Õigus

Tere. Juhtumisi sai teoks selline lugu, et KÜ esimees pantis meie maja pangale, et saada teisele korteriühistule laenu tolle renoveerimiseks. Kusjuures KÜ liikmed said teada tagantjärgi täiesti juhuslikult. Kas nõndaviisi toimimine on seaduslik? Eetiline kindlasti mitte!
Kas nüüd tuleb KÜ esimehele umbusaldust avaldada ja toimunu kohtusse anda, või on muid viise klaarimiseks?
Kuidas pangad sellise apsaka läbi lasid? Kas näitab see, et osades korteriühistute tegemistes on lood väga alatud. Kas Eestis ei vastuta keegi oma toimingute eest?

Tere. Meil on korteriühisus. Arvan, et soojusenergia jaotamine korterite vahel peaks toimuma vastavalt korteriomandi seadusele. Leping AS Maardu Elamu ja AS Eraküte vahel sõlmiti 06.03.2001a. ja tollel ajal lähtuti hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel majandusministri 11.08.1997a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud "Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast" mis on tänaseni kehtiv. Korteriomandi seadus jõustus 01.07.2001a. kuid samal ajal muudatusi soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikas ei ole tehtud. Korteriomandi seadus ja majandusministri poolt kehtestatud metoodika on sel juhul vastuolus. See on AS Tallinna Küte klienditeenindaja seisukoht. Praeguseks on AS Maardu Elamu asemel AS Maket Kinnisvara ja AS Eraküte asemel AS Tallinna Küte. Leping on sama. Kas lepingut kahe firma vahel ei peaks vastavalt korteriomandi seadusele muutma? Kui peaks siis kes peaks seda tegema?

Tere
Töötan graafiku alusel, summeeritud tööajaga ja kindla kuupalgaga.
Olin (graafiku väliselt) 01. jaanuaril tööl 3h. Sain töötasu kuupalk + 3h tasu. Küsimusele, kas mulle 3h topelttasu ei arvestatud, vastati, et sain ju - 3h on nagunii normtundidega (st kuupalga sees) ja 3 h lisaks.
Minu meelest oleksin pidanud saama kuupalk + 3hx2
Kas graafiku alusel ja mitte graafiku alusel töötamine mõjutab pühadetasu maksmist?
Aitäh Teile vastamast ja edu probleemidele lahenduse leidmiseks.

Tegu on ettevõttega, mis on alles tegevust alustanud. Millist juhatuse liikmega (kes ka ettevõttes kogu töö ära teeb) lepinguliiki (tööleping, käsundusleping, juhatuse liikme leping) oleks veel minimaalset kasumit teeniva ettevõtte jaoks maksude poolest kõige kasulikum kaaluda, tingimusega, et juhatuse liikmel oleks ka tervisekindlustus ja ettevõttel minimaalselt maksukohustust?
Aitäh.

Tere.
Alustasin tööd 01.11.2013, leping lõppes 31.12.2013. Siiani on palk saamata detsembri eest. Olen suhelnud tööandjaga aga tema hämab. Kas mul on veel midagi saada nt puhkuse raha kui olen kaks kuud olnud ametlikult tööl või mitte? Ja mida ette võtta saamata jäänud palga suhtes?

Ette tänades

Tere,
elasin elukaaslasega vabaabielu 13 aastat ja meil on kaks last. Ostsin perele korteri pangalaenu peale ning tegin ostes korteri elukaaslase nimele. Nüüd läksime lahku ja kas nüüd on mul mingi võimalus mingit osa saada sellest korterist. Kuigi olen seda siiamaani hästi maksnud ja on näha panga väljavõtetest.

Kohtuotsuse järgi on elatise suurus 160 eurot (2500 krooni 2001. aastal).
Kuna lapse isa 2001 aasta alates alimente ei maksnud, tekkis võlg.
Sain tema käest pool korterit ja leppisime kokku, et elatise võlga ma tema käest ei taha. Et siis esitasin aastas 2012 kohtutäiturile aavalduse, et jooksvast kuust alates soovin alimente saada (s.t. ilma võla osata). Avalduses määrasin, et soovin 100 eurot igakuiselt (160€ asemele), s.t. vähendasin talle koormust. Kuid vaatamata sellele ta ikka ei maksa.
Küsimus, kui kohtuotsusega on määratud 160€ ja minu enda avalduse järgi ta peab 100€ igakuiselt maksma, kas võib tagantjärgi siis ikka 160€ nõuda aastast 2012 alates? S.t. uue avalduse kohtutäiturile esitada.
Teine küsimus, kui aastast 2001 ei ole ta midagi maksnud, võib teoreetiliselt terve selle perioodi eest summat nõuda, arvestades 160€/ iga kuu kohta?

Tere!
Kuidas toimida järgmises tekkinud olukorras: laste (5- ja 2-aastane) ema elab koos lastega üürikorteris vägivaldsest mehest eraldi viimased kaks kuud. Laste isa jätkab lasteaiamaksude tasumist (arved laekuvad automaatselt tema nimele), trennid (tema valitud) on tal väidetavalt tasutud pooleaastase ettemaksuna. Kokku on see summa ca 220 eurot kuus (varieerub sõltuvalt sellest, mitu päeva lapsed on lasteaias ühel või teisel kuul kohal viibinud). Rääkides Eestis kehtivast miinimumelatisest, täidab ta puudujääva ebavajalike ning kallihinnaliste asjade (minuga eelnevalt läbirääkimata) ostmisega. Lisaks toob ta kuu lõpus poest toitu, nõudes tšekkidele ema allkirju. Nõnda aga olen sattunud olukorda, kus laste mõningad tegelikud vajadused (üür, kommunaalkulud, sobilik toit, ettearvamatud väljaminekud (nt lasteaeda teatripilet, karnevalikostüüm), ravimid jms) on jäänud ainult minu kanda. On mõeldamatu, et helistan iga vajaliku asja ostmisel laste isale... Lähtuvalt sellest ka minu küsimus: kas on võimalik isa osalemine laste materiaalsete vajaduste rahuldamisel sätestada ka teist poolt rahuldavat? On mul üldse võimalik sellises olukorras teha kohtule hagi? Laste isa on mitmeid kordi kinnitanud, et minu arveldusarvele ei kavatse ta elatisrahana mitte kunagi ühtki senti kanda, sama kehtib sularaha kohta.
Suur tänu ette vastuse eest!

Tere,
Kas uue seaduse järgi on lubatud ametlikult töötada olles samal ajal vanemapuhkusel? Ja mis piiridesse võib sellisel juhul palk jääda? Kas ametlikult võib edasi töötada ka samas firmas, kust jäädi vanemapuhkusele?
Kas töösuhte peab vahepeal katkestama?

Ette tänades,

Osaühing on jätnud majandusaasta aruanded esitamata nii 2011 kui ka 2012 aastate eest.
1. Millised on tõhusad sanktsioonid, et kaitsta võlausaldajaid? Hoiatus vastavalt ÄS §60 järgib 6 kuulist tähtaega ja ei ole efektiivne. Trahvid? Millised on summad, määramise ajad ja kes neid määrab?
2. Kas tõesti peab hoiatuse või trahvi tegemiseks olema enne Maakohtule tehtud kellegi kirjalik avaldus?
3. Kas piirkonna Maakohtu järelvalve teostaja on või ei ole kohustatud jälgima ettevõtete majandusaruannete tähtaegset esitamist iseseisvalt? Miks ei ole 3 aasta jooksul Maakohtu poolt reageeritud?
Tänan.