Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas valesti tehtud otsuse tõttu saab nõud politseilt hüvitist ja mis alusel?23.01.2014

Politsei tegi trahvi väärteo eest(avarii), mis sai kohtus vaidlustatud. Politsei trahv ja otsus sai tühistatud ning tunnistati, et puudus väärteo kooseis. Aga küsimus järgmine, et kas politsei valesti tehtud otsuse tõttu saab nõud hüvitist politseilt ja mis alusel? Sest mitu tööpäeva läks raisku ja otsus oli valesti tehtud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p 2 kohaselt võib isik nõuda väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega seadusliku õigusemõistmise või menetlusega kaasnevate kahjude hüvitamist ei saa üldjuhul nõuda. Teatudliigilise kahjuna on vaadeldavad ka menetluskulud, mille hüvitamise piirid ja korra sätestavad konkreetse menetlusliigi kohta käivad menetlusseadused. Siiski ei mahu menetlusaluse isiku saamata jäänud töötasu menetluskulu alla. Mittevaraline kahju (moraalne kahju) ei ole samuti menetluskulu. Seega lihtsalt seetõttu, et kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse, ei saa kohtuväliselt menetlejalt või riigilt nõuda menetlusega kaasneva kahju hüvitamist (va siis menetluskulud, näiteks kaitsjatasu).
 

Küsimus: Kas autokaamera poolt salvestatud teiste liiklejate pisirikkumised linnaliikluses võiksid saada karistatud?23.01.2014

Tere!
Linnas liiklejale ei ole kindlasti võõras pilt, kus tehakse pöördeid või vahetatakse sõidurada ilma suunatuleta, ületatakse kiirust, sõidetakse ühissõiduki rajas, eiratakse pikivahe distantsi, hoitakse mobiili kõrva ääres, sõidetakse ristmikke kinni, lipsatakse punase tulega läbi, eiratakse parema käe reeglit, sõidetakse peateele ette jne. Vahest piisab mõneminutilisest sõidust, kui selliseid rikkumisi on silma jäänud rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda saaks. Paljud sellised rikkumised pääsevad plekimõlkimisest ainult tänu kaasliiklejate ennetamisvõimele. Kohati tundub, et selline ongi paratamatus ning ollakse juba liiklushuligaanidega ära harjunud, kuna politseid pole nagunii kunagi kohapeal ning puudub ka ühtne arusaam, kuidas sellises olukorras käituma peaks.
Kui mul on autosse paigaldatud kaamera, mis jäädvustab päeva jooksul näiteks 10 väärtegu liikluses, kas mul on õigus see videomaterjal saata politseisse ning loota, et rikkujad saavad ka väärilise karistuse? Millises vormis selline videomaterjal esitada tuleks? Kas peab iga rikkumise kohta kirjutama personaalselt avalduse ning läbima tohutu bürokraatia kadalipu või on selleks mõni efektiivsem moodus? Kui suur on tõenäosus, et minu vaev kaamera hankimisel ning videomaterjali esitamisel tasutud saab ning liiklejad tulevikus teaksid, et nende väärtegu jääb suure tõenäosusega kellegi kaamerapilti ning see toob kaasa ka karistuse.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest ei ole keelatud väärteo kohta politseile väärteoteate esitamine ning keelatud ei ole ka sellise teate toetamine asjakohase salvestisega. Väärteomenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate esitajale 15 päeva jooksul teatama väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest. Samamoodi ei keela seadus eraisiku poolt salvestatud videot tõendina käsitlemast, kui see on menetluse käigus õigesti tõendiks vormistatud. Samas asjaolu, kas salvestis on väärteomenetluse alustamiseks või väärteo toimepanemise või selle toimepanija tõendamiseks piisav, on igakord fakti küsimus, mille vastus sõltub salvestise kvaliteedist ja salvestisel näha olevatest asjaoludest.
 

Küsimus: Kas peateel liikuvad autod peavad andma teed trammiteel vasakpööret sooritavale autole?23.01.2014

Tere!
Kas peateel liikuvad autod peavad andma teed trammiteel vasakpööret sooritavale autole (nt. Magdaleena haigla juures ja Kosmose juures)?

Tervitades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 45 lg 9 kohaselt peavad vastassuunast lähenevate sõidukite juhid sellele juhile, kes on vasakpöördeks seisma jäänud trammiteel, andma võimaluse trammitee vabastamiseks. Sättes kasutatud väljend "andma võimaluse" ei ole samatähenduslik mõistega "anna teed". Seega ei ole trammiteel seisma jäänud sõidukil liikumise alustamisel sõidueesõigust samal teel vastu liikuvate sõidukijuhtide ees.
 

Küsimus: Kas mul tekib tulumaksukohustus korteri müügil, kui korter on minu nimel, kuid sees on elanud kogu aeg poeg?23.01.2014

Poeg soetas korteri, mis on tema elukohaks. Korteri soetamisel võttis ta laenu ning mina olen laenu kaastaotleja ning esialgu olime mõlemad omanikud 50%. Kuna tal oli plaan minna välismaale õppima ning et asjaajamine siin keeruliseks ei läheks juhul, kui on tarvis korteriga tehinguid teha, siis vormistasime kogu korteri minu nimele, sest pank ütles, et pole tähtis, kelle nimel korter on, peaasi, et on olemas laenutagatis ning tasutakse igakuiseid laenumakseid.
Poeg aga õppima ei läinud, on elanud kogu aeg alates 2008.a. selles korteris. Kui nüüd korterit müüma hakata, siis kas võetakse seda arvesse, et korteri vormistamine minu nimele oli vaid tehniliselt vajalik ning tegelikult müüakse esialgselt 50% ulatuses minu poja poolt soetatud elamispinda, mis on olnud tema põhiliseks elukohaks, s.o. kui tekib tulumaksukohustus, siis ainult 50% ulatuses minul, kes ma korteris pole elanud.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Eluaseme võõrandamisel on maksuvabastus ainult isikul, kes on korteri omanik vahetult enne võõrandamist. Pole oluline, kuidas konkreetne omand saadi (osteti, päriti, kinkena, vahetati jne). Asjaolusid teadmata on arusaamatu, miks poeg oma kaasomandi vanemale loovutas, selle asemel, et anda talle volitus korteriga tehingute tegemiseks. Ja miks ei võiks poeg olla korteri ainuomanik?
 

Küsimus: Kas poed võivad hinnasiltidega mängida ja reklaamida soodushinda, mis on tegelikult endine tavahind?23.01.2014

Tere!
Olen allahindluste ajal poodides märganud, et hinna alandamise asemel lihtsalt kleebitakse vanale sildile peale uus hinnasilt. Uuel sildil on peal uus kõrgem hind, mis on maha tõmmatud, ja endine hind on uueks (soodsamaks) hinnaks märgitud. Enne allahindlust hindu ei tõstetud, kas selline käitumine on lubatud?
Tänud!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Uuel sildil tavahinna esitlemine alandatud hinnana on ilmselt ostja eksitamine, st tegemist võib olla ebaausa kauplemisvõttega. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on keelatud. Kahtlusest tuleks informeerida tarbijakaitseametit, kes selliseid juhtumeid menetleb ja pahategijat karistab.
 

Küsimus: Kuidas vormistada lapsele viibimiskoha otsust?23.01.2014

Tere!
Sooviks teada millest alustada, et määratleda lapse viibimiskoht. Kas seda saaks alustada ka interneti teel ja kas on olemas mingid blanketid? Palun kirjeldage neid toiminguid. Laps on keskastme koolilaps ja on sünnist saati elanud samas kohas. Tahaks, et lapse elamiskoht ei muutuks ka edaspidi, kuigi teine lapsevanem seda nõuab. Ka lapse enda soov on jääda elama endisesse kohta. Suur tänu teile vastamise eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeldan Teie kirjelduse põhjal, et soovite täiendavat informatsiooni lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmise kohta. Vastava kohtumenetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada avaldus, mis sisaldab põhjendust selle kohta, miks peaks kohus Teile lapse viibimiskoha otsustusõiguse andma. Samuti tuleb avalduselt tasuda riigilõiv (5 või 10 eurot, olenevalt avalduse esitamise viisist). Nö tühjade lünkadega blanketti olemas ei ole, kuid avaldus iseenesest on võimalik esitada elektrooniliselt küll, kui Teil on olemas digitaalse allkirjastamise võimalus.

Kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks ja rahuldab selle, on Teil õigus teise vanema nõusolekuta valida lapse viibimiskoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 24-tunniste vahetustega töö korral on ka 31. detsembril õigus 3 tundi lühemale tööpäevale?22.01.2014

Lugesin siin eelnevaid vastuseid, kuid ei leidnud vastust oma küsimusele. Töötan 24-tunnistes vahetustes ja minu viimane vahetus algas 30.12 ja lõppes 31. kell 8 hommikul. Seega olin tööl ka 31. dets 8 tundi. Kas ka minul oli õigus sellele kolm tundi lühemale tööpäevale? Meil makstakse ületunnid välja 1,5 kordselt. Kas minu töötundide arv dets. oli 144 või 141 tundi? Tänan

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

2013 aasta detsembrikuus oli 146 töötundi nendel, kelle tööpäevad sattusid pühade-eelsetele tööpäevadele s.o 23.12 ja 31.12. Kui olite tööl ainult 31.detsembril, on töötundide arvuks 146+3= 149 tundi.
Seaduses ei ole eraldi välja toodud, kuidas peaks tõlgendama situatsiooni, kui töötaja alustab tööd tavalisel tööpäeval ning lõpetab pühade-eelsel päeval.
Kuna lühendmata tööpäevaga töötamine pühade-eelsel tööpäeval eeldab mõlemapoolset kokkulepet, siis selle olemasolul on minu nägemusel tegemist situatsiooniga, kus tööandjal on kohustus kompenseerida (vastavalt kokkuleppele) pühade-eelsel tööpäeval ületöötatud kolm tundi, vaba ajaga võrdses koguses või rahaga 1,5 kordselt.

Selgeid kokkuleppeid ja töösuhteid soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas korteriühistu uus juhatus vastutab ka eelmise juhatuse tegevuse eest?22.01.2014

Tere,
Soovime korteriühistule üldkoosolekul uut juhatust määrata (valida). Kuna on andmeid, et KÜ-l on paari eelmise aasta aastaaruanded esitamata, siis on uutel inimestel mõningased kahtlused juhatusse astumisel. Senine esimees väidab, et aastaaruanded tehakse kindlasti ära ja et uue juhatuse tööle asumisel ning probleemsete kohtade ilmnemisel senises raamatupidamises või muus tegevuses/tegevusetuses (mis eelnes uue juhatuse tööle), jääb vastutus endisele juhatusele ja endisele raamatupidajale.
Kas see vastab tõele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, juhatuse liikmed vastutavad korteriühistu raamatupidamise eest alates juhatuse liikmeks valimisest kuni juhatusest tagasikutsumiseni. Muuhulgas kuulub juhatuse kohustuste hulka aastaaruannete koostamine ja esitamine. Juhul kui eelmine juhatus on jätnud aastaaruanded koostamata, siis tuleb vastav kohustus täita uuel juhatusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimub maksustamine, kui kingituse saaja müüb korteri (soetamismaksumus ju puudub)?22.01.2014

Omanik peab maksma tulumaksu objekti ostu- ja müügihinna vahelt juhul, kui ta ei suuda tõestada, et see oli tema põhiliseks elukohaks. Kuidas toimub maksustamine juhul, kui kingituse saaja soovib korterit müüja ja tema jaoks korteri soetamismaksumus puudub? Või juhul, kui vahetatakse 2 objekti ning inimene müüb objekti peale vahetust ning see ei ole tema tegelik alaline elukoht või on olnud seda väga limiteeritud aja jooksul?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna kingituse soetamismaksumus on null, siis maksustatakse kogu müügitulu, millest on maha arvatud otseselt müügiga seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Ka kingitusena saadud korteri vahetamisel saadud korteri soetamismaksumus on null.
 

Küsimus: Kas peatöövõtja võib viivitada alltöövõtjale tasumisega põhjendusega, et neile ei ole veel makstud?22.01.2014

Tere
Olen firma juhataja ning alltöövõtja. Kas oskate öelda, kui kaua on õigus peatöövõtjal venitada arve tasumisega? Minu poolne töö on tehtud, kuid alltöövõtjana öeldi mulle, et enne kui nemad ei ole saanud ise raha kätte, ei tehta ka tehtud töö eest arvet ära. Kui kaua nad võivad sellise asjaga viivitada? Varasemalt oli nii, et tehtud töö eest tegime ka kõik arved ja 10 päeva oli aega tasuda. Kuidas seadus ette näeb?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Igaüks esitab oma kauba või teenuse eest arve ise (kui just pole eraldi kirjalikku kokkulepet, et arveid esitab keegi teine). Saadud teenuse eest tasumise tähtaega ükski seadus ei reguleeri, see on lepingu oluline tingimus, milles pooled lepivad omavahel kokku enne töö alustamist. Kui sellist kokkulepet ei ole, siis kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. See tähendab, et tuleks järgida konkreetsel tegevusalal kehtivaid kombeid. Kui olete samale tellijale ka varem teenuseid osutanud, siis on võimalik maksetähtaja määramisel tugineda ka poolte vahel tekkinud praktikale. Nii, et esitage mõistliku maksetähtajaga arve ja maksmisega viivitamisel nõudke seadusjärgset viivist.