Õigus
Küsimus: Kuidas peaks FIE pidama arvestust oma sõiduauto kasutamise üle?27.01.2014
Tere!
Kui mul on eraisikuna auto, millega teen sõite kesklinna, kus FIE-na töötan st tööruume rendin, siis kas ja kuidas saaksin autoga seonduvaid kulusid nt bensiin, hooldus, remont, rehvivahetus, autopesu FIE kuludesse kanda? Hetkel pean sõidupäevikut, kust selgub, et pooled autoga tehtud sõitudest on FIE sõidud. Hetkel olen FIEna ostnud bensiini nö ette ja siis arvestanud kui palju kilomeetreid pean sõitma, enne kui tohin uuesti bensiini osta, kas see on õige käitumine?
Kui mul on eraisikuna auto, millega teen sõite kesklinna, kus FIE-na töötan st tööruume rendin, siis kas ja kuidas saaksin autoga seonduvaid kulusid nt bensiin, hooldus, remont, rehvivahetus, autopesu FIE kuludesse kanda? Hetkel pean sõidupäevikut, kust selgub, et pooled autoga tehtud sõitudest on FIE sõidud. Hetkel olen FIEna ostnud bensiini nö ette ja siis arvestanud kui palju kilomeetreid pean sõitma, enne kui tohin uuesti bensiini osta, kas see on õige käitumine?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui vahetus lõppes 31. detsembril kl 8.00, kas mul oleks pidanud olema ka 3 tundi lühem tööpäev?26.01.2014
Minu 24 tunnine vahetus algas 30.12 ja lõppes 31.12 kell 8 hommikul, kas ka mul oli õigus 3 tundi lühemale tööpäevale? See oleks läinud ületundidesse ja oleks välja makstud 1,5 kordselt. Mulle arvestati töötunde 144. Tänan.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
allolevalt lingilt: http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/9225/kas-24-tunniste-vahetustega.html
Lugupidamisega
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda tööandja likvideeritakse?26.01.2014
Tahtsin natuke täpsustada, kas olen asjadest õigesti aru saanud.
Olen alates 2013.a. novembrist rasedusega töövõimetuslehel. Hetkel on mul eelmise kalendriaasta puhkuse jääk veel välja võtmata. Kas ja kuidas toimub 2014.a. puhkusearvestus? Saan aru, et tavalised töövõimetuslehed ja sünnitusele eelnev sünnituspuhkus lähevad puhkuse arvestusse, kuid kas ka kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe korral, millega sisuliselt kodus istun?
Eeldatav sünnitustähtaeg on 1. juuni 2014, kuna olen töövõimetuslehel pean sünnituspuhkusele minema 23. märtsil 2014. Eelmise aasta väljateenitus puhkuse 17 kalendripäeva plaanin välja võtta esimesel võimalusel sellel aastal, kuid mis saab 2014.a. edasi?
Teine küsimus on seotud sellise temaatikaga nagu tööandja võimalik likvideerimine. Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda, enne tööle naasmist tööandja likvideeritakse?
Olen alates 2013.a. novembrist rasedusega töövõimetuslehel. Hetkel on mul eelmise kalendriaasta puhkuse jääk veel välja võtmata. Kas ja kuidas toimub 2014.a. puhkusearvestus? Saan aru, et tavalised töövõimetuslehed ja sünnitusele eelnev sünnituspuhkus lähevad puhkuse arvestusse, kuid kas ka kergemale tööle üleviimise töövõimetuslehe korral, millega sisuliselt kodus istun?
Eeldatav sünnitustähtaeg on 1. juuni 2014, kuna olen töövõimetuslehel pean sünnituspuhkusele minema 23. märtsil 2014. Eelmise aasta väljateenitus puhkuse 17 kalendripäeva plaanin välja võtta esimesel võimalusel sellel aastal, kuid mis saab 2014.a. edasi?
Teine küsimus on seotud sellise temaatikaga nagu tööandja võimalik likvideerimine. Millised on minu õigused juhul kui enne sünnituspuhkust, selle ajal või peale seda, enne tööle naasmist tööandja likvideeritakse?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1) Jah, olete õigesti aru saanud, et töövõimetuslehel, samuti sünnitus- ja raseduspuhkusel viibimise aeg (norm. 140 kalendripäeva) arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja hulka (TLS § 59).
Seega on Teil 2014.a aastal õigus nõuda 2013.a põhipuhkuse jäägi (17 kp) ning töövõimetuslehel oldud aja eest kogunenud puhkusepäevade kasutamist.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (§ 69 lg 7 p 1).
Peale lapse sündi on õigus lapsehoolduspuhkusele, mille puhul töö- ja teenistussuhe peatub ning see puhkusel olev aeg põhipuhkuse õigust ei anna (TLS § 62).
See tähendab, et peatub ka 2014.aasta väljateenitud põhipuhkuse aegumine ning Teil on võimalus seda kasutada, Teile sobival ajal, vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.
2) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, VÄLJA ARVATUD tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (TLS § 93 lg 1).
Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS §112 lg 1).
Ehk siis, jäävad kehtima senised töölepingud, olenemata töötaja või tööandja soovist.
Koonamine tuleb Teie puhul kõne alla üksnes tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kuid see eeldab tööandjalt mitmete protseduuride täitmist ning vähemalt ühekuulist etteteatamise tähtaega.
Muretut lapseoote aega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on kohustus tasuda kommunaalarveid, kui haldaja ei anna infot kulude kujunemise kohta?24.01.2014
Tere,
meie majas valitseb ühisus. Majanduskavasid valitseja ei ole esitanud. Korteriühistut ei ole loodud. Korteriomanike üldkoosolekuid ei ole korraldatud. Valitseja päringutele (milles väikeomanikud küsivad kommunaalarvete kohta) ei vasta. Valitseja ei tõenda (kui seda on küsitud mitmeid kordi) miks on üldelekter, kütte, haldustasu, hooldus, heakord, soojavee-energia summad sellised. Küsimus - kas olukorras, kus haldaja/valitseja - ei anna infot väikeomanikule, on minul kui korteriomanikul kohustus üldse kommunaalarvet tasuda? Või peaksin tasuma ainult neid kulusid, mis on näitude järgi (minu vesi ja elekter) ja teisi mida ei ole tõendatud, ei peaks ma tasuma? Kas on mul selline õigus.
lugupidamisega
meie majas valitseb ühisus. Majanduskavasid valitseja ei ole esitanud. Korteriühistut ei ole loodud. Korteriomanike üldkoosolekuid ei ole korraldatud. Valitseja päringutele (milles väikeomanikud küsivad kommunaalarvete kohta) ei vasta. Valitseja ei tõenda (kui seda on küsitud mitmeid kordi) miks on üldelekter, kütte, haldustasu, hooldus, heakord, soojavee-energia summad sellised. Küsimus - kas olukorras, kus haldaja/valitseja - ei anna infot väikeomanikule, on minul kui korteriomanikul kohustus üldse kommunaalarvet tasuda? Või peaksin tasuma ainult neid kulusid, mis on näitude järgi (minu vesi ja elekter) ja teisi mida ei ole tõendatud, ei peaks ma tasuma? Kas on mul selline õigus.
lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis oleks lahenduseks kui alumised naabrid on välismaal ja korter on talviti kütmata?24.01.2014
Tere,
Alumised naabrid on väljamaalased ja nad elavad aastas võibolla paar korda oma korteris kui sedagi. Vahel ka käivad iga 2 aasta tagant korra. Kuna nemad ei ela siin, on meie põrand jääkülm. Korter on neil kütmata ja kõik see külm pressib meile üles. Seega meie kütmisel pole mõtet praktiliselt üldse, sama hea, mis polegi köetud. Olen käinud ka KÜ jutul ja tema väidab, et mitte midagi ei saa teha. Kas äkki on mingi võimalus, et kuidagi leida lahendus, olen täiesti nõutu!
Ette tänades
Alumised naabrid on väljamaalased ja nad elavad aastas võibolla paar korda oma korteris kui sedagi. Vahel ka käivad iga 2 aasta tagant korra. Kuna nemad ei ela siin, on meie põrand jääkülm. Korter on neil kütmata ja kõik see külm pressib meile üles. Seega meie kütmisel pole mõtet praktiliselt üldse, sama hea, mis polegi köetud. Olen käinud ka KÜ jutul ja tema väidab, et mitte midagi ei saa teha. Kas äkki on mingi võimalus, et kuidagi leida lahendus, olen täiesti nõutu!
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KOS par 14 lg 2 p 1 alusel on sellises olukorras võimalik nõuda korteriomandi võõrandamist, sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisnõude otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte korteriomanikest.
Tervitades
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib otsustada kui palju majja sooja lastakse, minu korter on külm, kuid teistel palav?24.01.2014
Tere!
Muret teeb korteriühistu juhatuse liikmete omavoli kütteperioodil. Elan 3-kordses 36-korteriga majas kolmandal korrusel. Maja vana, renoveerimata, 1-süsteemse keskküttesüsteemiga. Eelmisel aastal tehti majale soojuspidavus audit, kus selgus, et eriti kolmandatel korrustel on suured soojuskaod. Kas juhatuse liikmed võivad omavoliliselt otsustada ilma üldkoosolekul otsustamata, mis välistemperatuuri korral kui palju sooja majja antakse või mitte? Kas kolmanda korruse korterite omanikud peavad kannatama sellepärast, et alumiste korruste korterite omanikud kurdavad, et neil on palav? Kas on talvekuudel normaalne elada korteris, kus hetkel toatemperatuurid kõiguvad 17 - 20 vahel ja õhuniiskus ületab tubades 70 %? 3 kuu jooksul on tekkinud köögi ja toa lae nurka hallitus, lae väliskülge ja köögi seina on tekkinud praod. Olen rääkinud juhatuse esinaisega, kes elab rohkem teisel aadressil kui korteris ja tema vastus on, et teised kurdavad, et liiga palav on. Kelle poole peaksin pöörduma abi saamiseks?
Muret teeb korteriühistu juhatuse liikmete omavoli kütteperioodil. Elan 3-kordses 36-korteriga majas kolmandal korrusel. Maja vana, renoveerimata, 1-süsteemse keskküttesüsteemiga. Eelmisel aastal tehti majale soojuspidavus audit, kus selgus, et eriti kolmandatel korrustel on suured soojuskaod. Kas juhatuse liikmed võivad omavoliliselt otsustada ilma üldkoosolekul otsustamata, mis välistemperatuuri korral kui palju sooja majja antakse või mitte? Kas kolmanda korruse korterite omanikud peavad kannatama sellepärast, et alumiste korruste korterite omanikud kurdavad, et neil on palav? Kas on talvekuudel normaalne elada korteris, kus hetkel toatemperatuurid kõiguvad 17 - 20 vahel ja õhuniiskus ületab tubades 70 %? 3 kuu jooksul on tekkinud köögi ja toa lae nurka hallitus, lae väliskülge ja köögi seina on tekkinud praod. Olen rääkinud juhatuse esinaisega, kes elab rohkem teisel aadressil kui korteris ja tema vastus on, et teised kurdavad, et liiga palav on. Kelle poole peaksin pöörduma abi saamiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on õige, et kohustusliku määra järgi maksaksin palgast 42% elatiseks?24.01.2014
Tere,
Olen lahutatud ja siiani elab mu laps minu juures. Kui minu 15 a laps otsustab nüüd minna isa juurde elama, on minu kohus maksta elatisraha. Minu palk on 420€, kas siis ikka pean maksma 177.50 elatist, s.o pool 2014 a kehtestatud alampalgast. Sellisel juhul maksaksin oma palgast 42% elatist. Kas see on õige?
Olen lahutatud ja siiani elab mu laps minu juures. Kui minu 15 a laps otsustab nüüd minna isa juurde elama, on minu kohus maksta elatisraha. Minu palk on 420€, kas siis ikka pean maksma 177.50 elatist, s.o pool 2014 a kehtestatud alampalgast. Sellisel juhul maksaksin oma palgast 42% elatist. Kas see on õige?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul mõistavad kohtud miinimumsuuruses elatise välja ja seda ka olukorras, mil vanema palk on üsna väike. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks ja miinimumsuuruses elatis ei ole seejuures ebamõistlikult suur.
Siiski on Riigikohus ka leidnud, et vanem peaks lapse ülalpidamiseks osalema vastavalt oma majanduslikule seisundile, nt olukorras, kus ühe vanema varanduslik seisund on teise vanema omast oluliselt parem, peaks see vanem ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmises suuremal määral osalema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas riigilt saadav ajateenija lapsetoetus mõjutab pärast ajateenistust elatisraha võla väljanõudmist?24.01.2014
Lapse isalt on kohtu poolt välja mõistetud elatis, nüüdseks on tal juba maksmata 4 kuud, kuna ta viibib ajateenistuses, ise ta on ka mulle öelnud, et ta nagunii ei maksa midagi. On plaanis tagantjärele nõuda kohtutäituri kaudu, kui tal ajateenistus läbi, aga riigilt saan ma praegu ajateenija lapsetoetust, kas see mõjutab kuidagi, et ma ei saagi siis temalt elatist tagantjärgi nõuda, sest ega seda toetust ei maksa ju tema vaid riik? Kas momendil ei saa ma rohkem midagi teha, sest olen aru saanud, et ma võin kohtutäituri juurde praegu pöörduda ja nõude esitada, aga kui isa saadab ajateenistusest vastava tõendi, et ta seal viibib, siis peatub nõue seniks, kui ajateenistus läbi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ajateenija lapse toetus on riigi poolt makstav toetus ja selle maksmine ei tähenda seda, et vanem ei peaks maksma kohtu poolt väljamõistetud elatist. Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, tuleb täitemenetluse alustamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kui esitate kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada lapse isa ajateenistuses viibimise ajaks, kuid ei pruugi seda teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mil viisil on võimalik hankida sünnitunnistuse koopia, kui originaal on kadunud ja ise asud välismaal?24.01.2014
Mil viisil on võimalik hankida sünnitunnistuse koopia, kui originaal on kadunud ja ise asud välismaal? Isiklik järeletulek ei ole hetkel võimalik, kuid sünnitunnistust/koopiat (või samaväärset tõendavat dokumenti) on tingimata vaja.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei ole Te täpsustanud, mis riigis lapse sünnitunnistust kasutada soovite.
Kui Teil on vaja tõendada lapse sündi mõnes Euroopa Liidu riigis, piisab üldjuhul Eesti rahvastikuregistri ingliskeelsest väljavõttest. Väljavõtte saamiseks peate pöörduma välisriigi konsulaartalitusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tööandja paigaldab müügisaali kaamera, kas see oleks pidanud olema enne sellega jälgitavate töötajatega kooskõlastatud?23.01.2014
Tere!
Töötan pesupoes ja meie poes on kaamera üleval, mis meid kogu aeg jälgib, mitte küll vahetuskabiinides, aga just meil. Kas tööandja ei oleks pidanud kuhugi töösisekorra reeglitesse seda kirja panema või meie käest küsima seda, kas see ei ole privaatsuse rikkumine?
Aitäh!
Töötan pesupoes ja meie poes on kaamera üleval, mis meid kogu aeg jälgib, mitte küll vahetuskabiinides, aga just meil. Kas tööandja ei oleks pidanud kuhugi töösisekorra reeglitesse seda kirja panema või meie käest küsima seda, kas see ei ole privaatsuse rikkumine?
Aitäh!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kokkuvõttes on turvakaamera paigaldamine lubatud, kui sellest on inimesi (nii töötajaid kui ka kliente) teavitatud. Üldjuhul paigutatakse selline teave (silt) kaupluse uksele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee