Õigus

Tuleb teha osaniku(e) otsus: "Osaühingu omakapitali viimiseks seaduses sätestatud tasemele teha täiendav sissemakse omakapitali. Sissemakse esemeks on XXX loobumine oma nõudest osaühingu vastu summas .....". Otsusele lisada XXX teade oma nõudest loobumise kohta ja osaühingu juhatuse hindamisakt sissemakse väärtuse kohta. Nende paberite alusel tehakse vastavad raamatupidamiskanded.

Eesti on vaba maa ja keegi ei pea kauplemiseks kelleltki luba küsima. Küll tuleb andmed kauplemise kohta kanda majandustegevuse registrisse ja järgida konkreetset äri reguleerivat seadusandlust. Registrisse kandmiseks esitab ettevõtja taotluse kohalikule omavalitsusele (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13319877 ), kellel praktiliselt pole võimalik registreerimisest hoiduda. Alla 18-aastane (kuid vähemalt 7-aastane) inimene võib iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid oma seadusliku esindaja (lapsevanema) eelneval nõusolekul või hilisemal heakskiidul. Tehingud on kehtivad ka siis, kui need tehti vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Seega, kui vanemad lubavad, siis võib ettevõtlusega tegeleda, sh jäätist müüa iga alaealine. Kuna jäätise valmistamise ja müügiga kaasnevad kulud, siis tasub registreerida end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013027 § 75). See võimaldab enne tulumaksu arvestamist müügitulust kantud kulud maha arvata.

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (töölepingu seaduse § 89 lg 1).

Kui töötaja töölepingus märgitud töötamise kohas pole võimalik seoses töö lõppemisega tööd anda, on tööandja kohustus pakkuda enne koondamist töötajale võimalusel teist vaba töökohta ettevõttes, kaasaarvatud töökohta seni kokkulepitust erineval aadressil. Kui kokku on lepitud töötamise koht kohaliku omavalitsuse täpsusega, kohustub töötaja töötama selle piires.

Töötajal pole kohustust tööandja pakkumist (uueks töötamise kohaks) vastu võtta. Kui lepingut, st töötamiskoha aadressi kokkuleppel ei muudeta, siis tuleb töötaja koondada. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, siis toimub edasine töö kokkulepitud aadressil kokkulepitud tingimustel (sealhulgas on võimalik kokku leppida kulude hüvitamises).

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Kui elumaja ei soetatud ostueesõigusega erastamisega, siis maksuvabastust ei saa rakendada ja tehing tuleb deklareerida. Maksustamisele kuulub mitte müügitulu, vaid kasu tehingust ehk see osa, mille võrra isiku vara on suurenenud. Vara võõrandamisest saadav kasu on müügitulu ja soetamismaksumuse vahe. Kasust on võimalik maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. Tehing kajastatakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.3. Kui maa müügist saadud kasu ei ületa soetamismaksumust, siis maksukohustust ei teki.

Kui miski on õigel ajal deklareerimata jäänud, siis on see maksumaksja, mitte maksuhalduri probleem. Maksuhalduri ülesanne on pärast maksustamisperioodi lõppu kontrollida, kas kõik maksud on õigeaegselt tasutud. Kui ta tuvastab, et mingi maks on maksmata, siis peab ta näitama, mis ajaks pidanuks see laekuma ning määrama tasumisele kuuluva maksusumma ja viivisintressi maksu tasumisega viivitamise eest. Maksu määramise tähtaeg on kolm aastat pärast vastava deklaratsiooni esitamise tähtpäeva, st 2012. aasta tulumaksu määramise tähtaeg lõpeb 2016. aasta suvel.

Tere!

Alaealisel lapsel on igal juhul õigus saada ülalpidamist oma vanematelt ja seda ka olukorras, kui ta elab mõlemast vanemast eraldi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanemal on kohustus ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi, olenemata sellest, kas lapsed on sündinud püsisuhtest/abielust või nö juhusuhtest.

Kui esitatud elatisnõude täitmine ei ole vähese sissetuleku ja teiste ülalpeetavate olemasolu tõttu võimalik, on lapse isal võimalik taotleda PkS § 102 lõike 2 alusel elatise vähendamist alla elatise miinimummäära, milline on hetkel 177,5 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kirjaliku lepingu puudumisel on Teil kindlasti keeruline oma versiooni kokkuleppe sisust vaidluse puhul tõendada. Sõiduki kasutajal võib olla teine versioon.

Vaidluse korral peate tõendama, et sõiduki kasutamise luba (leping) oli tähtajaline. Tänapäeval volikiri ei ole enam riigisiseselt nõutav, mistõttu kui Teil puudub kirjalik kokkulepe kasutustähtaja kohta ja faktiline valdaja on Teie väljastatud "volikirja" ära kaotanud või väidab, et seda polegi kunagi olnud, siis ei pruugi Teil tähtajalist kasutusluba ollagi võimalik tõendada. Valduse seaduslikkust eeldatakse, mistõttu peate Teie tõendama, et teisel isikul puudub õigus Teie autot vallata e. kasutada. Kuriteoteade politseile ei pruugi soovitud tulemuseni e. sõiduki tagastamiseni viia.

Eeldatavasti on Teil olemas isiku kontaktid. Saate esitada talle nõude sõiduki tagastamiseks. Kui ta nõudele ei vasta või sõidukit ei tagasta, võite esitada kohtusse valduse või omandi rikkumisest tuleneva nõude. Nõude asjaolusid peate ise tõendama e. tõendama, et teine isik on Teie omandiõigust või valdusõigust rikkunud.

Tere!

Hetkel makstav elatisraha, so 84 eurot, on märkimisväärselt väiksem kui kehtiv elatisraha miinimum, mis on 177,5 eurot. On ilmne, et 2008. aastal määratud elatisraha suurus ei vasta enam lapse vajadustele, sest laps on saanud vanemaks ja sellega seoses on tema vajadused tõenäoliselt kasvanud, samuti on elu oluliselt kallinenud. Seda arvestades peaks kohus suure tõenäosusega põhjendatuks elatise suurendamise kehtiva miinimumini.

Miinimumulatuses elatis mõistetakse reeglina välja ja seda ka siis, kui vanemal on teisi alaealisi lapsi või kui tema (ametlik) sissetulek on pigem väiksemapoolne. Seega julgustaksin Teid elatisraha suurendamise nõudega kohtu poole pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, kantakse lapse isana sünniakti mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud – selleks peab mees tegema vastava avalduse, seejuures on vajalik lapse ema nõusolek. Kui keegi lapse isadust omaks ei võta, jääb lapse sünniakti isa kohta kanne tegemata – lapse emal ei ole õigust omavoliliselt märkida lapse isaks ühtegi meest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand