Õigus

Kehtivates õigusnormides puudvad piirangud, mis keelaksid pukseerimiskonksu olemasolu sõidukitel juhul, kui konksu ei kasutata sihipäraselt e. haagise vm sõiduki pukseerimiseks.

Tere!

Perekonnaseaduse § 159 lõige 2 sätestab, et kohtule esitatav lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline, millest tuleneb otseselt, et lapsendamisest ei saa nö endale sobival ajal loobuda. Lapsendamisel omandab lapsendatav lapsendaja lapse õigusliku staatuse, mis on samane sellega, mis oleks lapsendatava ja tema bioloogilise lapse vahel.

Võimalik on lapsendamise kehtetuks tunnistamine, kuid Teie kirjelduse alusel pole kahjuks võimalik tuvastada asjaolusid, mis võiksid selleks aluse anda. Pelgalt asjaolu, et olete lapse emast lahku läinud, ei anna kindlasti alust lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks.


Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lapsega suhtlemist lapse isale keelata ei tohiks, kuid ilmselt oleks kõige mõistlikum pöörduda oma murega lastekaitsespetsialisti juurde. Lastekaitsespetsialistiga saab üheskoos arutada, kuidas oleks kõige õigem antud olukorras toimida ja missugune suhtlemiskord sobiks lapsele kõige paremini, arvestades asjaolu, et hetkel lapse ja isa vahel lähedased suhted puuduvad. Kõige parema tulemuse annaks ilmselgelt lapse isa kaasamine, kuid see eeldab juba tema nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere.

Et anda ammendavat vastust, oleks vaja tutvuda Teie töölepingu tingimuste- ja ametikirjeldusega. Kas kokkulepe on vormistatud tunnitöö tariifi alusel või objektipõhiselt jms.?

Juhul, kui Teie poolt tehtav töö jääb ettekirjutatud kokkulepete ning tööaja raamidesse, siis ei näe põhjust, miks tööandja ei võiks sama aja eest rohkem tööd nõuda. Samas, kui tööülesannete lisamisel tuleb teha ületunnitööd, on Teil õigus nõuda töölepingu tingimuste muutmist. Siinkohal on vajalik mõlema poole nõusolek, mis vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS §12).

Soovitan selles küsimuses pöörduda tööandja poole, nimetades avalduses selgelt ja arusaadavalt muutmist vajavad tingimused.
Sellega olete tööandjale pannud kirjaliku vastamise kohustuse ning Teile jääb kirjalikku taasesitamist võimaldav alus, millega õiglus jalule seada.

Kui peaksite antud küsimuse lahendamiseks konsultatsiooni vajama, leiate vajaminevad kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html

Merike Michelson
www.metiabi,eu

Liiklusõnnetuste analüüsi esitamine ja süülisuse koha pealt seisukoha andmine pelgalt ühepoolse kirjelduse põhjal ei ole paraku võimalik. Saan anda vaid üldise hinnangu, mis ei pruugi olla jällegi õige vastus konkreetse liiklusõnnetuse kohta.

Saan kirjeldusest aru selliselt, et tegite manöövri kiirendusrajale eesmärgiga anda teed taha kogunenud sõidukitele ja võimaldada nende möödumine. LS § 53 lg 4 ei vabasta juhti iseenesest kohustusest täita LS § 33 lg 2 p 8 nõuet e. veenduda enne manöövri alustamist, et see ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Samamoodi ei anna LS § 53 lg 4 iseenesest õigustust eirata teekattemärgise 912 nõuet (märgist ei tohi ületada). Küsimus sellest, kas eelnimetatud nõuete rikkumine on ka põhjuslikus seoses Teie juhitud bussile otsasõiduga, esitatud kirjelduse põhjal analüüsida ei saa. Vastus sellele küsimusele sõltub paljuski ka teise juhi ütlustega, samuti võimalike tunnistajate jm tõenditega kogutud informatsioonist.

Tere, ehitusseaduse mõistes ei ole tuulekoja uste vahetamise näol tegu ehitamisega juhul, kui uste asendamisel jääb nende asukoht konstruktsioonis samaks ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ja välisilme.
Kuna loen küsimusest välja, et ukse asukoht muutub, siis tuleks eeldada, et uste asukoha muutmiseks on antud juhul vajalik kohaliku omavalitsuse ehitusluba (ja projekt). Samas tasub enne konkreetsete sammude astumist antud küsimus kohaliku omavalitsuse vastutava isikuga läbi arutada.

Seaduspärase käitumise küsimuses tuleb arvestada kahe asjaoluga: juhul, kui kohalik omavalitsus soovib tööde läbiviimist ehitusloa alusel, siis saavad korteriomanikud ehitusloa väljastamist taotleda eeldusel, et selleks annab nõusoleku rohkem kui pool korteriomanikest. Vastav nõue on sätestatud ehitusseaduse paragrahv 23 lõikes 1 primm.
Ukse vahetamiseks vajalike kulude kogumise otsustamiseks piisab samas korteriomanike lihthäälteenamusest. Siin on asjakohaseks seadusesätteks korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 6 p 6, mille kohaselt loetakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist - tavapärase valitsemisega seotud küsimusi otsustavad korteriomanikud aga lihthäälteenamusega. Juhul, kui tegutsete korteriühistu kaudu, siis on eeltoodud põhimõte sätestatud korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikes 2.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kuna korterelamu soojusenergiaga varustamine on vajalik kaasomandi eseme säilitamiseks ja sihipäraseks kasutamiseks, siis vastutab soojusenergia võlgnevuse eest korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 alusel korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Küsimusele ammendava vastuse andmiseks tuleb välja selgitada märgi kukkumise põhjus ning teeomaniku süü ja vastutuse määr tekitatud kahju osas. Kui märgi kukkumise põhjuseks saab pidada erandlikke ilmaolusid (vääramatu jõud), siis pole välistatud, et teeomanik võib tekkinud kahju eest ka mitte vastutada. Kas tegemist oli kahju tekkimisega vääramatu jõu tõttu või on hoopis alust väiteks, et kahju tekkimisel esineb ka teeomaniku vastutus, tuleb välja selgitada kahju tekkimise asjaolude ja olemasolevate tõendite pinnalt. Igal juhul võite oma nõude teeomanikule esitada ning nad on kohustatud sellele vastama.

Samas võib vaidlus teeomanikuga kujuneda küllaltki pikaks ning arve tasumise tähtaeg saabuda varem, kui teeomaniku vastus või vaidluse lõpp. Seega tuleb tõenäoliselt teil oma maksekohustus täita ise ning seejärel esitada teeomaniku vastu kahju hüvitamise nõue.

Kui juhtimisõigus on taastatud, siis võib Eestis sõidukit juhtida ka ilma, et juhiluba oleks kaasas. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument (liiklusseaduse § 88 lg 2).

Töölepingu seadus (TLS) kohustab töötajat tegema ja tööandjat andma kokkulepitud tööd, samuti kinni pidama kõigist teistest seadusega kooskõlas olevatest kokkulepetest.

Võlaõigusseadus (VÕS) raamseadusena annab aga §-i 111 lõikes 1 õiguse lepingupoolele oma kohustuse täitmisest (töö tegemisest) keelduda, kuni teine lepingupool (tööandja) on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatakse, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Seetõttu on töötajal õigus keelduda töö tegemisest alles pärast seda, kui tööandjal on tekkinud kohustus töötasu maksta, kuid ta ei ole seda teinud ning selles pole töötaja süüd ja töötasu on saamata täies ulatuses või juba enne rikkumist, kui töötajal on piisavalt alust arvata, et tööandja täidab oma kohustuse osaliselt või muul viisil mittekohaselt ning selline mittekohane täitmine kujutab endast töölepingu olulist rikkumist ( VÕS § 111 lg 4, § 116 lg 2) - näiteks kui töötajal on piisavalt alust arvata, et tööandja majanduslik seisund on nii halb, et ta pole võimeline tehtud töö eest tulevikus tasu maksma.

Töö tegemisest keeldumisest ja selle põhjusest on mõistlik töötajal tööandjat teavitada sellekohase kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pöördumisega, et vajadusel tõendada töölt puudumise asjaolusid.

Tööandja maksab töötajale töötasu tehtud töö eest (TLS § 28 lg 1 p 2) või keskmist töötasu, kui töötajat pole tööga kindlustatud (TLS § 35). Aja eest, mil töötaja on keeldunud töö tegemisest, töötasu ei maksta.

Kui tööandja ei maksa väljateenitud töötasu kokkulepitud palgapäeval, on töötajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlusorganisse. Kohtu või töövaidluskomisjoni poolt tehtud ja jõustunud otsus on tööandjale kohustuslik ning kohtutäituri poole pöördumisel tööandjalt sissenõutav. Töövaidluse lahendamisest töövaidluskomisjonis täpsemalt portaalist www.tööelu.ee, otselink http://www.tooelu.ee/et/teemad/toovaidlused/toovaidluse-lahendamine-toovaidluskomisjonis.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.