Õigus

Ebaõige kontonumber ei tähenda trahvinõude tühisust ega võlasuhte lakkamist. Tegemist on kohustuse täitmise takistusega (VÕS 1.osa 6.ptk, § 119 ja edasi). Viide ebaõigele kontonumbrile ei vabasta võlgnikku üldjuhul kohustuse täitmisest. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuste rikkumise eest siiski üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 120 lg 1 annab võlgnikule võimaluse juhuks, kui võlausaldaja pole teada, hoiustada võlgnetav raha võlausaldaja jaoks notari juures ning peab võlausaldajat sellest informeerima. Sama kehtib minu arvates ka juhul, kui võladokumendil puudub korrektne arve number. Samuti võib võlgniku mõistlikuks käitumiseks lugeda kontonumbri täpsustamist või võlgnetava summa viimist võlausaldaja asukohta ja selle üleandmist seal. Kui võlgnikule on võlausaldaja ja tema asukoht teada, kuid võlgnik ei võta midagi ette võla tasumiseks või hoiustamiseks, siis võib lugeda võlgniku sellekohase käitumise tahtlikuks või vähemalt raskest hooletusest toime pandud kohustuse rikkumiseks, mis võib kaasa tuua võlgniku vastutuse oma kohustuste rikkumise eest (sissenõudekulud jms).

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil Tallinna linna asutusena on ka väärteomenetleja õigused. Seega võib MUPO ka väärtegusid menetleda ja väärteokaristusi määrata parkimisnõuete rikkumise eest.

Üheks võimaluseks on soetada endale parkimistõkised e. mehhaanilised tõkked, mis ei võimalda parkimiskoha hõivamist Teie tahte vastaselt.

Sõiduki teisaldamine olukorras, kus puudub igasugune informatsioon parkimise korralduse kohta, ei ole lubatud. Eelkõige tuleb kehtestada juhtidele arusaadav liikluskorraldus (liiklusmärgid, tõkkepuud, sildid, lisatahvlid vms).

Teadmata, mis liigilisest "trahvist" jutt käib, on küsimusele keeruline vastata. Parkimiskorra rikkumise eest on võimalik määrata viivistasu otsus, karistusotsus väärteoasjas, hoiatustrahv või leppetrahv. Kõigil neil juhtudel on tegemist erinevate menetluslike ja materiaalõiguslike alustega.

Kui Tallinna linnavalitsus pidas silmas liiklusmärki 38 "mõjualamärk", siis see pannaksegi mõjuala algusesse. Märgil näidatud keeld, korraldus, piirang vms käitumisjuhis kehtib kogu alal ja kõigil alasse jäävatel tänavatel, kui sellesse ei ole paigaldatud vastupidiseid liiklusmärke. Mõjuala lõpetab ala lõppu pandud märk 39 "mõjuala lõpp". Juhi kohustuseks on märke tunda ja tähele panna.

Õppelepingut nägemata ei oska vastata. Tuludeklaratsiooni koolituskulude tabeli täidab maksuamet haridusasutuselt saadud aruande alusel. Miks tantsulaagri eest makstud summa tuludeklaratsioonis ei kajastu, on kõigepealt küsimus koolitusfirmale.

Tere,
TLS § 6 lg 1 toob välja loetelu, mida katseajal hinnatakse: töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, mis vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
TLS § 86 lg 4 keelab tööandjal katseajal töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
Töö otsalõppemine ei ole kuidagi seotud katseaja eesmärgiga. Juhul, kui töö otsa lõppeb, on tekkinud TLS § 89 lg 1 alusel koondamissituatsioon. Konkreetselt Teie juhtumi puhul peaks tööandja Teile:
- koondamisest 15 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 1 p 1) või hüvitama selle rahas,
- maksma koondamishüvitise ühe kuu tasuna (TLS § 100 lg 1),
- täiendavalt on Teil õigus Töötukassast saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras.
Kui seadusandlus näeb mitmetel juhtudel ette erisusi puuetega inimestega seonduvalt, siis antud kaasuse korral eriregulatsiooni ei kohaldata.
Tööandjale äriedu ja seeläbi ka Teile kindlat töökohta soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Selgitan alustuseks, et registreeritud töötul tuleb töötukassat teavitada enda tööle asumisest. Tööpraktika ajal ei tohi tööandja sõlmida praktikandiga töölepingut ega maksta talle töötasu ning 16-17-aastane praktikant tohib praktikal osaleda kuni 35 tundi nädalas (lähemalt töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile/toopraktika ). Töötukassa tööpraktikaga seotud küsimustega saate pöörduda Töötukassa poole näiteks infotelefonil 15501.

Kui aga olete olnud (suulise) töölepinguga tööl ja tööandja on jätnud väljateenitud töötasu välja maksmata, st tasaarvestanud seda enda kahju hüvitamise nõudega, siis peab tööandjal selleks olema töötaja kirjalik nõusolek. Nõusoleku puudumisel on töötajal õigus töövaidlusorgani kaudu nõuda enda saamata töötasu ja tööandjal õigus omakorda nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõuet tuleb alati tõendada. Seega tuleks sellisel juhul ka tööandjal tõendada, et just see töötaja tekitas just nii suure kahju.

Individuaalse töövaidluse lahendamiseks saab pöörduda töötaja töökohajärgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõudega. Üldine nõude aegumise tähtaeg on 4 kuud, saamata töötasu nõudel 3 aastat. Töövaidlusorgan teeb otsuse hinnates asjaolusid kogumis ja tuginedes tõendatud faktidele.

Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid ja selgitused avalduse koostamise juurde leiate Tööinspektsiooni kodulehelt http://www.ti.ee/index.php?page=120 ning http://www.ti.ee/index.php?page=854& .

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

1. Korteriühistu tegevusele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kui korteriühistuseadus ei sätesta teisiti. MtüS § 19 lg 1 sätestab MTÜ üldkoosoleku pädevuse, mida ei saa põhikirjaga üle anda juhatusele. Kaasomandi kasutustingimuste määramine ei ole eelmärgitud sätte kohaselt üldkoosoleku kohustuslikus ainupädevuses. Samas ei keela seadus põhikirjaga määrata üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste lahendamist. Seega tuleb uurida konkreetse ühistu põhikirja ja välja selgitada, milliste otsuste vastu võtmiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja milliste puhul piisab juhatuse otsusest.

2. Küsimuse teist osa on veidi keeruline kommenteerida. Kui kaasomandi kasutuskord (territooriumi kasutamise tingimused) näevad ette, et parkimisloa võib väljastada vaid sõiduki omanikule, siis võib omandiõiguse tõendamise nõue olla põhjendatud. Samas pole ju välistatud, et ühistu liige soovib oma kodu juures parkida ka teisele isikule kuuluvat sõidukit, mida kasutab aga ühistu liige ise (rendisõiduk). Seega parkimisloa väljastamine omandipõhiselt ei ole minu arvates põhjendatud. Pigem oleks põhjendatud lähtuda sõidukit parkiva isiku liikmelisusest.

Kui konkreetse sõiduki parkimiseks on nõutav ühistu luba ja see puudub ning kui selline sõiduk pargib teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alal (mõjupiirkonnas), siis on teeomanik õigustatud nõudma sõiduki teisaldamist LS § 92 lg 2 p 7 ja 92 lg 5' alusel. Silmas tuleb pidada LS § 92 lg-s 6 sätestatud erandit e. sõiduki võib teisaldada vaid siis, kui selle juures ei ole juhti või sõiduki omanikku. Samuti ei ole teisaldamine lubatud, kui puudub teisaldamist tähistav liiklusmärk.

Küsimuse sellest, kas ühistu võimaldab/ei võimalda oma territooriumil hoida sõidukit, mida kasutatakse harva (või üldse mitte)(ehk siis parkimise loa andmise küsimus), tuleks lahendada siiski eelnevalt kas siis üldkoosoleku või juhatuse otsusega, kaasates otsustusprotsessi ka sõiduki valdaja/omaniku.

Tere,
TLS § 34 lg 3 määrab, et kui kehtiva koolituskokkuleppe olemasolu korral töötaja ütleb töölepingu üles, hüvitab ta tööandjale viimase poolt tehtud koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga. Ainsa erandina, mis töötajapoolse lepingu lõpetamise korral vabastab tema koolituskulude proportsionaalsest tagasimaksmisest, on tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine. Tervislikke põhjuseid ei ole loetelusse lisatud. Seega tuleks tervise tõttu Teie algatusel töölt lahkudes tööandjale koolituskulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga hüvitada.
Eraldi teemana tooksin aga välja siduvusaja pikkuse Teie juhtumi puhul. Vastavalt TLS § 34 lg 2 p 4 ei või siduvusaeg olla ebamõistlikult pikk. Mis on mõistlik siduvusaeg, ei saa üheselt määrata. TLS § 34 lg 1 toob välja siduvusaja eesmärgi - hüvitada tööandja poolt tehtud täiendavad kulutused. Sellest lähtuvalt oleks mõistlik panna omavahelisse seosesse töötaja töölepingujärgne töötasu ja koolituskulu, võrreldes neid siduvusaja pikkusega. Minul isiklikult tekib küsimus, et kui Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta III kvartali keskmine palk 930 € kuus, kas siis tõesti kulub töötajal tööandjale täiendavate koolituskulude tagasiteenimiseks 24 kuud või on see ebamõistlikult pikk aeg? Viimasel juhul võib kõne alla tulla koolituskokkuleppe vaidlustamine TLS § 34 lg p 4 alusel.
Soovides tervist ja siduvusaja edukat möödumist:

Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere, juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole just sätestatud, et korteriühistu kohustub oma liikmetele tagama normikohase sisekliima, siis soovitan pigem nõude esitada teiste korteriomanike vastu, kes tegelikult ju ongi probleemi allikaks kuna nad ei soovi maja korda teha.
Korteriühistu vastu ei näe ma mõtet nõuet esitada, kuna kohtuprtaktika selles osas on äärmiselt varieeriv, korteriühistu vastutust pigem eitav.
Kaaskorteriomanike vastu nõude esitamisel tuleks lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikest 5, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ