Õigus

Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise otsusega, mille sisuks on tõenäoliselt soov vähendada nende juhtumite arvu, kus kiirus korrigeeritakse lubatu piiresse vaid seal, kus teostatakse liiklusjärelevalvet.

Peale karistuse kättesaamist ei võimaldata Teil enam lõppastme tegemist, kuivõrd sõltuvalt Teile määratavast karistusest võidakse Teie esmane juhiluba tunnistada kehtetuks ja peale järelkoolituse läbimist ja karistuse ärakandmist saate taotleda uut esmast juhiluba.

Karistused liiklusõnnetuse põhjustamise eest, sündmuskohalt põgenemise eest või alkoholi tarvitamise eest enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist on karistused sarnase raskusega - iga rikkumise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti, samuti võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi- kui ka lisakaristusena. Millist karistusliiki ja -määra kohtuväline menetleja otsustab kohaldada, on kohtuvälise menetleja otsustuspädevuses. Tavaliselt kaasneb taotliste rikkumistega ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kui juhtimisõigus võetakse karistusena ära, tunnistab Maanteeamet Teie esmase juhiloa kehtetuks.

Seega, kui on võimalik, siis soovitan lõppastme koolituse läbida ja esmane juhiluba juhiloa vastu vahetada enne võimalike karistuste jõustumist.

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt tuleb tagurdades teed anda kõigile liiklejatele. Seadus ei määratle täpsemalt, kui palju peab olema üks juht tagurdanud, et tal oleks suurem õigus oma manöövrit jätkata, kui sõiduki liikumisteekond peaks lõikuma mõne teise tagurdajaga. Seaduse mõttest tuleneb, et tagurdavad juhid peavad olema võimelised teineteise manöövreid märkama ja olema valmis tegutsema LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt. Sellest reeglist võivad olla ka erandid (näiteks sõidueesõigusega teel tagurdamine), kuid üldreegel sisaldub ikkagi LS § 17 lg 5 p-s 6.

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. Kuivõrd seadus ei keela tagurdamisel ümberpõike tegemist, siis ei saa tagurdamisel vastassuunavööndisse kaldumist iseenesest pidada keelatud tegevuseks. LS § 17 lg 3 kohaselt peab juht parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteedelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seega on hoovist teele tagurdaval juhil igal juhul kohustus anda teel liiklejale teed. Samas sätestab LS § 17 lg 5 p 6, et tagurdav juht peab tagurdades andma teed kõigile liiklejatele. Seega ei ole välistatud, et osa vastutusest võib asetada ka teel tagurdavale juhile. Vastutuse jagunemisel tuleb hinnata kummagi juhi vastutuse määra eraldi.

Tere!

Nii lapse perekonnanime muutmiseks kui ka lapsendamiseks on vajalik lapse isa nõusolek. Kui lapse isa on nõus lapse perekonnanime muutmisega, saate seda teha kokkuleppel, kuid kui lapse isa sellega ei nõustu, on võimalik pöörduda kohtu poole. Kui kohus peab põhjendatuks lapse perekonnanime muutmist, annab kohus Teile otsustusõiguse lapse perekonnanime muutmiseks – see annab Teile õiguse lapse isa nõusolekuta muuta lapse perekonnanime.

Lapsendamine eeldab reeglina lapse vanema nõusolekut. Erandlikult ei ole lapse vanema nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama, vanema viibimiskoht on kestavalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud.

Lapsendamise sooviga peate pöörduma elukohajärgsesse maavalitsusse, kus selgitatakse lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ja lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Lapsendamise otsustab kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie olete korteri omanik, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluvas eluruumis viibib. Kui elukaaslane keeldub vaatamata Teie ettepanekutele korterist lahkuma, peate pöörduma kohtu poole, nõudes valduse vabastamist (endise) elukaaslase poolt.

Kui elukaaslane keeldub ka peale valduse vabastamiseks kohustavat kohtuotsust Teile kuuluvast eluruumist lahkuma, peate kohtotsuse täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Töölepinguga on võtnud tööandja kohustuse anda tööd ja töötaja teha tööd kokkulepitud tasu eest kokkulepitud ajal.

Kuna tööleping erineb teistest võlaõiguslikest lepingutest (käsundusleping, töövõtuleping) just selle poolest, et tööandja juhib ja kontrollib töötajat ning korraldab tema tööaega ja tööd, siis tuleb tööajal anda töötajale tööd ja maksta selle eest tasu või maksta töötajale tema keskmist töötasu aja eest, mil tööd ei anta (töölepingu seadus, TLS § 35).

Juhin tähelepanu, et töötasu on tööandjal TLS § 5 lg 1 p 5 alusel kohustus töötajale kirjalikult teavitada. Kui seda tehtud pole, on tööandjal kohustus kahe nädala jooksul vastava nõude saamisest töötajalt talle andmed esitada. TLS § 29 lg 6 sätestab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Tere, küsimusele, kas ja kellega tuleb korteri planeeringu muutmine kooskõlastada, leiab vastuse korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 11 lg 1 p-st 1 ja ehitusseaduse (EhS) paragrahv 2 lg-st 6.
Esimene viidatud KOS paragrahv reguleerib korteriomaniku kohutusi teiste korteriomanike ees, sätestades muuhulgas, et korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeldada tuleks, et planeeringu muutmine ületab eeltoodud tavakasutust, ning sellisel juhul on planeeringu muutmise eelduseks korteriomanike kokkuleppe olemasolu KOS paragrahv 16 lg 1 mõistes. Siiski tuleb igal erineval juhul olukord eraldi läbi analüüsida.
Teine viidatud EhS paragrahv sätestab selle, mida riik mõistab ehitamise all, ning juhul, kui planeeringu muutmine on käsitletav ehitustegevusena EhS par 2 lg 6 mõistes, siis tuleb tegevus kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.

Mis puutub keldrisse sauna rajamisse, siis siin on ilma kahtlusteta tegu KOS par 11 lg 1 p 1 piiridest väljuva tegevusega, mis eeldab korteriomanike kokkuleppe sõlmimist ning EhS par 2 lg 6 sätestatud ehitustegevusega, mis eeldab kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse olamasolu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, soojusenergia kulu näol on tegu kaasomandi majandamiskuluga, mida tuleb korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt jagada lähtudes kaasomandi suurusest (korteri üldinnast).
Lisaks eelviidatud sättele on Teile soojusenergiat müüv ettevõte eksituses valitseja volituste osas. Nimelt ei anna korteriomandiseaduse paragrahv 21 valitsejale õigust muuta seadusjärgset majanduskulu jagamise korda, võimalik on see üksnes korteriomanike kokkuleppe alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, keldribokside valduse kättesaamiseks tuleks esmalt ära fikseerida, et konkreetse isiku valdus keldribokside üle on ebaseaduslik. Eeldades, et antud juhul ei ole keldribokse eraldi korteriomanditeks jagatud ning need on korteriomanike kaasomandis, tuleks esimeses järjekorras välja selgitada, kas korteriomanike poolt on sõlminud keldribokside (kaasomandi) kasutuskorra kokkuleppe. Juhul, kui kasutuskorra kokkulepet tehtud ei ole, siis soovitan selle sõlmida, mille alusel on Teil omakorda võimalik nõuda keldribokside vabastamist ja/või valdus üle võtta.
Kokkuvõttes on soovitav kaasata probleemi lahendamisesse ka teised korteriomanikud ja valitseja(korteriühistu), ning panna nõue ebaseadusliku valduse lõpetamiseks ühiselt maksma.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ