Õigus
Küsimus: Kas valesti tehtud otsuse tõttu saab nõud politseilt hüvitist ja mis alusel?23.01.2014
Politsei tegi trahvi väärteo eest(avarii), mis sai kohtus vaidlustatud. Politsei trahv ja otsus sai tühistatud ning tunnistati, et puudus väärteo kooseis. Aga küsimus järgmine, et kas politsei valesti tehtud otsuse tõttu saab nõud hüvitist politseilt ja mis alusel? Sest mitu tööpäeva läks raisku ja otsus oli valesti tehtud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas autokaamera poolt salvestatud teiste liiklejate pisirikkumised linnaliikluses võiksid saada karistatud?23.01.2014
Tere!
Linnas liiklejale ei ole kindlasti võõras pilt, kus tehakse pöördeid või vahetatakse sõidurada ilma suunatuleta, ületatakse kiirust, sõidetakse ühissõiduki rajas, eiratakse pikivahe distantsi, hoitakse mobiili kõrva ääres, sõidetakse ristmikke kinni, lipsatakse punase tulega läbi, eiratakse parema käe reeglit, sõidetakse peateele ette jne. Vahest piisab mõneminutilisest sõidust, kui selliseid rikkumisi on silma jäänud rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda saaks. Paljud sellised rikkumised pääsevad plekimõlkimisest ainult tänu kaasliiklejate ennetamisvõimele. Kohati tundub, et selline ongi paratamatus ning ollakse juba liiklushuligaanidega ära harjunud, kuna politseid pole nagunii kunagi kohapeal ning puudub ka ühtne arusaam, kuidas sellises olukorras käituma peaks.
Kui mul on autosse paigaldatud kaamera, mis jäädvustab päeva jooksul näiteks 10 väärtegu liikluses, kas mul on õigus see videomaterjal saata politseisse ning loota, et rikkujad saavad ka väärilise karistuse? Millises vormis selline videomaterjal esitada tuleks? Kas peab iga rikkumise kohta kirjutama personaalselt avalduse ning läbima tohutu bürokraatia kadalipu või on selleks mõni efektiivsem moodus? Kui suur on tõenäosus, et minu vaev kaamera hankimisel ning videomaterjali esitamisel tasutud saab ning liiklejad tulevikus teaksid, et nende väärtegu jääb suure tõenäosusega kellegi kaamerapilti ning see toob kaasa ka karistuse.
Linnas liiklejale ei ole kindlasti võõras pilt, kus tehakse pöördeid või vahetatakse sõidurada ilma suunatuleta, ületatakse kiirust, sõidetakse ühissõiduki rajas, eiratakse pikivahe distantsi, hoitakse mobiili kõrva ääres, sõidetakse ristmikke kinni, lipsatakse punase tulega läbi, eiratakse parema käe reeglit, sõidetakse peateele ette jne. Vahest piisab mõneminutilisest sõidust, kui selliseid rikkumisi on silma jäänud rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda saaks. Paljud sellised rikkumised pääsevad plekimõlkimisest ainult tänu kaasliiklejate ennetamisvõimele. Kohati tundub, et selline ongi paratamatus ning ollakse juba liiklushuligaanidega ära harjunud, kuna politseid pole nagunii kunagi kohapeal ning puudub ka ühtne arusaam, kuidas sellises olukorras käituma peaks.
Kui mul on autosse paigaldatud kaamera, mis jäädvustab päeva jooksul näiteks 10 väärtegu liikluses, kas mul on õigus see videomaterjal saata politseisse ning loota, et rikkujad saavad ka väärilise karistuse? Millises vormis selline videomaterjal esitada tuleks? Kas peab iga rikkumise kohta kirjutama personaalselt avalduse ning läbima tohutu bürokraatia kadalipu või on selleks mõni efektiivsem moodus? Kui suur on tõenäosus, et minu vaev kaamera hankimisel ning videomaterjali esitamisel tasutud saab ning liiklejad tulevikus teaksid, et nende väärtegu jääb suure tõenäosusega kellegi kaamerapilti ning see toob kaasa ka karistuse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas peateel liikuvad autod peavad andma teed trammiteel vasakpööret sooritavale autole?23.01.2014
Tere!
Kas peateel liikuvad autod peavad andma teed trammiteel vasakpööret sooritavale autole (nt. Magdaleena haigla juures ja Kosmose juures)?
Tervitades
Kas peateel liikuvad autod peavad andma teed trammiteel vasakpööret sooritavale autole (nt. Magdaleena haigla juures ja Kosmose juures)?
Tervitades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas mul tekib tulumaksukohustus korteri müügil, kui korter on minu nimel, kuid sees on elanud kogu aeg poeg?23.01.2014
Poeg soetas korteri, mis on tema elukohaks. Korteri soetamisel võttis ta laenu ning mina olen laenu kaastaotleja ning esialgu olime mõlemad omanikud 50%. Kuna tal oli plaan minna välismaale õppima ning et asjaajamine siin keeruliseks ei läheks juhul, kui on tarvis korteriga tehinguid teha, siis vormistasime kogu korteri minu nimele, sest pank ütles, et pole tähtis, kelle nimel korter on, peaasi, et on olemas laenutagatis ning tasutakse igakuiseid laenumakseid.
Poeg aga õppima ei läinud, on elanud kogu aeg alates 2008.a. selles korteris. Kui nüüd korterit müüma hakata, siis kas võetakse seda arvesse, et korteri vormistamine minu nimele oli vaid tehniliselt vajalik ning tegelikult müüakse esialgselt 50% ulatuses minu poja poolt soetatud elamispinda, mis on olnud tema põhiliseks elukohaks, s.o. kui tekib tulumaksukohustus, siis ainult 50% ulatuses minul, kes ma korteris pole elanud.
Poeg aga õppima ei läinud, on elanud kogu aeg alates 2008.a. selles korteris. Kui nüüd korterit müüma hakata, siis kas võetakse seda arvesse, et korteri vormistamine minu nimele oli vaid tehniliselt vajalik ning tegelikult müüakse esialgselt 50% ulatuses minu poja poolt soetatud elamispinda, mis on olnud tema põhiliseks elukohaks, s.o. kui tekib tulumaksukohustus, siis ainult 50% ulatuses minul, kes ma korteris pole elanud.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas poed võivad hinnasiltidega mängida ja reklaamida soodushinda, mis on tegelikult endine tavahind?23.01.2014
Tere!
Olen allahindluste ajal poodides märganud, et hinna alandamise asemel lihtsalt kleebitakse vanale sildile peale uus hinnasilt. Uuel sildil on peal uus kõrgem hind, mis on maha tõmmatud, ja endine hind on uueks (soodsamaks) hinnaks märgitud. Enne allahindlust hindu ei tõstetud, kas selline käitumine on lubatud?
Tänud!
Olen allahindluste ajal poodides märganud, et hinna alandamise asemel lihtsalt kleebitakse vanale sildile peale uus hinnasilt. Uuel sildil on peal uus kõrgem hind, mis on maha tõmmatud, ja endine hind on uueks (soodsamaks) hinnaks märgitud. Enne allahindlust hindu ei tõstetud, kas selline käitumine on lubatud?
Tänud!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kuidas vormistada lapsele viibimiskoha otsust?23.01.2014
Tere!
Sooviks teada millest alustada, et määratleda lapse viibimiskoht. Kas seda saaks alustada ka interneti teel ja kas on olemas mingid blanketid? Palun kirjeldage neid toiminguid. Laps on keskastme koolilaps ja on sünnist saati elanud samas kohas. Tahaks, et lapse elamiskoht ei muutuks ka edaspidi, kuigi teine lapsevanem seda nõuab. Ka lapse enda soov on jääda elama endisesse kohta. Suur tänu teile vastamise eest!
Sooviks teada millest alustada, et määratleda lapse viibimiskoht. Kas seda saaks alustada ka interneti teel ja kas on olemas mingid blanketid? Palun kirjeldage neid toiminguid. Laps on keskastme koolilaps ja on sünnist saati elanud samas kohas. Tahaks, et lapse elamiskoht ei muutuks ka edaspidi, kuigi teine lapsevanem seda nõuab. Ka lapse enda soov on jääda elama endisesse kohta. Suur tänu teile vastamise eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeldan Teie kirjelduse põhjal, et soovite täiendavat informatsiooni lapse viibimiskoha otsustusõiguse andmise kohta. Vastava kohtumenetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada avaldus, mis sisaldab põhjendust selle kohta, miks peaks kohus Teile lapse viibimiskoha otsustusõiguse andma. Samuti tuleb avalduselt tasuda riigilõiv (5 või 10 eurot, olenevalt avalduse esitamise viisist). Nö tühjade lünkadega blanketti olemas ei ole, kuid avaldus iseenesest on võimalik esitada elektrooniliselt küll, kui Teil on olemas digitaalse allkirjastamise võimalus.
Kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks ja rahuldab selle, on Teil õigus teise vanema nõusolekuta valida lapse viibimiskoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 24-tunniste vahetustega töö korral on ka 31. detsembril õigus 3 tundi lühemale tööpäevale?22.01.2014
Lugesin siin eelnevaid vastuseid, kuid ei leidnud vastust oma küsimusele. Töötan 24-tunnistes vahetustes ja minu viimane vahetus algas 30.12 ja lõppes 31. kell 8 hommikul. Seega olin tööl ka 31. dets 8 tundi. Kas ka minul oli õigus sellele kolm tundi lühemale tööpäevale? Meil makstakse ületunnid välja 1,5 kordselt. Kas minu töötundide arv dets. oli 144 või 141 tundi? Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

2013 aasta detsembrikuus oli 146 töötundi nendel, kelle tööpäevad sattusid pühade-eelsetele tööpäevadele s.o 23.12 ja 31.12. Kui olite tööl ainult 31.detsembril, on töötundide arvuks 146+3= 149 tundi.
Seaduses ei ole eraldi välja toodud, kuidas peaks tõlgendama situatsiooni, kui töötaja alustab tööd tavalisel tööpäeval ning lõpetab pühade-eelsel päeval.
Kuna lühendmata tööpäevaga töötamine pühade-eelsel tööpäeval eeldab mõlemapoolset kokkulepet, siis selle olemasolul on minu nägemusel tegemist situatsiooniga, kus tööandjal on kohustus kompenseerida (vastavalt kokkuleppele) pühade-eelsel tööpäeval ületöötatud kolm tundi, vaba ajaga võrdses koguses või rahaga 1,5 kordselt.
Selgeid kokkuleppeid ja töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistu uus juhatus vastutab ka eelmise juhatuse tegevuse eest?22.01.2014
Tere,
Soovime korteriühistule üldkoosolekul uut juhatust määrata (valida). Kuna on andmeid, et KÜ-l on paari eelmise aasta aastaaruanded esitamata, siis on uutel inimestel mõningased kahtlused juhatusse astumisel. Senine esimees väidab, et aastaaruanded tehakse kindlasti ära ja et uue juhatuse tööle asumisel ning probleemsete kohtade ilmnemisel senises raamatupidamises või muus tegevuses/tegevusetuses (mis eelnes uue juhatuse tööle), jääb vastutus endisele juhatusele ja endisele raamatupidajale.
Kas see vastab tõele?
Soovime korteriühistule üldkoosolekul uut juhatust määrata (valida). Kuna on andmeid, et KÜ-l on paari eelmise aasta aastaaruanded esitamata, siis on uutel inimestel mõningased kahtlused juhatusse astumisel. Senine esimees väidab, et aastaaruanded tehakse kindlasti ära ja et uue juhatuse tööle asumisel ning probleemsete kohtade ilmnemisel senises raamatupidamises või muus tegevuses/tegevusetuses (mis eelnes uue juhatuse tööle), jääb vastutus endisele juhatusele ja endisele raamatupidajale.
Kas see vastab tõele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas toimub maksustamine, kui kingituse saaja müüb korteri (soetamismaksumus ju puudub)?22.01.2014
Omanik peab maksma tulumaksu objekti ostu- ja müügihinna vahelt juhul, kui ta ei suuda tõestada, et see oli tema põhiliseks elukohaks. Kuidas toimub maksustamine juhul, kui kingituse saaja soovib korterit müüja ja tema jaoks korteri soetamismaksumus puudub? Või juhul, kui vahetatakse 2 objekti ning inimene müüb objekti peale vahetust ning see ei ole tema tegelik alaline elukoht või on olnud seda väga limiteeritud aja jooksul?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas peatöövõtja võib viivitada alltöövõtjale tasumisega põhjendusega, et neile ei ole veel makstud?22.01.2014
Tere
Olen firma juhataja ning alltöövõtja. Kas oskate öelda, kui kaua on õigus peatöövõtjal venitada arve tasumisega? Minu poolne töö on tehtud, kuid alltöövõtjana öeldi mulle, et enne kui nemad ei ole saanud ise raha kätte, ei tehta ka tehtud töö eest arvet ära. Kui kaua nad võivad sellise asjaga viivitada? Varasemalt oli nii, et tehtud töö eest tegime ka kõik arved ja 10 päeva oli aega tasuda. Kuidas seadus ette näeb?
Ette tänades
Olen firma juhataja ning alltöövõtja. Kas oskate öelda, kui kaua on õigus peatöövõtjal venitada arve tasumisega? Minu poolne töö on tehtud, kuid alltöövõtjana öeldi mulle, et enne kui nemad ei ole saanud ise raha kätte, ei tehta ka tehtud töö eest arvet ära. Kui kaua nad võivad sellise asjaga viivitada? Varasemalt oli nii, et tehtud töö eest tegime ka kõik arved ja 10 päeva oli aega tasuda. Kuidas seadus ette näeb?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
