeninud. Kas mulle rakendub praegu puhkusetasu arvutamisel kuue kuu keskmine tasu, mis sel juhul hõlmab ka aega, mil töötasin miinimumtasuga vanemahüvitise kõrvalt?
Sain küll juba Teie poolt vastatud küsimuste seast põhimõttelise vastuse oma küsimusele, aga soovin siiski kinnitust.
Läksin raseduspuhkusele augustis 2012, vanemahüvitist hakkasin saama jaanuaris 2013, samal ajal alustasin ka miinimumpalgaga tööd sama tööandja juures. Tulin tööle tagasi märtsis 2014, enne vanemahüvitise lõppemise perioodi. Enne raseduspuhkusele minekut jäi kasutamata puhkusepäevi. Tahan neid puhkusepäevi välja võtta ning ka neid päevi mis olen täiskohaga tagasi tööl olles välja teeninud. Kas mulle rakendub praegu puhkusetasu arvutamisel kuue kuu keskmine tasu, mis sel juhul hõlmab ka aega, mil töötasin miinimumtasuga vanemahüvitise kõrvalt?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
