Õigus
Küsimus: Kas pärija peab tulumaksu maksma, kui pärandaja sai kinnistuu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel?03.04.2014
Varem samale küsimusele vastasite, et pärija ei pea tulumaksu maksma.
Aga Maksu- ja Tolliamet väidab, et peab tulumaksu maksma (kuna tagastamise soetusväärtus on 0) ja minu poolt on see juba ka tasutud. Kas ja mille alusel on mul nüüd õigus seda tagasi küsida?
Aga Maksu- ja Tolliamet väidab, et peab tulumaksu maksma (kuna tagastamise soetusväärtus on 0) ja minu poolt on see juba ka tasutud. Kas ja mille alusel on mul nüüd õigus seda tagasi küsida?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas pean Eestis tulumaksu maksma, kui teenisin Soomes 400 eurot, millelt maksis tööandja tulumaksu juba seal ära?03.04.2014
Tere!
Olin suvel Soomes poolteist nädalat, sel ajal sai ka natuke maasikaid korjatud. Palka sai teenitud brutos alla 400 euro. Soome tööandja maksis minu pealt kõik maksud (Soomes pidi 500 eurot olema maksuvaba miinimum). Kas Eestis pean ma nüüd ka selle pealt tulumaksu maksma?
Olin suvel Soomes poolteist nädalat, sel ajal sai ka natuke maasikaid korjatud. Palka sai teenitud brutos alla 400 euro. Soome tööandja maksis minu pealt kõik maksud (Soomes pidi 500 eurot olema maksuvaba miinimum). Kas Eestis pean ma nüüd ka selle pealt tulumaksu maksma?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik taotleda kiiruse ületamise eest saadud rahatrahvi vähendamist?01.04.2014
Tere,
kas on võimalik taotleda rahatrahvi vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu?
Sain nädalavahetusel kiiruse ületamise eest trahvi ja sooviksin antud trahvi vähendada, kuna olen üliõpilane ja ise tööl ei käi, seega sissetulekut mul ei ole. Load on mul olnud veidi kauem kui 4 aastat ning varasemaid rikkumisi mul ei ole.
Kuidas ja kuhu ma peaks vastava taotluse esitama?
kas on võimalik taotleda rahatrahvi vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu?
Sain nädalavahetusel kiiruse ületamise eest trahvi ja sooviksin antud trahvi vähendada, kuna olen üliõpilane ja ise tööl ei käi, seega sissetulekut mul ei ole. Load on mul olnud veidi kauem kui 4 aastat ning varasemaid rikkumisi mul ei ole.
Kuidas ja kuhu ma peaks vastava taotluse esitama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esitatud kaebuses on siis võimalik kohtult taotleda määratud karistuse kergendamist ning kohus otsustab esitatud asjaolude pinnalt, kas taotlus rahuldada või mitte. Muid võimalusi määratud rahatrahvi vähendamiseks seadus ette ei näe.
Küsimus: Kas viivistasu otsusel on märgitud koht valesti, kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?01.04.2014
Vastavalt Liiklusseaduse §188 (4) 4) tuleb ära näidata otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg.
Küsimus - kui koht on otsusel märgitud valesti (vale aadress), kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?
Küsimus - kui koht on otsusel märgitud valesti (vale aadress), kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?01.04.2014
Tere!
Minu ja mu rollerisõbrast naabrimehe vahel tekkis tuline vaidlus, kus tohib mopeediga sõita ja kus mitte. Tema väidab, et kergliiklusteel, kus jalgtee ja jalgrattarada on eraldatud pidevjoonega, tohib ta seal mopeediga sõita. Mina aga väidan vastupidist, sest loen seadusest järgmist:
Liiklusseadus § 31
(4) Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.
Kuna seaduses pole kirjas, et mopeediga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, siis leian, et seal mopeediga sõitmine pole lubatud.
Liiklusseadus § 2
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; (Seega leian taas, et seal ei tohi mopeediga sõita)
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?
Tänan
Minu ja mu rollerisõbrast naabrimehe vahel tekkis tuline vaidlus, kus tohib mopeediga sõita ja kus mitte. Tema väidab, et kergliiklusteel, kus jalgtee ja jalgrattarada on eraldatud pidevjoonega, tohib ta seal mopeediga sõita. Mina aga väidan vastupidist, sest loen seadusest järgmist:
Liiklusseadus § 31
(4) Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.
Kuna seaduses pole kirjas, et mopeediga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, siis leian, et seal mopeediga sõitmine pole lubatud.
Liiklusseadus § 2
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; (Seega leian taas, et seal ei tohi mopeediga sõita)
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik elatisabi küsida?01.04.2014
Tere
Esitasin alimentide kiirmenetluse kohtule 16.08.2013 ja käiku läks 23.08.2013. Isa maksis alimente ühe korra ja see oli 13. september 2013. Siiani enam pole maksnud ja andsin ka asja edasi kohtutäiturile.
Kas on mul õigus küsida elatisabi?
Esitasin alimentide kiirmenetluse kohtule 16.08.2013 ja käiku läks 23.08.2013. Isa maksis alimente ühe korra ja see oli 13. september 2013. Siiani enam pole maksnud ja andsin ka asja edasi kohtutäiturile.
Kas on mul õigus küsida elatisabi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatisabi saamiseks tuleb vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile esitada 30 päeva jooksul alates makseettepaneku määruse tegemisest, seega kahjuks Teil enam võimalik elatisabi taotleda ei ole.
Kui lapse isa elatist vastavalt kohtumäärusele ei maksa, tuleb pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole, mida nähtavasti olete juba teinud. Loodame, et see viib soovitud tulemuseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas piisab üürilepingu lõpetamisest e-maili teel teavitamisest?01.04.2014
Kas üürilepingu lõpetamisel üürileandja poolt piisab vaid e-maili teel teavitamisest või peab kindlasti olema avaldus, mis sisaldab:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg?
Ning mida see 4-s punkt täpselt tähendab seal?
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg?
Ning mida see 4-s punkt täpselt tähendab seal?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas on õigus nõuda üürileandjalt allkirja üüriraha kättesaamise kohta?01.04.2014
Kas on õigus nõuda omanikult allkirja üüri kättesaamise kohta? Ja Elasime suulise üürilepingu alusel, kõikide üüri maksed olid kirjalikult fikseeritud. Kuid tekkis vajadus taotleda toimetulekutoetust. Selgus, et üürile andja tulumaksu ei maksa. Ja selleks, et saada ametlik leping, lisab ta lepingule oma tulumaksu ehk tõstis üüri 20% võrra. Lepingusse jäigi suurem summa. Kuid suuline kokkulepe jäi, et maksame ikka endistviisi edasi, aga see on talle nagu kindlustuseks, et kui maksuamet temani ikkagi jõuab, siis saab ta selle raha meilt sisse kasseerida. Teine probleem on nüüd selles, et üürile andja ei taha enam kuidagi fikseerida ega kinnitada, et ta on üüriraha kätte saanud. Lepingus on kirjas, et loetakse tasutuks, kui lisalehel on allkiri, samas maksude hirmus ta seda ei allkirja ei anna. Ja pärast me ei saa kuidagi tõestada, et makstud on. Kui see kanda arvele, siis oleks see jälle nagu ametlik ja siis ta nõuaks suuremat summat.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas (näiteks isehakanud fotograaf) võib avalikult oma teenust pakkuda, kui see tegevus ei ole kuskil registreerinud?31.03.2014
Tere!
Soovin teada, kas inimene võib enda teenust (näiteks isehakanud fotograaf pakub fotosessiooni) raha eest avalikult internetis pakkuda, kui ta pole enda tegevust eelnevalt kuskil registreerinud? Kas on ka mingi erinevus, kui inimene pakub enda teenust küll avalikult internetis aga ei küsi selle eest avalikult raha, samas on aga ilmselge, et tasuta see töö ei ole?
Soovin teada, kas inimene võib enda teenust (näiteks isehakanud fotograaf pakub fotosessiooni) raha eest avalikult internetis pakkuda, kui ta pole enda tegevust eelnevalt kuskil registreerinud? Kas on ka mingi erinevus, kui inimene pakub enda teenust küll avalikult internetis aga ei küsi selle eest avalikult raha, samas on aga ilmselge, et tasuta see töö ei ole?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Tanel Melk
Advokaadibüroo LMP
partner/jurist
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida ette võtta, kui isa rikub kokkulepet ja halvustab lapse kuuldes ema?31.03.2014
Tere! Vormistatud on vallas kirjalik kokkulepe isaga lapsega kohtumise osas. Ta näeb last üle nädalavahetuse. Lisaks on kokkuleppesse kirja pandud, et vanemad ei tohi teist vanemat lapse ees halvustada. Nüüd nõuab ta suuliselt lisakohtumisi ning tekitab ema-lapse vahelisi tülisid lapsele emast halvasti rääkides. Seega rikub kirjalikku kokkulepet. Laps on tõsises segaduses. Mida ette võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teie poolt nimetatud kokkulepe on toiminud pika aja vältel ja see vastab lapse huvidele, on võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduda kohtu poole. Lepitusmenetluse käigus selgitab kohtunik kokkuleppe täitmise vajadust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi.
Kui kokkulepe on alles hiljuti sõlmitud ja kunagi märkimisväärselt toiminud ei ole, peaks suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduma kohtu poole. Sellisel juhul määrab kohus kindlaks lapse ja isa suhtlemise korra, mida isa on kohustatud täitma. Samas võite ka lihtsalt jääda seisukohale, et isa ja lapse suhtlemine toimub vastavalt kokkuleppele ja kui see lapse isale ei meeldi, võib ta ise vastava nõudega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand