Õigus

Tere, korteri kaasomanik tasub talle kuuluva korteriomandiga seotud kulusid samadel alustel teiste korteriomanikega. Sõltuvalt sellest, kas korteriomandite valitsemine toimub korteriomandiseaduse sätete alusel või korteriühistu kaudu tuleb kulude kandmisel lähtuda korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 13 lõikes 1 või korteriühistuseaduse (KÜS) paragrahvis 15 primm sätestatust. Mõlemal juhul on seadusandja lähtunud põhimõttest, mille kohaselt peab korteriomanik kaasomandi eseme majandamisega seotud kulusid kandma sõltumata sellest kas ta korteriomandit ka tegelikult kasutab.
Kulude, mis tuleb korteriomanikul tasuda sõltumata korteri kasutamisest, piiritlemisel on abiks KOS par 15 lg 6, mille kohaselt loetakse korteriomanike huvidele vastavaks tegevuseks:
1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist;
2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist;
3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist;
4) kohase suurusega remondifondi kogumist;
5) majanduskava koostamist;
6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist;
7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, ventilatsioonišaht on kaasomandi ese.
Tuginen korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 1 lõikele 2, mille kohaselt on kaasomandi esemeks muuhulgas ehitise osad ja seadmed ja KOS paragrahv 2 lõikele 2, mille kohaselt ei saa korteriomandi eseme reaalosaks olla ehitis ja selle osa isegi siis, kui see asub korteriomandi eseme reaalosa piires.
Ehitise ja selle osa ulatuse avab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) paragrahv 55 lõige 1, mille kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
Ventilatsioonišaht on ehitisega püsivalt ühendatud, samuti ei saa seda ehitisest eraldada ilma ehitist kahjustamata, järelikult on ventilatsioonišahti näol tegu ehitise(osa)ga TsÜS par 55 lg 1 mõistes ning kaasomandi esemega KOS par 1 lg 2 mõistes.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Teie küsimusest jääb mulje, et tegemist oli pigem uut töötajat otsinud isiku tüüpvastusega, mis saadeti kõigile, kes valituks ei osutunud. Asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et konkreetselt Teid oleks diskrimineeritud.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Käsunduslepingu puhul lepivad pooled ise kõigis tingimustes kokku, sh tasu suuruses. Seega käsunduslepingu puhul minimaalset tasu suurust kehtestatud pole.

Siiski juhin tähelepanu asjaolule, et lepingut hinnatakse selle sisu, mitte pealkirja järgi ehk pole välistatud, et käsunduslepinguna pealkirjastatud lepingu näol on tegemist ikkagi töölepinguga, millele kohaldub töölepingu regulatsioon.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

ÄS § 173 lg 6 kohaselt, Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata ÄS §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning k § 173 1.–4.1. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Kui osanike otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab ühe osaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab otsuse digitaalallkirjastamine eelmises lauses nimetatud isiku poolt. ÄS § 173 4.2. lõiget kohaldatakse juhatuse liikme valimisele vastavalt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Ristmikule foori keelava tule ajal sõitmise eest võib trahvi määrata kuni 200 eurot. See on maksimaalne trahvi määr. Karistusteoorias tuleks põhimõtteliselt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel teo tehiolusid, teo toimepannud isiku süü suurust, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes suurendatakse või vähendatakse seda keskmist määra vastavalt ülalkirjeldatud asjaoludele, millise kalkuleerimise tulemusena jõutakse ideaalis õiglase karistuseni. Millistele asjaoludele Teile trahvi koostanud ametnikud trahvisumma otsustamisel tuginesid, ma kommenteerida ei oska väärteoasjast objektiivse ülevaate puudumise tõttu. Iseenesest ei ole oma olemuselt väär karistuspraktika ühtsustamise eesmärgil teatud karistussuuniste andmine, kuid sealjuures ei tohiks siiski hälbida seadusest tulenevatest karistuse mõistmise põhimõtetest (viimaseid vt karistusseadustik § 56).

Kui Te leiate, et Teile määratud karistus ei vasta siiski Teie süü suurusele ja muudele asjaoludele, siis saate selle vaidlustada Harju maakohtus 15 päeva jooksul. Kaebuse esitamine ja selle menetlemine on menetlusalusele isikule kohtus tasuta. Paraku kohtuasja tulemust ma Teile siinkohal prognoosida ei oska.

Jalgratta valgustite puudumise eest määratud karistus on liiklusnõuete rikkumine (eeldatavasti määrati Teile karistus liiklusseaduse § 259 alusel) ning on aluseks esmase juhiloa vahetamisel uue teooriaeksami sooritamisele vastavalt LS § 106 lg-le 5.

Küsimus võib tõusetuda seoses piirangu proportsionaalsusega e. küsimusega sellest, kas jalakäijana või jalgratturina saadud karistustest tulenevad piirangud mootorsõiduki juhiloa vahetamisele on vajalikud ja proportsionaalsed. Hetkel kehtiv seadus erandite tegemist siiski ette ei näe.

LS § 106 lg 5 kohaselt, kui esmase juhiloa omanikul on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist. Seega peate kontrollima, kas 2010.a määratud karistus on juhiloa vahetamise ajaks kustunud. Karistus kustutatakse registrist, kui trahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Kui maksite trahvi viivituseta, siis peaks kõigi eelduste kohaselt olema Teile 2012.a detsembris määratud karistus kustunud ja juhiloa vahetamiseks eksameid teha vaja ei ole.

Üldjuhul ei takista vara kuulumine abikaasada ühisvara hulka vara suhtes konfiskeerimisotsuse (ja sellele eelneva arestimismääruse) tegemist. Küll saab konfiskeerimisotsust täita vaid poole ühisvara ulatuses e. ühele abikaasale kuuluva osa ulatuses. Taotlise otsuse täitmine eeldab üldjuhul täiesti eraldiseisva menetluse (ühisvara jagamine) läbiviimist.

Teiselt poolt, kui liiklusregistrisse on kantud sõiduki omanikuna teine abikaasa, kui see, kes kuriteo toime pani, on küllaltki suur tõenäosus, et menetleja ei eelda vara kuulumist abikaasadele ühiselt. Tavapäraselt lähtutakse liiklusregistri kannetest.

Konfiskeerimist saab kohaldada kõigi tahtlikult toime pandud süütegude puhul, ehk siis konfiskeerida võib nii tahtliku väärteo kui ka tahtliku kuriteo vahetuks objektiks või toimepanemise vahendiks olnud eset. Üldreeglina on nõutav, et konfiskeeritav aine või ese kuulub teo toimepanijale. Kolmandale isikule kuuluva aine või eseme konfiskeerimiseks tuleb järgida eritingimusi. Sõiduki konfiskeerimist rakendatakse KarS § 424 kohaste kuritegude puhul küllaltki aktiivselt. Konfiskeerimisele eelneb üldjuhul konfiskeerimise tagamiseks aine või eseme arestimine. Otsuse eseme või aine konfiskeerimise kohta teeb kohus. Tõenäosus, et korduvalt joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikule kuuluva sõiduki puhul, kui ta seda taas juhib joobeseisundis, kohaldatakse konfiskeerimist on suurem, kui isiku puhul, kellel varasem karistus samasuguse süüteo eest on kustunud.

Karistuse kustutamise tähtaeg hakkab kulgema peale karistuse ärakandmist e. peale trahvi tasumist, vangistuse ärakandmist, katseaja möödumist, üldkasuliku töö tundide ära tegemist. Karistusandmete kustutamise tähtaeg on erinevate süütegude puhul erinev - 1...15 aastat (lähemalt vaata karistusregistri seadus § 24).