Õigus
Küsimus: Kuidas see reaalsuses ilma kohtuta toimub "õigus rahuldada oma nõue tagatise arvelt"?09.02.2014
Tere,
Soovin taotleda laenufirmast laenu kinnisvara tagatisel. Saime kokkuleppele laenusumma, tagasimakse aja ning osamaksete suuruses. Palusin saata tutvumiseks laenulepingu. Seal oli järgmine punkt: Tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele.
Krediidiandjal on õigus lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata.
Küsimus on, et kuidas saab krediidiandja sellist asja kohtuväliselt teha?
Tänan
Soovin taotleda laenufirmast laenu kinnisvara tagatisel. Saime kokkuleppele laenusumma, tagasimakse aja ning osamaksete suuruses. Palusin saata tutvumiseks laenulepingu. Seal oli järgmine punkt: Tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele.
Krediidiandjal on õigus lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata.
Küsimus on, et kuidas saab krediidiandja sellist asja kohtuväliselt teha?
Tänan
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kuidas käib korteri sundvõõrandamise protsess, kust alustada?07.02.2014
Korteriomanikult oleme 10 aasta vältel (igal aastal kiirmenetlus) ainult kohtu teel kommunaalteenuste eest raha tagasi saanud. Ta ei allu ka muidu ühistu reeglitele ja seadustele. Kas on võimalik korterit sundvõõranda (hüpoteek peal)? Kuhu kohtusse pöörduda? Võru linnas on kohalik kohtumaja. Enam ei suuda sellist omanikku välja kannatada. Ta segab juba täielikult ühistu töid ja tegemisi.
Tänades
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

korteriomandi võõrandamise tavaalused on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvis neliteist. Eeltoodud regulatsioon ei pruugi aga olla tulemuslik juhtudel, kui korteriomandil lasub hüpoteek - kui hüpoteegipidaja ei liitu korteri võõrandamismenetlusega ning korteriomandil lasuva hüpoteegi väärtus on lähedane korteri turuhinnale või sellest isegi kõrgem, siis ei ole lihtsalt võimalik korterile ostjat leida. Viimatinimetatud olukorras soovitan algatada korteriomaniku suhtes pankrotimenetlus, mis on küll kallim, kuid viib kindlalt sihile.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töötaja päeva keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse ka lisatasusid?07.02.2014
Kuidas arvutada töötaja päeva keskmist töötasu kui ta on töötanud 5 kuud, palk on olnud kuude lõikes muutuv seoses lisatasudega?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas töötajal on õigus tutvuda kinnitatud puhkusegraafikuga, kus on näha ka teiste puhkused?07.02.2014
Tere
Kas töötajal on õigus/võimalus tutvuda oma osakonna kinnitatud puhkusegraafikuga, kus on näha kogu osakonna puhkused, k.a. ülemuse oma?
Probleem selles, et mõned isikud panevad oma puhkused vahemikku esmaspäev kuni reede (5 päeva) ning koguvad selle abil reservpäevasid nädalavahetuse näol, sest nädalavahetustel oleme nagunii suletud. Tean, et see ei ole õige ja on ebaõiglane teiste töötajate suhtes ning seetõttu sooviksin vastust oma kirja esimesele lõigule.
Ette tänades vastuse eest!
Kas töötajal on õigus/võimalus tutvuda oma osakonna kinnitatud puhkusegraafikuga, kus on näha kogu osakonna puhkused, k.a. ülemuse oma?
Probleem selles, et mõned isikud panevad oma puhkused vahemikku esmaspäev kuni reede (5 päeva) ning koguvad selle abil reservpäevasid nädalavahetuse näol, sest nädalavahetustel oleme nagunii suletud. Tean, et see ei ole õige ja on ebaõiglane teiste töötajate suhtes ning seetõttu sooviksin vastust oma kirja esimesele lõigule.
Ette tänades vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Puhkuse ajakava on avalik dokument, mis peab olema 31. märtsiks kinnitatud ja töötajatele allkirja vastu tutvustatud. Seega kättesaadav kõigile töötajatele.
Töölepinguseaduses on määratud puhkuse kestuse miinimum, ülejäänud on poolte vaheline kokkulepe. Juhul, kui töötajad soovivad puhkust osadeks jaotada, siis peab vähemalt ühe osa kestus olema 14 kalendripäeva ning ülejäänud osade kasutamist võib tööandja piirata 7 kalendripäevaga vastavalt TLS § 68 lg-le 5.
Läbipaistvust töösuhetesse soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas kohus võtab arvesse minu tervislikku seisundit ja puuet, et vähendada elatisraha suurust?07.02.2014
Olen meesterahvas, keskmise puudega ja 80% töövõimetust, ometi olen pingutanud tööl käia miinimumiga. Nüüd nõuab alaealise lapse ema elatisraha hagi esitamisega kohtule. Lapse emaga pole kunagi koos elanud, ometi on laps minu perekonnanimega. Ma ei suuda seda maksta (177€), kuna tööl käimisega on täiendavad kulud (transport, täiendavad ravimid jne.). Advokaati palgata ma ei jõua. Kas pean nüüd loobuma tööst ja jääma ainult pensionile? Või võtab kohus minu seisukorda, täiendavate kuludega tervisele ja tööle, arvesse elatisraha määramisel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina mõistetakse miinimumulatuses elatisraha vanemalt välja, kuid Teie olukorras võib siiski olla võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimumi. PkS § 102 lõige 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära, muuhulgas võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus.
Kindlasti peaksite oma olukorda hagiavaldusele kirjutatavas vastuses põhjalikult selgitama, et see kohtule selge oleks. Kui Teie majanduslik olukord on kehvemapoolne, võib Teil olla õigus riigipoolsele tasuta õigusabile – kui Teie taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldatakse, aitab esindaja koostada kohtule vastuse ja vajadusel esindab ka kohtus, seega soovitan Teil seda võimalust kindlasti uurida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saan kaitsta oma lapsi isa võlgade eest?07.02.2014
Olen oma kahe alaealise poja isast lahutatud ja kasvatan neid ilma tema toeta. Elatusraha ta lastele ei maksa kuna ta ei käi tööl ja on kimpus alkoholiga. Laste isal on tekkinud võlad pankade ees ja tema arvates need aeguvad ning seega ei kavatsegi ta neid maksma hakata. Mingit vara tal ei ole, sest maja, milles ta elab, on jaotatud viie lapse vahel ehk siis minu poegade ja mehe õepoegade vahel. Mida ma saaksin teha, et minu pojad ei peaks tulevikus ellu astuma oma isa võlgadega, kes ei ole neile elatisraha maksnud ja kelle juurde ei saa ma lapsi viia kuna alkohol on tema jaoks tähtsam.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laste isal on võlgnevused panga ees, ei lähe need tema eluajal automaatselt (täisealistele) lastele üle. Kui laste isa peaks surema ja tema pärandvara moodustavad vaid võlad, saavad lapsed tema pärandi vastuvõtmisest loobuda – sellisel juhul ei lähe isa võlad lastele üle ka isa surma korral.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik lahutada ilma teise poole nõusolekuta?07.02.2014
Kas ja kuidas on võimalik lahutada ilma teise poole nõusolekuta? Millised tingimused on selleks vajalikud?Kas on mingi aeg kaua pole koos elatud ühe katuse all? Kas alaealiste laste olemasolul ja ühisvara olemasolul on see üldse võimalik ilma kohtuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasad saavad abielu lahutamise osas kokkuleppele, saab abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise avalduse alusel. Kui abikaasad abielu lahutamise osas kokkuleppele ei jõua ehk üks abikaasa ei anna selleks nõusolekut, tuleb lahutada soovival abikaasal pöörduda kohtu poole.
Kui abikaasa esitab kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, lahutatakse abielu igal juhul – seda ka siis, kui üks abikaasadest sellele täielikult vastu on. On ilmne, et kohus ei saa kedagi sundida abielu jätkama, seega otseselt mingisuguseid konkreetseid tingimusi abielu lahutamine ei eelda.
Nagu eelpool märkisin, saavad abikaasad abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahutada vaid siis, kui nad on jõudnud kokkuleppele. Pelgalt asjaolu, et abikaasadel on lapsed ja ühisvara, takistuseks ei saa, kuid kui abikaasad ei jõua laste ja ühisvara jagamise suhtes kokkuleppele, tuleb nendes küsimustes siiski kohtu poole pöörduda. Siiski pean oluliseks märkida, et kõiki neid küsimusi, so abielu lahutamine, laste elukoht/suhtlemiskord ja ühisvara jagamine, ei pea lahendama üheaegselt – näiteks võib vabalt kõigepealt abielu lahutada (kokkuleppel perekonnaseisuametis või kokkuleppe puudumisel kohtus) ja alles peale abielu lahutamist hakata tegelema ühiste lastega seonduvate küsimustega ja ühisvara jagamisega (võib-olla lahenevad viimased kenasti kokkuleppel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa ei maksa enam, sest laps sai 18-aastaseks, kas siis pean kohtusse pöörduma?06.02.2014
Tere,
Kui kaua on lapsel õigus saada elatisraha? Kui laps on 18, kuid käib gümnaasiumi 11.klassis ja lapse isa loobub elatisraha maksmisest seoses lapse täisealiseks saamisega, kas peab siis kohtu poole pöörduma? Tegemist on kohtuvälise kokkuleppega.
Kui kunagi on esitatud hagi lastele elatisraha saamiseks ja kostja initsiatiivil on saavutatud kohtuväline kokkulepe elatisraha maksmise osas hageja nõudel 1500 krooni kuus, kas see tähendab, et summa jääb muutumatuks kuni elatusraha maksmise lõpuni vaatamata sellele, et miinimumpalk on aastatega tõusnud ja igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tänaseks siis 160 EUR).
Kui kaua on lapsel õigus saada elatisraha? Kui laps on 18, kuid käib gümnaasiumi 11.klassis ja lapse isa loobub elatisraha maksmisest seoses lapse täisealiseks saamisega, kas peab siis kohtu poole pöörduma? Tegemist on kohtuvälise kokkuleppega.
Kui kunagi on esitatud hagi lastele elatisraha saamiseks ja kostja initsiatiivil on saavutatud kohtuväline kokkulepe elatisraha maksmise osas hageja nõudel 1500 krooni kuus, kas see tähendab, et summa jääb muutumatuks kuni elatusraha maksmise lõpuni vaatamata sellele, et miinimumpalk on aastatega tõusnud ja igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tänaseks siis 160 EUR).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on tal õigus vanematelt ülalpidamist saada, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Elatisraha suurus sõltub lapse vajadustest ja seejuures ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohi igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 177,5 eurot. Eeltoodust nähtub, et praeguse elatisnõude ulatus ei ole kuidagi seotud kohtuvälise kokkuleppe alusel makstud summaga.
Kui laps on saanud täisealiseks, kuid koolis käimise tõttu on tal endiselt õigus vanematelt ülalpidamist saada, peab ta ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma. 18-aastaseks saanud laps on tsiviilkohtumenetlusvõimeline ega vaja menetluses osalemiseks vanemat.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis võimalused on kodu säilitamiseks, kui korter kuulub elukaaslasele ja meil abiellumisplaane ei ole?06.02.2014
Tere.
Oleme elanud vabaabielu 8 aastat elukaaslasele kuuluvas korteris. Elukaaslasel on poeg 15a. ja tütar 10a. kes elavad eraldi emaga. Minul on kolm täisealist last oma elu peal. Ühiseid lapsi meil ei ole. Mis saab siis kui elukaaslasega midagi juhtub, kas mul on mingeid õigusi korterile, kus elan? Kuidas ennast kaitsta seadusega, et elukaaslase lapsed mind tänavale ei tõstaks ja kodu mulle alles jääks? Ütlen kohe ära, et abiellumisplaane hetkel ei ole.
Ette tänades
Oleme elanud vabaabielu 8 aastat elukaaslasele kuuluvas korteris. Elukaaslasel on poeg 15a. ja tütar 10a. kes elavad eraldi emaga. Minul on kolm täisealist last oma elu peal. Ühiseid lapsi meil ei ole. Mis saab siis kui elukaaslasega midagi juhtub, kas mul on mingeid õigusi korterile, kus elan? Kuidas ennast kaitsta seadusega, et elukaaslase lapsed mind tänavale ei tõstaks ja kodu mulle alles jääks? Ütlen kohe ära, et abiellumisplaane hetkel ei ole.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui korter kuulub Teie elukaaslasele, siis ei ole elukaaslase surma korral Teil sellele kahjuks mingisugust õigust. Isiku seadusjärgseteks pärijateks on tema alanejad ja ülenejad sugulased ning abikaasa, elukaaslane pärijate ringi paraku ei kuulu (eeldusel, et ei ole testamenti).
Üheks võimaluseks nö koduta jäämist ära hoida oleks juhul, kui elukaaslane kingib korteri Teile – sellisel juhul oleks korter Teie ainuomandis ja elukaaslase surma korral korter pärandvara hulka ei kuuluks, st tema laste vahel jagamisele ei läheks. Teine variant on Teie elukaaslasel teha testament, millega ta pärandab oma korteri Teile, kuid siin võib tekkida sundosa võimalikkus elukaaslase alaealiste ja ülalpidamiseks õigustatud laste suhtes. Samuti võib olla asjakohane isikliku kasutusõiguse seadmine, mis ei takista küll elukaaslase pärijatel korteri võõrandamist, kuid tagab Teile siiski korteri elamiseks kasutamise õiguse.
Seega Teie jaoks oleks kõige kindlam olukord, mil elukaaslane kingib oma korteri Teile. Ilmselgelt eeldab kinkelepingu sõlmimine ka elukaaslase vastavat soovi, samuti testamendi tegemine ja isikliku kasutusõiguse seadmine Teie kasuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eakas ema saab müüa korterit, kuhu on sisse kirjutatud ja elab ka tema 54-aastane poeg?06.02.2014
Tere,
meie 85-aastasel emal on kolm last. Isa suri 3 aastat tagasi. Kaks tütart elavad omaette aga poeg on juba üle 25 aasta elanud ema korteris (sissekirjutatud) ja ema kulul, väites, et ema peab maksma kommunaalkulusid ka üksinda elades. Korter on ema oma. Me õega (häbi tõdeda aga õde napsisõber, pensioniraha laekub minu arvele) hooldame ema. Vend pole aastakümneid ametlikult töötanud, kõik mitteametlikult teenitud raha joob maha, purjus peaga mõnitab ema, laamendab ning haruharva (kainena, hea tuju korral) koristab korteris, käib poes või masseerib ema valutavaid liigeseid. Ema süda on terve aga silmanägemine kadunud, jalad ja käed väga haiged, vaevaliselt liigub (õnneks toimetab ikka veel ise), ning tema on väga kogukas oma väikese kasvu juures. Kui juhtub, et ema jääb liikumatuks voodisse, siis meil õega ei ole võimalik teda hooldada, sest peame veel aastaid pensionini töötama.
Kas emal on võimalik teha notariaalselt kinnitatud sooviavaldus, et juhul kui on vajalik suunduda vanade(hoolde)kodusse, siis saaks mina korteri ära müüa ja saadud rahade eest ema ülalpidamiskulusid katta (lisaks pensionile). Ema mälu hakkab halvenema ning mina tahaks kiiremas korras ette valmistada/kindlustada ema edasise inimväärse elu. Kuni ema liigub ja natukenegi iseseisvalt toimetab, peab tema jääma oma korterisse.
Kas vennal on õigus nõuda emalt asenduskorterit? Kas peaksime võimalikust müügirahast eraldama vennale mingi osa? Juhul kui vend end ema korterist välja kirjutab (minu teada pole tal kuhugi minna), kas tema võib taotleda sotsiaalkorterit?
Mina avaksin pangas oma nimele sihtotstarbelise a/arve millelt saaks kanda hooldekodu kulusid ning oleksin alati valmis õele-vennale aru andma kuhu/kui palju/mis põhjusel raha on kulutatud. Esitasin küsimused selleks, et tekkinud probleem kõigi jaoks võimalikult valutult lahendada.
Ette tänades,
meie 85-aastasel emal on kolm last. Isa suri 3 aastat tagasi. Kaks tütart elavad omaette aga poeg on juba üle 25 aasta elanud ema korteris (sissekirjutatud) ja ema kulul, väites, et ema peab maksma kommunaalkulusid ka üksinda elades. Korter on ema oma. Me õega (häbi tõdeda aga õde napsisõber, pensioniraha laekub minu arvele) hooldame ema. Vend pole aastakümneid ametlikult töötanud, kõik mitteametlikult teenitud raha joob maha, purjus peaga mõnitab ema, laamendab ning haruharva (kainena, hea tuju korral) koristab korteris, käib poes või masseerib ema valutavaid liigeseid. Ema süda on terve aga silmanägemine kadunud, jalad ja käed väga haiged, vaevaliselt liigub (õnneks toimetab ikka veel ise), ning tema on väga kogukas oma väikese kasvu juures. Kui juhtub, et ema jääb liikumatuks voodisse, siis meil õega ei ole võimalik teda hooldada, sest peame veel aastaid pensionini töötama.
Kas emal on võimalik teha notariaalselt kinnitatud sooviavaldus, et juhul kui on vajalik suunduda vanade(hoolde)kodusse, siis saaks mina korteri ära müüa ja saadud rahade eest ema ülalpidamiskulusid katta (lisaks pensionile). Ema mälu hakkab halvenema ning mina tahaks kiiremas korras ette valmistada/kindlustada ema edasise inimväärse elu. Kuni ema liigub ja natukenegi iseseisvalt toimetab, peab tema jääma oma korterisse.
Kas vennal on õigus nõuda emalt asenduskorterit? Kas peaksime võimalikust müügirahast eraldama vennale mingi osa? Juhul kui vend end ema korterist välja kirjutab (minu teada pole tal kuhugi minna), kas tema võib taotleda sotsiaalkorterit?
Mina avaksin pangas oma nimele sihtotstarbelise a/arve millelt saaks kanda hooldekodu kulusid ning oleksin alati valmis õele-vennale aru andma kuhu/kui palju/mis põhjusel raha on kulutatud. Esitasin küsimused selleks, et tekkinud probleem kõigi jaoks võimalikult valutult lahendada.
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Asjaolu, et emaga jagab elamispinda ka täisealine poeg, ei mõjuta ema õigust talle kuuluvat korterit müüa. Kui ema otsustab korteri maha müüa ja poeg nö koduta jääb, on tal võimalik taotleda sotsiaalkorterit või lahendada muul viisil enda elukoha küsimus. Samuti ei ole emal kohustust korteri müümisel pojale asenduskorterit osta ega pojale mingisugust hüvitist maksta nö elukoha kaotamise eest.
Ilmselt oleks Teie olukorras mõistlik, kui ema teeks volituse, millega annab Teile õiguse tema nimel tehinguid teha, sh võõrandada temale kuuluvat vara. Samuti võib ema kinkida kinklepinguga korteri juba praegu Teile ja ühtlasi sõlmida ülalpidamislepingu, mille kohaselt kohustute teda tema eluajal ülal pidama. Parima võimaliku lahenduse väljaselgitamiseks soovitan Teil pöörduda oma murega notari poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand