Õigus

Jah, osakapitali sissemakse mittetegemine ei takista käibemaksukohuslasena registreerimist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek.

Kui teine vanem lapse perekonnanime muutmisega ei nõustu, on vanemal võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks. Kui kohus peab vanema nõuet põhjendatuks ja rahuldab vanema avalduse, on otsustusõiguse saanud vanemal õigus muuta lapse perekonnanime teise vanema nõusolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui elatis on välja mõistetud Teie poolt nimetatud sõnastuses, tähendab see tõepoolest, et elatis on seotud alampalgaga ja alampalga muutumisel muutub vastavalt ka elatise suurus. Iga-aastaselt elatisraha suurendamiseks kohtu poole pöörduda ei ole vaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lepingu õigusjõud oleneb sellest, milline on selle sisu – näiteks ei saa lepinguga välistada vanema ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes.

Kui sõlmite elukaaslasega lepingu, mille üheks tingimuseks on nt see, et lahkumineku korral vanemad lapsega ei manipuleeri, siis on see igati tervitatav, sest see võib lapse vanemate suhtes omada distsiplineerivat mõju. Iseasi, kas vanemad ikkagi hakkavad vastavalt sellele käituma.

Pean oluliseks märkida, et kohtu kaudu lapse nö äravõtmine ei ole reeglina väga tõenäoline, selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Kohus võib küll anda ühele vanemale otsustusõiguse lapse viibimiskoha osas, kuid teisel vanemal on vaatamata sellele õigus lapsega suhelda. See, millised tõendid on asjakohased, oleneb sellest, millises vaidluses ja mille tõendamiseks neid esitatakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

5 korteri pidamine on ettevõtlus, milleks võiks osaühingu asutada küll. Korterid võib asjakohase lepingu alusel anda kas osaühingu kasutusse või osaühingu hallata. Mõlemal juhul tagab osaühing korterite ja nende sisustuse nõuetekohase seisukorra ning kommunaal- ja muude korteriomandiga seonduvate kulude katmise. Ühtlasi osaühing korterite üürileandjaks ühes vastavate õiguste ja kohustustega. Äriühingu kasumit saab jaotada majandusaasta kinnitatud aruande alusel. Tulumaksu tasub äriühing järgmisel kuul pärast dividendi väljamaksmist. Maksumäär on 21/79 osanikule makstud summast. Osaniku jaoks on saadud dividend maksuvaba. Kui anda korterid osaühingule üürile, siis pole osaühingu majandustulemused olulised ja korteriomanikule võib üüri maksta vastavalt vajadusele/võimalusele. Väljamakse tegemisel peab osaühing kinni tulumaksu 21%.

Mõistlikkuse põhimõte kehtib mõlema lepingupoole suhtes. Kuivõrd vaidluse all olevate summade erinevus on märkimisväärne, siis ei tohiks siin kokkuleppe tegeliku sisu hindamisel probleeme tekkida. Seadus ütleb, et kui hinnas puudub kokkulepe, siis võetakse aluseks tavapärane mõistlik hind, milleks on reeglina turuhind. Antud juhul võiks seega teha kindlaks renditud objekti kohaliku keskmise rendihinna ning selle alusel määrata, kummal poolel on õigus.

Seadus sellist terminit ei tunne. Käsitlustasu on ilmselt selle konkreetse lepingu koostaja väljamõeldis, mille sisu võiks sõna tähendusest lähtuvalt olla näiteks inkassoteenus, võlanõudega tegelemise tasu vms, mis sisuliselt oleks kulutuste hüvitamise nõue, kuid ilma lepinguga tutvumata jääb see vaid minu oletuseks....
Leppetrahv on lepingus konkreetselt kokkulepitud summa või määr, mille alusel leppetrahvi summa saab välja arvutada ja mida saab nõuda ainult lepingus kokkulepitud tingimustel. Leppetrahvi ei pea lepingus tingimata leppetrahviks nimetama (kuigi see oleks soovitav), sest lepingut tõlgendatakse selle sisu mitte kirjaviisi järgi. Seega tuleb hinnata, kas see nn käsitlustasu on oma olemuselt leppetrahv või mitte, selle järgi, kuidas selle tasu suurus kujuneb ja mis asjaoludel seda üldse nõuda saab. Kui lepingus ei ole kirjas nõutava tasu kujunemise valemit (kindel summa korraga, päevas või protsent millestki vms), siis ei ole tegemist leppetrahviga, vaid kahjunõudega. Viimasel juhul peab selle nõude esitaja aga tasu suurust põhjendama ja väga täpselt ära tõendama, milliseid kulutusi ta nõuet käsitledes on teinud ja millist kahju kandnud. Ilma lepinguga tutvumata ei ole kahjuks täpsemat vastust võimalik anda, kuid soovitan kindlasti enne kohtule vastuse koostamist juristiga täiendavalt konsulteerida.
Asjaolu, et pool esitab kohtusse nõude leppetrahvi saamiseks, ei tähenda, et tal kindlasti see õigus olemas oleks.

Isiku surmaga põhikohustus automaatselt ei lõpe ja ei lõpe ka käendus. Võla tasumise kohustuse olemasolu hindamiseks peaks asjaolusid rohkem teadma.

Lepingu sõlmimine saab toimuda poolte vaba tahte olemasolul. See, kas ostja oli maakleri sõber või mitte, ei puutu asjasse. Fakt on see, et maakler leidis teile ostja. Mitte keegi ei käskinud teil hinda alandada ega ka maaklerile endale seda müüa.
Spekulatsioon oli karistatav nõukogude ajal, tänapäeval peetakse odavamalt ostmist ja vaheltasuga müümist iseenesest mõistetavaks.

Tere, Teie kirjeldatud olukorras on korteriomanik rikkunud korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 11 lõige 1 punkti 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Olukorras, kus välissein ei ole ettenähtud SAT taldriku kinnitamiseks on KOS par 16 lg 1 tulenevalt selle paigaldamise eelduseks vastava kokkuleppe sõlmimine kõikide korteriomanikega. Juhul, kui viimatinimetatud kokkulepet sõlmitud ei ole, on valitsejal (või korteriühistul) õigus KOS par 21 lg 1 p 3 tuginedes SAT taldrik välisseinalt eemaldada.

Võimalik, et lisaks KOS sätetele on korteriomaniku tegevus vastuolus ka ehitusseadusega (EhS) kuna SAT taldriku paigaldamine välisseinale on käsitletav ehitise laiendamisena EhS par 2 lg 6 p 2 ja lg 7 mõistes. EhS näeb sellisel juhul ette kohustuse taotleda SAT taldriku paigaldamiseks kohaliku omavalitsuse ehitusluba. Juhul, kui SAT taldriku paigaldamiseks ehitusluba väljastatud ei ole, siis saab kohalik omavalitsus EhS par 61 tuginedes teha ettekirjutuse õigusvastaselt paigaldatud SAT taldriku eemaldamiseks välisseinalt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ