Õigus
Küsimus: Kas see on õige, et pean lasteaiakohta ootama 1,5 aastat, kas omavalitsus ei peaks tagama lasteaiakoha?28.01.2014
Tere,
Olen lapsega kodune ja vallas öeldi, et laps saab heal juhul lasteaeda 3-aastaselt. Hetkel laps 1a ja 7 kuune. Eelnevalt tööl ei käinud, kuid nüüd ei saa ka minna ja töötuks ei saa ka ennast võtta. Kas mul on võimalik saada valla poolt mingit toetust või siis lasteaia koht.
Ette tänades
Olen lapsega kodune ja vallas öeldi, et laps saab heal juhul lasteaeda 3-aastaselt. Hetkel laps 1a ja 7 kuune. Eelnevalt tööl ei käinud, kuid nüüd ei saa ka minna ja töötuks ei saa ka ennast võtta. Kas mul on võimalik saada valla poolt mingit toetust või siis lasteaia koht.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegelikkuses peab omavalitusus tagama Teie 1,7-aastasele lapsele lasteaiakoha, sest koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1 sätestab sõnaselgelt, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
Kui olete sunnitud panema lapse lasteaiakoha puudumise tõttu eralasteada, peaks omavalitsus finantseerima eralasteaiateenust igakuiselt summas, mis ületab munitsipaallasteaias käivate laste vanemate omaosaluse ja toidraha summat. Nö vahesummat peaks omavalitsus hüvitama seni, kuni on loonud lapsele võimaluse käia munitsipaallasteaias. Sellisele seisukohale on jõudnud Tallinna Halduskohus tsiviilasjas nr 3-12-2229.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa maksab osa lasteaia tasu, kas sellele vaatamata on mul õigus esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes?28.01.2014
Tere!
Kui isa osaleb kahe lapse igakuistes rahalistes väljaminekutes vaid lasteaia tasu maksmisega, siis kas sel juhul on võimalik esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes? Kui jah, siis kas tuleks avaldusse märkida summa, mis jääb järele aiatasu maksude mahaarvamisel (jutt on miinimumelatise nõudest)? Kui hiljem selgub, et isa loobub ka lasteaia esitatud arve tasumisest, kas tuleks teha uus avaldus?
Ette tänades
Kui isa osaleb kahe lapse igakuistes rahalistes väljaminekutes vaid lasteaia tasu maksmisega, siis kas sel juhul on võimalik esitada avaldus elatisraha kiirmenetluseks laste isa suhtes? Kui jah, siis kas tuleks avaldusse märkida summa, mis jääb järele aiatasu maksude mahaarvamisel (jutt on miinimumelatise nõudest)? Kui hiljem selgub, et isa loobub ka lasteaia esitatud arve tasumisest, kas tuleks teha uus avaldus?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust lapse ees vaid lasteaiatasu maksmisega, langeb lapse ülalpidamine suuremas osas ikkagi Teile ja vanemate vahel tekib kohustuste mõttes ebavõrdne olukord. Kui lapse isa Teie sellekohasel ettepanekul täiendavalt elatisraha nõus maksma ei ole, peaksite elatise väljamõistmiseks pöörduma kohtu poole.
Perekonnaseadus sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 177,5 eurot. Kui esitate kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, ei pea Te miinimumelatisest maha arvestama seda summat, mille lapse isa maksab lasteaiatasuks. Seda eelkõige põhjusel, et Teie kui last kasvatav vanem olete teadlik kõikidest lapse vajadustest ja Teil peaksid igakuiselt olema vahendid nende vajaduste rahuldamiseks – sh tuleb arvestada võimalusega, et lapse isa edaspidi lasteaiatasu ei maksa ja peaksite seda tegema ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suulise üürilepingu korral nõuda maksmata üüri, kulutusi ja kahju, mida üürnik tekitas?28.01.2014
Tere!
Mul oli suusõnalise kokkuleppe alusel antud 2-toaline ahiküttega korter üürile. Üürnik tasus 20€ üüri ja lisaks vee, elektri, prügi eest. Kuna elamul on suur õu, oli ka kokkulepe, et tema kohustus on koos teiste majaelanikega niita, riisuda jne. Kõik oli hästi niikaua, kuni inimene võttis end töölt lahti ja teatas, et läheb ära Soome tööle. Kuna sinna tööle saamine viibis, siis jäi ta töötuks ja ei suutnud tasuda üüri ega kommunaale. Leppisime kokku, et tasub ükskord siis, kui saab tööle. Küsis veel, et ehk saab ikka korteris edasi elada. Oleme kõik inimesed ja tulime temale selles osas vastu. Veel leppisime kokku, et kui ta läheb ära, siis otsib ise omale inimese, kes käib talvel ahju kütmas, et veetorud puruks ei külmuks ja ka riisumiste/niitmiste jaoks. Ta enne äraminekut ütles, et sai kokkuleppele naabriga, kes kütab. Sügisel oli ühistu tellinud kohale korstnapühkija ja vaja oli pääseda korterisse, et tahmad ära võtta. Helistasin üürnikule Soome, et saaks võtme. Tuli välja, et võtit (ta oli ka omavoliliselt lukud vahetanud) ei saa, see on Soomes ja ühtegi kütjat tegelikult pole. Ta oli valetanud mulle. Lubas paari nädala pärast tulla, et siis saab korstnapühkija uuesti tulla ja oma töö ära teha. Pidime siis ka varuvõtme tegema, et saaks kütmas käia. Käin kasvõi ise. See oli oktoobri lõpus. Nüüdseks olen talle palju helistanud, saatnud sms-sse, meili. Mingit vastust pole olnud. Olen palunud, et võta ühendust, mis saab korterist. Ma pean oma vara suhtes hoolsuskohustust täitma, ei saa lubada, et hoones tekivad veekahjud ja puhastamata korstnas (ka naaberkorter kasutab sama korstent, mis jäi puhastamata) tekiks süttimisoht (tegu palkhoonega, mis kui säraküünal). Olen talle andnud hoiatuse, et kui minuga ühendust ei võta, olen sunnitud ukse avama ja lukud ära vahetama. Saan veed kinni keerata, kütta ja korstnapühkija tellida. Täna saime aknast sisse. Aknad olid "10 küünega" väljast avatavad, ta polnud neid korralikult sulgenud. Vahetasin luku. Korter on lagastatud, mingit hoolsust pole kohaldatud. Tema asju ma esialgu ei puutu. Milline oleks õige tegevus, et ma saaks korteri vabaks? Kui pikk peab olema etteteatamistähtaeg, kuidas käituda tema isiklike asjadega? Kuidas kätte saada kommunaalkulude võlg, kui ta keeldub maksmast. Võimalik, et nüüdseks tuleb välja vahetada ka veetorustik ja kraanid, mis võibki jääda minu lõbuks. Ülesütlemise soov ongi just sellest, et üürnik on tekitanud oma käitumisega ja hoolsuskohust mitte täites ohu kogu hoonele (tuleoht) ja korterile veekahju (veetorud on külmunud).
Tänan vastajat!
Mul oli suusõnalise kokkuleppe alusel antud 2-toaline ahiküttega korter üürile. Üürnik tasus 20€ üüri ja lisaks vee, elektri, prügi eest. Kuna elamul on suur õu, oli ka kokkulepe, et tema kohustus on koos teiste majaelanikega niita, riisuda jne. Kõik oli hästi niikaua, kuni inimene võttis end töölt lahti ja teatas, et läheb ära Soome tööle. Kuna sinna tööle saamine viibis, siis jäi ta töötuks ja ei suutnud tasuda üüri ega kommunaale. Leppisime kokku, et tasub ükskord siis, kui saab tööle. Küsis veel, et ehk saab ikka korteris edasi elada. Oleme kõik inimesed ja tulime temale selles osas vastu. Veel leppisime kokku, et kui ta läheb ära, siis otsib ise omale inimese, kes käib talvel ahju kütmas, et veetorud puruks ei külmuks ja ka riisumiste/niitmiste jaoks. Ta enne äraminekut ütles, et sai kokkuleppele naabriga, kes kütab. Sügisel oli ühistu tellinud kohale korstnapühkija ja vaja oli pääseda korterisse, et tahmad ära võtta. Helistasin üürnikule Soome, et saaks võtme. Tuli välja, et võtit (ta oli ka omavoliliselt lukud vahetanud) ei saa, see on Soomes ja ühtegi kütjat tegelikult pole. Ta oli valetanud mulle. Lubas paari nädala pärast tulla, et siis saab korstnapühkija uuesti tulla ja oma töö ära teha. Pidime siis ka varuvõtme tegema, et saaks kütmas käia. Käin kasvõi ise. See oli oktoobri lõpus. Nüüdseks olen talle palju helistanud, saatnud sms-sse, meili. Mingit vastust pole olnud. Olen palunud, et võta ühendust, mis saab korterist. Ma pean oma vara suhtes hoolsuskohustust täitma, ei saa lubada, et hoones tekivad veekahjud ja puhastamata korstnas (ka naaberkorter kasutab sama korstent, mis jäi puhastamata) tekiks süttimisoht (tegu palkhoonega, mis kui säraküünal). Olen talle andnud hoiatuse, et kui minuga ühendust ei võta, olen sunnitud ukse avama ja lukud ära vahetama. Saan veed kinni keerata, kütta ja korstnapühkija tellida. Täna saime aknast sisse. Aknad olid "10 küünega" väljast avatavad, ta polnud neid korralikult sulgenud. Vahetasin luku. Korter on lagastatud, mingit hoolsust pole kohaldatud. Tema asju ma esialgu ei puutu. Milline oleks õige tegevus, et ma saaks korteri vabaks? Kui pikk peab olema etteteatamistähtaeg, kuidas käituda tema isiklike asjadega? Kuidas kätte saada kommunaalkulude võlg, kui ta keeldub maksmast. Võimalik, et nüüdseks tuleb välja vahetada ka veetorustik ja kraanid, mis võibki jääda minu lõbuks. Ülesütlemise soov ongi just sellest, et üürnik on tekitanud oma käitumisega ja hoolsuskohust mitte täites ohu kogu hoonele (tuleoht) ja korterile veekahju (veetorud on külmunud).
Tänan vastajat!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kes kannab kulud ekspertiisile ja parandustöödele, kui nädal pärast majaostu avastasime terves ulatuses põrandaaluse hallituse?28.01.2014
Tere!
Saime eelmine nädal "õnnelikeks" maja omanikeks. Nüüd põrandaid lahti võttes avastasime hallituse praktiliselt terve põranda ulatuses.
Kes peaks kandma kulud ekspertiisile ja parandustöödele?
Kuidas oleks kõige õigem toimida?
Enne ostu kahjuks ehitusekspertiisi ei tellinud, tegemist ei ole uue majaga, müüjaks eraisik läbi maakleri.
Ette tänades
Saime eelmine nädal "õnnelikeks" maja omanikeks. Nüüd põrandaid lahti võttes avastasime hallituse praktiliselt terve põranda ulatuses.
Kes peaks kandma kulud ekspertiisile ja parandustöödele?
Kuidas oleks kõige õigem toimida?
Enne ostu kahjuks ehitusekspertiisi ei tellinud, tegemist ei ole uue majaga, müüjaks eraisik läbi maakleri.
Ette tänades
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas võlausaldaja võib maksegraafiku kehtestamisega nõustumise eest nõuda 25%-list tasu?28.01.2014
Tere!
Olen oma 500 eurot laenu pikendanud 14 kuud, igakuu 35 eurot. Kokku 490 eurot. Palusin firmaga teha maksegraafiku, nad ütlesid et tasuks on 25% kogu nõudelt ehk siis 144 eurot. Kas on olemas kohtulahend või viide seadusele mis sätestaks mõistliku maksegraafiku tasu?
Olen oma 500 eurot laenu pikendanud 14 kuud, igakuu 35 eurot. Kokku 490 eurot. Palusin firmaga teha maksegraafiku, nad ütlesid et tasuks on 25% kogu nõudelt ehk siis 144 eurot. Kas on olemas kohtulahend või viide seadusele mis sätestaks mõistliku maksegraafiku tasu?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas peab paika, et vee soojendamine ei ole kaasomandi majandamise kulu?27.01.2014
Tere!
Meil on korteriomand. Teenindab meid Tallinna Küte. Vannitoa siugtoru eest maksame korteripõhiselt. Kirjas on see kui sooja vee tsirkulatsioon. Mina arvan, et vastavalt korteriomandi seadusele on see kaasomandi majandamise kulu ja peaksime tasuma ruutmeetri põhiselt. Haldur ütles, et nendel on vastav leping Tallinna Küttega ja kuna arve esitab meile Tallinna Küte, siis teda see teema ei huvita. Valitseja keeldus minuga kohtumast ja e-kirjale ei vasta. Tallinna Küte klienditeenindaja ütles, et soojusenergia ei ole kaasomandi majandamise kulu, kuna ta jaguneb soojuseks ja kütteks. Küte võib olla kaasomandi majandamise kulu(koridorid) ja see on m2. Ei ole tähtis kuidas nimetatakse kadu majasisese sooja vee torustikus, kas kütteks või sooja vee tsirkulatsiooniks, jääb ta ikka sooja vee kuluks. Vee soojendamine aga ei ole kaasomandi majandamise kulu, sest sooja vett ei kasutata kaasomandi majandamiseks, vaid seda kasutab iga korteriomanik oma tarbeks. Kas see peab paika?
P.S Meie majal ei ole sooja vee arvestit.
Meil on korteriomand. Teenindab meid Tallinna Küte. Vannitoa siugtoru eest maksame korteripõhiselt. Kirjas on see kui sooja vee tsirkulatsioon. Mina arvan, et vastavalt korteriomandi seadusele on see kaasomandi majandamise kulu ja peaksime tasuma ruutmeetri põhiselt. Haldur ütles, et nendel on vastav leping Tallinna Küttega ja kuna arve esitab meile Tallinna Küte, siis teda see teema ei huvita. Valitseja keeldus minuga kohtumast ja e-kirjale ei vasta. Tallinna Küte klienditeenindaja ütles, et soojusenergia ei ole kaasomandi majandamise kulu, kuna ta jaguneb soojuseks ja kütteks. Küte võib olla kaasomandi majandamise kulu(koridorid) ja see on m2. Ei ole tähtis kuidas nimetatakse kadu majasisese sooja vee torustikus, kas kütteks või sooja vee tsirkulatsiooniks, jääb ta ikka sooja vee kuluks. Vee soojendamine aga ei ole kaasomandi majandamise kulu, sest sooja vett ei kasutata kaasomandi majandamiseks, vaid seda kasutab iga korteriomanik oma tarbeks. Kas see peab paika?
P.S Meie majal ei ole sooja vee arvestit.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ühesõnaga ärge laske end eksitada. Nii korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele.
Sõna VALITSEMINE all tuleb silmas pidada korteriomanike ühistegevust korteriomandi korrashoidmisel ja kasutamisel, millega seoses koostasin mõned kontrollküsimused klienditeenindajale:
1. kas soojusenergia müügilepingu saab iga korteriomanik eraldi sõlmida? Kui klienditeenindaja vastus on EI SAA, siis järelikult on KOGU soojusenergia müügilepingust tuleneva kulu näol tegu valitsemiskuluga, mis jaguneb korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi suurusest.
2. kas ilma soojusenergiata on võimalik korteriomandite sihipärane kasutamine? Kui vastuseks on EI OLE, siis järelikult on KOGU soojusenergia kulu näol tegu valitsemiskuluga.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 24-aastasena saan nõuda isalt kompensatsiooni selle eest, et ta ei ole mind kunagi kasvatanud ega toetanud?27.01.2014
Ma ei ole oma isaga kohtunud peale 3.-ndat eluaastat ning ema, soovides probleeme vältida, ei esitanud kunagi elatisraha nõuet, kuigi oli minu isaga mitu aastat seaduslikus abielus.
Nüüd olen 24-aastane ja tekkis huvi, et kas mul on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda temalt kompensatsiooni selle eest, et ta ei ole mind kunagi kasvatanud ega toetanud?
Nüüd olen 24-aastane ja tekkis huvi, et kas mul on õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda temalt kompensatsiooni selle eest, et ta ei ole mind kunagi kasvatanud ega toetanud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS §-i 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama:
• alaealine laps;
• laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses;
• muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Teie kirjeldusest nähtub, et olete juba 24-aastane, mistõttu ei ole Teie isa kohustatud Teid ülal pidama PkS §-i 97 esimese ega teise punkti alusel, samuti ei nähtu Teie kirjeldusest, et oleksite abivajav perekonnaliige PkS §-i 97 kolmanda punkti mõttes. Seega hetkel Teie isal Teie suhtes ülalpidamiskohustust ei ole.
Seadusandja on piiranud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt – tagantjärele on võimalik elatist taotleda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Reeglina esitatakse elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõue koos elatise edasiulatuva väljamõistmise nõudega, st olukorras, mil isikul on õigus ülalpidamist saada PkS §-i 97 alusel ka edasiulatuvalt. Teil sellist õigust isa suhtes enam paraku ei ole. Samuti on TsÜS §-is 154 sätestatut arvestades Teie (tagasiulatuv) ülalpidamisnõue isa vastu ilmselt juba aegunud.
Eraldi nö kompensatsiooni nõudmise õigust perekonnaseadus ette näe, kui üks vanematest lapse kasvatamises osalenud ei ole – selleks on seadusega ette nähtud alaealise lapse õigus nõuda lahus elavalt vanemalt ülalpidamist, kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee. Samuti on last kasvatavale vanemale antud võimalused lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korraldamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään?27.01.2014
Tere
Olen firmas töötanud juba 9 a. Tavaliselt on minu igaaastane puhkus jaanuaris. Eelmine aasta novembri keskel juhtus mul tööõnnetus ja sellest ajast olen töövõimetuslehel, mis kestab veebruari keskpaigani. Kuidas nüüd toimub minu puhkuserahade arvestus ja kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään.
Ette tänades
Olen firmas töötanud juba 9 a. Tavaliselt on minu igaaastane puhkus jaanuaris. Eelmine aasta novembri keskel juhtus mul tööõnnetus ja sellest ajast olen töövõimetuslehel, mis kestab veebruari keskpaigani. Kuidas nüüd toimub minu puhkuserahade arvestus ja kas ma kaotan puhkuserahades palju, kui ma peale haiguslehte kohe puhkusele jään.
Ette tänades
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Seega arvestatakse ka peale ajutist töövõimetust puhkusetasu vaid teenitud töötasudelt ja ajalt, mis ei sisalda haigusperioodi. See, kui suur on Teie puhkusetasu, sõltub niisiis Teie teenitud töötasudest ja töövõimetuslehel viibimise asjaolu seda ei muuda.
Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel arvestus toimub ja mis on soovi korral leitav www.riigiteataja.ee veebilehelt, on "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord".
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Mis ajast algab elatisabi avalduse esitamise tähtaeg?27.01.2014
Tere.
Esitasin alimentide maksmise kohta kiirmenetluse nõude kohtule 18. detsember 2013 ja sealt tuli kiri, et avaldus on menetlusse võetud 30. detsembrist 2013. Küsimus on nüüd siis selles, et millal saan ma esitada avalduse elatise abi saamise kohta? Kuna lapse isa ei ole mingeid rahasid kandnud ja samas ei ole ka selle menetluse kohta veel mingeid vastuseid tulnud? Kas ma pean selle kiirmenetluse vastuse ära ootama ja siis on mul see 30 päeva selle elatiseabi avalduse saatmise aega või hakkas see 30 päeva juba siis jooksma kui menetlus töösse võeti?
Esitasin alimentide maksmise kohta kiirmenetluse nõude kohtule 18. detsember 2013 ja sealt tuli kiri, et avaldus on menetlusse võetud 30. detsembrist 2013. Küsimus on nüüd siis selles, et millal saan ma esitada avalduse elatise abi saamise kohta? Kuna lapse isa ei ole mingeid rahasid kandnud ja samas ei ole ka selle menetluse kohta veel mingeid vastuseid tulnud? Kas ma pean selle kiirmenetluse vastuse ära ootama ja siis on mul see 30 päeva selle elatiseabi avalduse saatmise aega või hakkas see 30 päeva juba siis jooksma kui menetlus töösse võeti?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete elatise väljamõistmiseks esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, saab elatisabi taotleda kohtu makseettepaneku määruse alusel. Seega tuleb taotlus elatisabi saamiseks esitada Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest ja võlgnikule makseettepaneku esitamisest. Teie puhul hakkas dokumentide esitamise 30-päevane tähtaeg jooksma alates 30.12.2013.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanavanematel on kohustus tasuda oma lapse-lapse-lapse erihoolekandes olemise eest?27.01.2014
Kas vanavanematel on kohustus tasuda oma lapse-lapse-lapse erihoolekandes olemise eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Eeltoodust nähtub, et alaealise lapse ülalpidamiseks on kohustatud tema vanemad ja vanavanemad, kuid lapse vanavanavanematele ülalpidamiskohustus enam ei laiene.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand