Õigus
Küsimus: Kas saan nõuda tagantjärgi vahesummat, kui isa on maksnud elatist vabatahtlikult, kuid vähem kui riiklik miinimumsumma?15.01.2014
Tere!
Lapse isa on viimased aastad igakuiselt maksnud 139.01 lapsele elatisraha. Tean, et see on juba varem suurem summa olnud, kuid pole seda teemat temaga üles võtnud. Ta maksab igakuiselt lapse trenniraha. Minu palka pole aastaid tõstetud ja elukallidus aina tõuseb ning viimasel ajal olen olukorras, kus nädal enne palgapäeva on rahad praktiliselt otsas.
Küsimus on, et kas olenemata sellest, kui palju ta nt trenni vm peale lisaks minule makstavale 139.01 tasub, on mul õigus nõuda, et nüüd hakkaks ta praegust 177.50 summat maksma ja kas on õigus ka varasemat maksmata jäänud raha tagantjärgi saada? Peale selle 139.01 ei toeta ta mind mingil muul moel.
Meil ei ole omavahelist suulist ega kirjalikku kokkulepet ega ka kohtulikku nõuet selleks, et ta elatisraha maksaks. Ta hakkas ise peale advokaadilt nõu saades vaikimisi sellist summat igakuiselt minu kontole kandma.
Lapse isa on viimased aastad igakuiselt maksnud 139.01 lapsele elatisraha. Tean, et see on juba varem suurem summa olnud, kuid pole seda teemat temaga üles võtnud. Ta maksab igakuiselt lapse trenniraha. Minu palka pole aastaid tõstetud ja elukallidus aina tõuseb ning viimasel ajal olen olukorras, kus nädal enne palgapäeva on rahad praktiliselt otsas.
Küsimus on, et kas olenemata sellest, kui palju ta nt trenni vm peale lisaks minule makstavale 139.01 tasub, on mul õigus nõuda, et nüüd hakkaks ta praegust 177.50 summat maksma ja kas on õigus ka varasemat maksmata jäänud raha tagantjärgi saada? Peale selle 139.01 ei toeta ta mind mingil muul moel.
Meil ei ole omavahelist suulist ega kirjalikku kokkulepet ega ka kohtulikku nõuet selleks, et ta elatisraha maksaks. Ta hakkas ise peale advokaadilt nõu saades vaikimisi sellist summat igakuiselt minu kontole kandma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sisuliselt on Teil õigus nõuda lapse isalt 1 aasta tagasiulatuvalt summat, mille võrra on elatist makstud seadusega sätestatud elatise miinimumist vähem. Seejuures tuleb arvestada seda, et sellel aastal on elatis miinimum 177,5 eurot, kuid eelmisel aastal oli see 160 eurot.
Kui lapse isa maksab Teile seadusega sätestatud miinimumi ulatuses elatist, ei peaks ta iseenesest rohkem lapse ülalpidamiseks kulutusi tegema, sh tasuma lapse treeningutasusid. Ilmselgelt võib lapse isa teha täiendavalt kulutusi, kuid nõuda Te seda elatise korrektsel maksmisel ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas osta korter nii, et see ei läheks ühisvaraks - lahutamine viibib, kuna abikaasa on välismaalane ja asukoht teadmata?15.01.2014
Abielu sõlmiti 2007 väljaspool EL, kuid abikaasade viimane ühine elukoht oli Eesti, abielu on Eestis legaliseeritud. Ostsin omale korteri 2006.a, seega see vist ühisvara hulka ei kuulu. Abielulised suhted ja kooselu lõppesid 2010.a. ning 2013.a. andsin sisse lahutuse hagi. Abikaasa (välismaalane) aga on Eestist ära kolinud, minuga ega lastega ei suhtle. Samuti ei tea ma tema kontakte ega asukohta. Sel põhjusel venib ka lahutamine kohtus, kuna kohus ei saa teda kuidagi kätte.
Küsimus: soovin müüa oma 2006.a. ostetud korteri, et osta mulle ja lastele uus kodu. Selleks pean võtma ka pangalaenu. Kuna abielu lahutamisega läheb tõenäoliselt veel kaua aega, siis mida pean tegema, et uus, ostetav korter (ja pangalaen) ei läheks ühisvarasse? Kuna abikaasa ei pea mingil moel oma lapsi ülal, kas perekonnaseadus § 36 alustel oleks võimalik varaühisus juba praegu lõpetada ilma tema nõusolekut kaasamata? Kui ei, siis kuidas peaksin toimima, et ostetav vara oleks vaid minu omandis ja jagamisele ei kuuluks? Aitäh.
Küsimus: soovin müüa oma 2006.a. ostetud korteri, et osta mulle ja lastele uus kodu. Selleks pean võtma ka pangalaenu. Kuna abielu lahutamisega läheb tõenäoliselt veel kaua aega, siis mida pean tegema, et uus, ostetav korter (ja pangalaen) ei läheks ühisvarasse? Kuna abikaasa ei pea mingil moel oma lapsi ülal, kas perekonnaseadus § 36 alustel oleks võimalik varaühisus juba praegu lõpetada ilma tema nõusolekut kaasamata? Kui ei, siis kuidas peaksin toimima, et ostetav vara oleks vaid minu omandis ja jagamisele ei kuuluks? Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Korter, mille soetasite 2006. aastal ehk enne abiellumist, kuulub tõepoolest Teie lahusvara hulka ja seda võite vabalt käsutada, abikaasa nõusolekuta.
Kui võõrandate korteri enne abielu lahutamist ja soetate korteri müügist saadud raha eest uue korteri, on PkS § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt tegemist Teie lahusvaraga, sest korter on omandatud Teie lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Kui uue korteri ostmiseks võtate täiendavalt pangalaenu, so ostetava korteri väärtus on suurem, kui vana korteri müügist saadav tulu, tekib teatud osas siiski abikaasaga ühisomand. Seega võimalike komplikatsioonide vältimiseks soovitan siiski korterivahetust enne abielu lahutamist mitte teha.
Üheks variandiks võiks olla varaühisuse lõpetamine PkS § 36 lõike 1 punkt 2 järgi. Nimetatud paragrahvi kohaldamine eeldab Teie poolt kohtule tõendamist, et abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see asjaolu võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada. Kui kohus varaühisuse lõpetamise hagi rahuldab, tekib abikaasade vahel varalahusus.
Kokkuvõttes olen seisukohal, et kui kohus ei lõpeta Teie ja abikaasa vahel varaühisust, ei tasu võimalike komplikatsioonide ohus enne abielu lahutamist korterivahetust sooritada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada ameeriklasega Floridas sõlmitud abielu?14.01.2014
Abiellusin 2012 aasta mais ameeriklasega Floridas. Abielutunnistust mul ei ole ja ei oska ka uut tellida. Olen proovinud, kuid ei leia isegi ühtegi tõendit meie abielust. Naine minuga ühendust ei võta ja mulle abielutõendit ei saada. Mida ma pean tegema? Kas peaksin juristi poole pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete Eesti Vabariigi kodanik, on Eesti kohus pädev abielu lahutama. Abielu lahutamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõiv. Hagiavaldusele peab kindlasti lisama abielutunnistuse – abielutunnistuse saate perekonnaseisuasutusest, kes väljastas originaaldokumendi.
Ilmselt oleks mõistlik hagiavalduse koostamiseks pöörduda spetsialisti, so juristi või advokaadi poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitu päeva on mul võimalik võtta õppepuhkust, kui ma töötan poole kohaga?14.01.2014
Mitu päeva on mul võimalik võtta õppepuhkust, kui ma töötan poole kohaga? Ja kas tööandjal on lubatud selle asemel soovitada võtta tavaline puhkus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õppepuhkuste osas on ainsaks kriteeriumiks koolituse vorm, mitte töökoormus.
Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS § 8 lg 2).
Taseme- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ning seda kohaldatakse ka töötajatele, kes osalevad tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes (TäKS § 8 lg 3).
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel (TäKS § 9).
Kokkuvõtteks: Teil on õigus õppepuhkusele, kui koolituse vormiks on eelpool nimetatud õpe, millest olete tööandjat eelnevalt teavitanud. Puhkuse avalduse esitamise tähtaeg on (nagu põhipuhkuse puhul) 14 kalendripäeva.
Edukaid õpinguid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas isa peab ikka maksma kohtu määratud alimente, kui nüüd elab laps tema juures ja ema on hoopis välismaal?14.01.2014
Tere,
Mida teha, kui laps varem elas ema juures ning isa maksis alimente, kuid nüüd lapse ema sõitis välismaale ära kuni sügiseni ja laps elab isa juures. Lapse ema nõuab jätkuvalt alimentide maksmist, kuna alimentide maksmine oli kohtu poolt määratud (siis kui lahkumine oli). Kas lapse isal on õigus mitte maksta alimente see periood kui laps on tema juures? Ja kui ei saa mitte maksta, kas saab seda teha lapse arvele ja mis summas?
Ette tänades
Mida teha, kui laps varem elas ema juures ning isa maksis alimente, kuid nüüd lapse ema sõitis välismaale ära kuni sügiseni ja laps elab isa juures. Lapse ema nõuab jätkuvalt alimentide maksmist, kuna alimentide maksmine oli kohtu poolt määratud (siis kui lahkumine oli). Kas lapse isal on õigus mitte maksta alimente see periood kui laps on tema juures? Ja kui ei saa mitte maksta, kas saab seda teha lapse arvele ja mis summas?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise maksmise kohustus on kohtu poolt kindlaks määratud, tuleb kohtuotsust täita seni, kuni on tehtud uus otsus elatise maksmise kohta. Kui lapse isa jätab lihtsalt kohtu poolt väljamõistetud elatise maksmata, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri poole, sest kohtuotsust on lapse isa poolt rikutud.
Elatist võib lapse kontole maksta üldjuhul vaid siis, kui vanemate vahel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem asub omavoliliselt elatist maksma lapse kontole, võib seda käsitleda kohtuotsuse rikkumisena, seega võimalike komplikatsioonide vältimiseks seda teha ei tasuks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui majast 70 % on äripinnad ja haldaja ei soovi korteriomanikele maja majandamise kohta infot jagada?13.01.2014
Tere,
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
- mõistet "korteriomanike ühisus" kasutatakse korteriomandiõiguses iseloomustamaks erilist võlaõiguslikku suhet, mis korteriomanike vahel automaatselt alates korteriomandite moodustamisest tekib. Eeltoodud võlaõiguslik suhe on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvides 8-23.
- Nii nagu korteriomanike ühisus tekib automaatselt, nii ei ole võimalik seda ka lõpetada muudmoodi kui koos korteriomandite likvideerimisega kinnisasjal. Seega eksisteerib korteriomanike ühisus kõikides kortermajades, ka nendes, kus tegutseb korteriühistu;
- Korteriomanike ühisus pöörab kõrgendatud tähelepanu üksiku korteriomaniku õiguste kaitsele, sätestades terve rea sätteid, millest kõrvalekaldumine on lubatud üksnes korteriomaniku nõusolekul. Esitatud küsimuse kontekstis on nendest sätetest asjasse puutuvad korteriomandiseaduse paragrahvid 13 ja 15.
- Korteriomanike ühisuses ei sõltu korteriomaniku häälte arv talle kuuluvate korteriomandite arvust. Korteriomandiseaduse paragrahv 19 lg 1 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korterite arvust sõltumata üks hääl.
Kujunenud olukorras on mul Teile kaks soovitust:
1. Olukorras, kus teenuste vahendajal (haldaja) puudub korteriomanike volitus teenuseid vahendada ning korteriomanikud ei ole kinnitatud majanduskava, on ta kohustatud tehtud kulutusi tõendama. Kulude tasumise kohustust, mida haldaja tõendada ei suuda, Teil ei ole.
2. Kutsuge esimesel võimalusel kokku korteriomanike üldkoosolek ning valige endale valitseja.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis tingimused peavad olema täidetud, et saada maamaja aluse maa maksuvabastus?13.01.2014
Oleme abielus ja ühisomandiks on maal maja ja linnas korter. Minu elukohaks registris on korter ja abikaasal maamaja. Kas meil on õigus saada 2ha maksuvabastust maamajale, kui maamaks käib minu nimele.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas 8 tunnise tööpäeva jooksul on õigust nõuda lõunapausi?13.01.2014
Töötan spordiklubis, kus on päevas kaks vahetust. Hommikune 8h ja õhtune 7h. Vahetuse ajal ei ole töötajale ette nähtud oma vaba aega (puhkepausi), et süüa. Hommikuti on vähe rahvast ja saame kiiresti kõrval ruumis süüa, aga see pole nagu paus, klientide tulekul peame söömise pooleli jätma. Õhtul on väga kiire ja 7h jooksul on raske isegi WC-s käia ja süüa pole üldse võimalik. Saan aru, et tööl on korraga ainult 1 teenindaja ja pausi pole võimalik anda, aga kas mul on õigust nõuda tööandjalt, et ta võimaldaks pause? Kui pikka pausi võib töötaja 8h tööpäeva jooksul saada?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
TLS § 47 lõike 2 teise lause kohaselt ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. See tähendab, et lõunatamiseks eraldatakse ruum ja vahendid ning lõunaaja eest makstakse töötasu, kui töötaja ei saa puhkamiseks töökohalt lahkuda.
Seega on töötajal õigus tööpäevasisesele vaheajale alati, kui ta tööpäev kestab kauem kui kuus tundi.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas tagantjärgi saab veel ennast maksuametis mitteresidendiks vormistada?13.01.2014
Olen meremees, elan välismaal ja teenin palgatulu välismaalt, siis ei tea, kas pean eestis tulu deklareerima kuna pole ka täitnud vormi-R residentsuse muutumise kohta maksuhalduri juures. Kas nad saavad mult nõuda nüüd tagantjärele tulu deklareerimist aastate kohta, mil pole eestis elanud, lisatud ka, et osa tulust on maksustatud ja kas ma üldse peaks sellisel juhul ennast mitteresidendiks võtma nüüd, kuna pole teadlik, kas tagantjärele ennast mitteresidendiks võtta saan? Elan jätkuvalt välismaal kuid tahaks osta kinnisvara eestis kuid kardan maksuameti poolt uurimise alla sattuda?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kes on Tallinna ühistranspordi tasuta sõidu kontekstis "õpilane", kas ka 20-aastane kutsekoolis õppija?13.01.2014
Kas õpilane on ka 20 aastane isik, kes õpib kutseõppeasutuses? Juhul, kui ta seda on, kas ta omab samuti tasuta sõidu õigust Tallinnas? Kas on ka oluline, kas isik õpib põhi- või keskkooli baasil?
Küsin kuna tallinn.ee lehel ( http://www.tallinn.ee/est/pilet/Tasuta-soidu-oigus-ja-seda-toendavad-dokumendid ) on märgitud õpilaseks 19 aastane isik k.a., kuid riigiteatajas ( https://www.riigiteataja.ee/akt/429032013003 ) pole mingit viidet õpilase vanuse kohta.
Küsin kuna tallinn.ee lehel ( http://www.tallinn.ee/est/pilet/Tasuta-soidu-oigus-ja-seda-toendavad-dokumendid ) on märgitud õpilaseks 19 aastane isik k.a., kuid riigiteatajas ( https://www.riigiteataja.ee/akt/429032013003 ) pole mingit viidet õpilase vanuse kohta.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
