Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib sõlmida ühe oma juhatuse liikmega elektritööde teostamise lepingu?10.04.2014

Tere,
Korteriühistu 3-liikmeline juhatus on sõlminud töövõtulepingu ühe oma juhatuse liikmega elektritööde teostamiseks. Lepingu on allkirjastanud tööandja rollis juhatuse esimees ja 1 juhatuse liige ning töövõtja on siis see kolmas juhatuse liige. (Leping on venekeelne). Revisjonikomisjon ei oska võtta seisukohta, kas antud töövõtuleping on ikka seaduslik, kuna kõik kolm juhatuse liiget saavad niigi ühistus igakuist töötasu ja on sõlminud nüüd omakorda omavahel lepingu.
Palun selgitage, kas selline leping on seaduslik. Seda enam, et antud hetkeks on juhatuse liikmed omavahel tülis, esimees ei nõustu välja maksma eelnimetatud lepingu alusel tasu ja juhatuse liige kavatseb pöörduda kohtusse raha väljanõudmiseks. Meid huvitab asjaolu, et ühistu ei peaks kandma lisakulutusi (kohtukulusid).

Ette tänades!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 19 lõige 1 punkt 4 kohaselt peab juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustama üldkoosolek. Juhul, kui juhatus on eeltoodud nõuet rikkunud, ning sõlminud lepingu ilma üldkoosoleku nõusolekuta, siis on tegu tühise lepinguga, mille alusel saadu peavad lepingu pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 84 lõige 1).
Kui küsimus on üksnes lepingu kehtivuses, siis saab probleemi lahendada lepingu korteriühistu üldkoosolekul tagantjärele heaks kiites.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas abielus olles, aga eraldi elades, saab kohtu kaudu nõuda elatise maksmist?10.04.2014

Tere! Kas abielus olles, aga eraldi elades, saab kohtu kaudu nõuda elatise maksmist? Ja kas on vaja põhjendada laste vajadusi kui tahan saada miinimumelatist, seda siis 3-le lapsele, kellest üks on 18-aastane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et olete laste isaga endiselt abielus, ei välista kuidagi elatise nõudmise õigust. Kui laste isa elab lastest eraldi ja laste suhtes vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida, on Teil õigus laste seadusliku esindajana esitada elatise väljamõistmiseks elatishagi.

Kui taotlete elatise väljamõistmist miinimummääras, ei tule lastele tehtavaid kulutusi tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes peaks välja tõstma korteris elavad inimesed, kui korter on müüdud võlgad kattes?09.04.2014

Korter on kohtutäituri poolt võlgade katteks müüdud ja uus omanik on kinnistusraamatusse kantud. Korteri elanikud ei koli välja, et tee üldse välja. Kes peaks neid välja tõstma? Kas välja kolima peab ainult korteriomanik? Mis saab tema perest, kas nemad peavad ka vabastama korteri?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks tuleb esitada hagiavaldus kohtusse. Nõue tuleks esitada kõigi isikute vastu kelle valduses korter Teile teada olevalt on.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas peame mingi loa vormistama, kui oleme nõus, et vanaema võtab lapsed suvel kaheks kuuks enda juurde välismaale?09.04.2014

tervist,
Meie elame Eestis, laste vanaema elab Riias, ta tahab võtta kaheks kuuks lapsed enda juurde elama. Mina ja laste isa oleme nõus sellega, aga kas ma pean vormistama mingi kirja, et meie (lapsevanemad) lubame lapsed tema juurde? Kas peab olema notariaalselt allkirjastatud või võib olla lihtsalt käsikirjaline meie allkirjadega? Või siis võib ka niisama, ilma millegita?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mõistlik oleks tõesti igaks juhuks vormistada lihtkirjalik kokkuleppe, millega lubate lastel viibida kaks kuud nende vanaema juures, kuid notariaalne vorm ei ole kohustuslik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Eesti seadusandlus võimaldab osakapitali suurendamist läbi kindlustuse?08.04.2014

Tere. Olen uurinud erinevatest asutustest ja püüdnud leida vastust järgnevale küsimusele.
Osakapitali suurendamine ettevõttes on võimalik läbi rahaliste sissemaksete ning läbi mitterahaliste vahendite. Mitterahalised vahendid on kinnisvara, seadmed, aktsiad jne.
Poola ja Läti seadusandlus lubab suurendada osakapitali läbi kindlustuse. Kas Eesti seadusandlus üldse võimaldab osakapitali suurendamist käsitledes kindlustust kui sellist? Millised võimalused on osakapitali suurendamiseks kasutades mitterahalisi vahendeid ?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Läti ja Poola õigust ma ei tunne, kuid Eesti äriseadustiku kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet (§ 142 lg 1). Teie küsimusest küll täpselt ei selgu, kuidas toimuks osakapitali suurendamine kindlustusega, kuid olen seisukohal, et tegemist ei oleks ilmselt õigusega, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osakapital peab koosnema varast, mida makseraskuste korral on võimalik müüa, et võlausaldajate nõuded rahuldada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas OÜ juhatusel on võimalik allkirjastada majandusaasta aruanne osanike koosolekut kokku kutsumata?08.04.2014

Tere,
Kui OÜ juhatus ei kutsugi osanike koosolekut kokku, vaid allkirjastab selle ilma koosolekuta, ehk siis osanike poolse kinnituseta, kas selline asi on võimalik?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tehniliselt on see võimalik, kuna majandusaasta aruandele ei tule ettevõtjaportaalis lisada osanike koosoleku otsust, millega majandusaasta aruanne kinnitati. Majandusaasta aruande peavad allkirjastama üksnes juhatuse liikmed. Õiguslikult on aga tegemist rikkumisega, kuna majandusaasta aruanne peab olema enne esitamist osanike poolt kinnitatud. Sellise rikkumise eest vastutab juhatus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas OÜ ainuosanik peab endaga sõlmima ka mingi juhatuse liikme lepingu või piisab üksnes tasu ülekandmisest pangakontole?08.04.2014

Tere!
Olen ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Sooviksin nüüd endale ka OÜ-st sissetulekut saada. Seda aga juhatuse liikme tasu vormis. Nagu mulle soovitati, ei pea ma säärases "ühemeheettevõttes" kirjalikku käsunduslepingut vormistama, vaid piisab ainult tasu maksmise otsusest.
Kas säärane otsus peab aga kajastuma kuskil kirjalikus vormis, või piisab lihtsalt nt igakuisest pangaülekandest enda arvele selgitusega juhatuse liikme tasu? NB! Tegu pole suure summaga arvestades töö mahtu (juhatuse liikme töömaht siis!) + ettevõtte käivet.

Tänades,

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Soovitan vormistada kirjaliku ainuosaniku otsuse juhatusele (ehk Teile) tasu maksmise kohta (otsuse tekst ei pea olema pikk). Selle otsuse alusel arvestab Teie raamatupidaja ka väljamaksmisele kuuluva summa ning tasu pealt makstavate maksude suuruse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis kriteeriumi põhjal kohus määrab või jätab osaniku juhatusse määramata?08.04.2014

Tere,
Kahe osanikuga ettevõttel mõlemal 50% osalus. Üks osanik kuulub juhatusse, teine mitte. Kui nüüd kohtu kaudu soovib osanik, kes end ise taandas juhatusest, sinna tagasi saada, siis mis võetakse kohtus aluseks, et kas ta ennistatakse juhatusse või mitte?
Tänades

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhatuse valimine toimub osanike koosolekul. Olukorras, kus OÜ-l on kaks osanikku, kelle osad on võrdsed, peavad osanikud kokku leppima, kes saab juhatusse. Hetkel jääb arusaamatuks, millisel alusel on kohtusse hagi esitatud. Seega pole võimalik ka täpsemalt vastata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas liikluskaristus on takistuseks mootorsõiduki juhendaja tunnistuse taotlemisel?08.04.2014

Kas mul on õigus taotleda juhendaja tunnistust kui sain 03.04.2014 kiiruseületamise eest trahvi § 227 lg 1 järgi? Rahatrahv tasutud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

On küll õigus. LS § 227 lg 1 alusel määratud karistus ei piira isiku õigust taotleda mootorsõiduki juhi juhendaja tunnistust.
 

Küsimus: Kuidas saab autojuht kindel olla, et tee ääres seisev politsei just tema auto kiirust mõõtis?08.04.2014

Tere,
Kuidas politsei poolt peatatud kiirust ületanud autojuht saab kindel olla, et teeääres seisev politsei just tema auto kiirust mõõtis? Kas kiirusemõõtja teeb mõõdetavast autost pildi või suudab see seade välja lugeda auto numbrimärgi? Kuidas saada aru, et ei mõõdetud näiteks ees- või taga sõitvat autot? Kas see ongi puhtalt "usalduse" peale üles ehitatud kontrollimine?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandub tõepoolest tõendite usaldusväärsusele. Pole välistatud, et järelevalve teostaja on kiiruse ületamise salvestanud. Samas salvestise puudumine ei tähenda, et kiiruse ületamist ei olekski võimalik tõendada. Kiiruse mõõtmise tehiolud tuleb fikseerida järelevalvetoimingu protokollis. Lisaks võib kiirust mõõtev politseinik anda kiiruse mõõtmise asjaolude kohta ütlusi, sh ütlusi selle kohta, milliste asjaolude alusel ta kiiruse just konkreetsele sõidukile omistas. Otsust tegev ametnik või kohus hindab siis kiirust mõõtnud politseiniku ütlusi, autojuhi võimalikke vastuväiteid ja muid tõendeid ning otsustab, kas lugeda kiiruse ületamine tõendatuks või mitte.