Õigus
Küsimus: Kui suur summa peaks peale alimentide maksmist vanemale elamiseks kätte jääma?12.12.2013
Tere,
Mul on eelmise elukaaslasega kooliealine laps ning on notariaalselt sõlmitud elatise maksmise leping, igakuiselt 192 € kuus. Olen igakuiselt pidanud kinni maksekohustusest. Nüüd aga on olukord selline, kus sissetulekuks on 600 € kätte ja paari kuu pärast on sündimas uue elukaaslasega laps. (Elukaaslase emapalk hakkab olema umbes 450 €). Kas on võimalik läbi kohtu tühistada ekselukaaslasega sõlmitud notariaalne leping ja vähendada alimente, sest praeguses seisus ei ole mul võimalik sündivale lapsele midagi võimaldada? Hetkel maksan 1/3 oma palgast esimesele lapsele elatiseks. Kas on võimalik, et see 192 € jagatakse ära kahe lapse peale? Kui suur summa peaks vanemale elamiseks endale kätte jääma, peale alimentide maksmist?
Mul on eelmise elukaaslasega kooliealine laps ning on notariaalselt sõlmitud elatise maksmise leping, igakuiselt 192 € kuus. Olen igakuiselt pidanud kinni maksekohustusest. Nüüd aga on olukord selline, kus sissetulekuks on 600 € kätte ja paari kuu pärast on sündimas uue elukaaslasega laps. (Elukaaslase emapalk hakkab olema umbes 450 €). Kas on võimalik läbi kohtu tühistada ekselukaaslasega sõlmitud notariaalne leping ja vähendada alimente, sest praeguses seisus ei ole mul võimalik sündivale lapsele midagi võimaldada? Hetkel maksan 1/3 oma palgast esimesele lapsele elatiseks. Kas on võimalik, et see 192 € jagatakse ära kahe lapse peale? Kui suur summa peaks vanemale elamiseks endale kätte jääma, peale alimentide maksmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Notariaalse kokkuleppe muutmist on teoreetiliselt võimalik kohtu kaudu taotleda, kuid enne tuleb kindlasti kaaluda, kui perspektiivikas see oleks.
Seadusega sätestatud elatise minimaalne ulatus on pool alampalka – käesoleval hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot ja seega minimaalne igakuine elatis ühele lapsele 160 eurot. Alla selle kohus reeglina elatist ei vähenda ja Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel pean ma elatise vähendamist alla miinimummäära vähe tõenäoliseks.
Seega oleks elatise vähendamine võimalik üsna väheses ulatuses, eriti veel arvestades asjaolu, et alampalk iga-aastaselt suureneb ja sellest lähtuvalt suureneb ka seadusega sätestatud elatise miinimummäär.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõista eri kuudel eri tundide arvuga töönädalate tööaja arvestust?11.12.2013
Tere.
Töölepingus on tööaeg 8 h päevas ja 40 h nädalas 01.05-01.09 ja 01.09-01.05 20 h nädalas.
Töötaja töötab 40 h töönädalaga summeeritud tööaja arvestuse alusel ühe kuulise perioodiga.
Kas saan õigesti aru, et 01.09-01.05 20 h nädalas on summeeritud töö-aja arvestus, kus tekivad üle- ja alatunnid ning 01.05-01.09. ajavahele ei kehti summeeritud tööaja arvestus? Või siiski?
Ette tänades
Töölepingus on tööaeg 8 h päevas ja 40 h nädalas 01.05-01.09 ja 01.09-01.05 20 h nädalas.
Töötaja töötab 40 h töönädalaga summeeritud tööaja arvestuse alusel ühe kuulise perioodiga.
Kas saan õigesti aru, et 01.09-01.05 20 h nädalas on summeeritud töö-aja arvestus, kus tekivad üle- ja alatunnid ning 01.05-01.09. ajavahele ei kehti summeeritud tööaja arvestus? Või siiski?
Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Perioodil 01.05-01.09 just vastupidi kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust ehk töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas ühes nädalas saab teha 2 või 3 24-tunnist vahetust?11.12.2013
Tere
Kuidas tehakse 24 h vahetustega graafikuid?
- Kuidas puhkeaega tuleb arvestada - see 11 ja 13 h arvutamine seadusest tekitab segadust.
- Kas ühes nädalas saab teha 2 või 3 24h vahetust?
- Kas 36 h järjestikust puhkeaega võib alati arvestada või on see erand ja üldiselt peab olema 48 h puhkeaeg igas nädalas?
Tänan vastuse eest!
Kuidas tehakse 24 h vahetustega graafikuid?
- Kuidas puhkeaega tuleb arvestada - see 11 ja 13 h arvutamine seadusest tekitab segadust.
- Kas ühes nädalas saab teha 2 või 3 24h vahetust?
- Kas 36 h järjestikust puhkeaega võib alati arvestada või on see erand ja üldiselt peab olema 48 h puhkeaeg igas nädalas?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
TLS § 46 esimese lõike kohaselt ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi nädalase perioodi jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Nädalas 3 24-tunnist vahetust tehes oleks Teie tööaeg 72 tundi nädalas. Maksimum, mida töötaja ja tööandja saavad kokku leppida on 52 tundi nädalas 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Ehk 2 24-tunnist vahetust on võimalik, kuid 3 mitte.
Kui iganädalast tööaega arvestatakse päeviti, on puhkeaja kestvuseks üldjuhul siiski 48 tundi. Juhul, kui kasutatakse summeeritud tööaja arvestust, on võimalik, et puhkeajaks jääb minimaalselt 36 tundi.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas telefoni teel sõlmitud lepingut katkestada, sest ma ei arvanud, et hakkan iga kuu kaupa saama?11.12.2013
Tere,
mulle tehti telefoni teel pakumine tellida pesu. Nõustusin, aga kui tuli pakk koos arvega, siis selgus, et nad hakkavad mulle iga kuu pesu saatma. Seda müügiagent mulle telefoni teel ei öelnud, või vähemalt ei väljendanud selgelt, muidu ma poleks sellist otsust teinud. Maksin esimese saadetise eest ära, aga järgmistele saadetistele järele ei läinud. Aga ei helistanud ka ega tühistanud tellimust - selline ebaaus kauplemisvõte tekitas protesti, et kui ma pole kaupa tellinud, siis ei ole mul ka kohustust tellimust tühistada. Nüüd sain firmast meeldetuletuse, et olen neile kahe saadetise eest võlgu. Kuidas ma tõestan, et ei ole kaupa tellinud ega kätte saanud?
mulle tehti telefoni teel pakumine tellida pesu. Nõustusin, aga kui tuli pakk koos arvega, siis selgus, et nad hakkavad mulle iga kuu pesu saatma. Seda müügiagent mulle telefoni teel ei öelnud, või vähemalt ei väljendanud selgelt, muidu ma poleks sellist otsust teinud. Maksin esimese saadetise eest ära, aga järgmistele saadetistele järele ei läinud. Aga ei helistanud ka ega tühistanud tellimust - selline ebaaus kauplemisvõte tekitas protesti, et kui ma pole kaupa tellinud, siis ei ole mul ka kohustust tellimust tühistada. Nüüd sain firmast meeldetuletuse, et olen neile kahe saadetise eest võlgu. Kuidas ma tõestan, et ei ole kaupa tellinud ega kätte saanud?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas tagatisraha kättesaamist peaks ka vahendama maakler või peab otse üürileandjalt seda nõudma?11.12.2013
Tere!
Lõpetasime üürilepingu kuu aega tagasi ning lepingus on kirjas selline punkt tagatisraha kohta: Tagatisraha kohustub Üürileandja Üürnikule Lepingu lõpetamisel/lõppemisel ühe kuu jooksul tagastama, kui Üürnikul ei esine võlgnevusi, mis on seotud Lepingu objektiga või kui Üürileandja ei ole eelnimetatud aja jooksul esitanud Üürnikule objektiga seotud nõuet.
Kuu aega on nüüd möödas lepingu lõpetamisest, tagatisraha pole mu arvele laekunud samuti mitte nõuet ega midagi muud. Võtsin ühendust maakleriga, kelle kaudu me korteri üürisime ning ta vastas mulle, et tema ei puutu enam asjasse, tema kaudu me üürisime ja leping on nüüdseks lõpetatud. Mida ma edasi peaksin tegema, et enda tagatisraha tagasi saada? Kas maakler tõesti enam asjasse ei puutu ehkki terve lepingu ajal käis kogu suhtlus tema kaudu? Mida ma peaksin ette võtma, et tagatisraha tagasi saada?
Lugupidamisega
Lõpetasime üürilepingu kuu aega tagasi ning lepingus on kirjas selline punkt tagatisraha kohta: Tagatisraha kohustub Üürileandja Üürnikule Lepingu lõpetamisel/lõppemisel ühe kuu jooksul tagastama, kui Üürnikul ei esine võlgnevusi, mis on seotud Lepingu objektiga või kui Üürileandja ei ole eelnimetatud aja jooksul esitanud Üürnikule objektiga seotud nõuet.
Kuu aega on nüüd möödas lepingu lõpetamisest, tagatisraha pole mu arvele laekunud samuti mitte nõuet ega midagi muud. Võtsin ühendust maakleriga, kelle kaudu me korteri üürisime ning ta vastas mulle, et tema ei puutu enam asjasse, tema kaudu me üürisime ja leping on nüüdseks lõpetatud. Mida ma edasi peaksin tegema, et enda tagatisraha tagasi saada? Kas maakler tõesti enam asjasse ei puutu ehkki terve lepingu ajal käis kogu suhtlus tema kaudu? Mida ma peaksin ette võtma, et tagatisraha tagasi saada?
Lugupidamisega
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas ema saab nõuda elatisraha, kui last kasvatame täpselt võrdselt?11.12.2013
Läksime naisega lahku ja laps on 4-aastane. Oleme juba üle 2 a teda eraldi kasvatanud, laps on minu ja ema juures täpselt võrdselt. Laps millestki puudust ei tunne ja kõik olemas ja elu ilus. Ema kasutab vahest last kilbina ja ähvardab igasuguste nõuetega, kuna laps on rohkem issi laps ja eks ema sellepärast vihane või tige, et isa saab lapsega väga hästi hakkama. Laps millestki puudust ei tunne kõik on olemas nii ema kui ka isa juures. Riided, söök, kena kodu palju mänguasju ja tegeletakse. Nüüd ema väikeste asjade pärast lubab elatusraha nõudma hakata vms. Kas tal on selleks õigus? Last kasvatame täpselt võrdselt laps ei tunne millestki puudust. Saan aru, kui ema kasvataks üksi last või enamus aega üksi, siis oleks tõesti imelik kui isa ei maksaks. Aga kui ema ja isa kasvatavad last võrdselt pooleks ja isal ja emal mõlemal samad kulud. Söök riided kõik asjad, kas emal on õigus isalt veel midagi nõuda? Ema teeb seda pigem kiusu pärast, kuidas on võimalik isal end kaitsta ja, et laps sellest ei kannataks? Tundub, et emal ükskõik lapsest, peaasi, et saada isale kaikaid kodaratesse visata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad võrdselt lapse ülalpidamiseks kulutusi, pole tõepoolest põhjendatud ühel vanemal teiselt vanemalt elatist nõuda.
Kui lapse ema siiski otsustab kohtu kaudu Teilt elatist nõuda, peaksite olema võimeline tõendama, et laps veedab pool aega Teie juures ja ajal, mil laps on Teiega, teete tema ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Selleks peaksite alles hoidma kõikvõimalikud kuludokumendid, millelt nähtub, et olete lapse ülalpidamiseks teinud kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 5. aastat pikendatav käsundusleping on ikka seaduslik, sest tasustatavat puhkust ma ju ei saa?11.12.2013
Töötan käsunduslepinguga graafiku alusel, mida iga aasta alguses uuendatakse (01.01.-31.12.) juba viies aasta. Lepingus aga ei võimaldata mulle puhkust s.t. võin küll puhata, aga ilma puhkusetasu saamata. Tasuta puhkuse võtmisel aga kahanevad mu töötunnid, mis kahjuks ka kahandavad märgatavalt töötasu. Tahaksin teada, kas selline käsundusleping on ikka seaduslik?
Jõudu ja edu!
Jõudu ja edu!
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Kui töötate aga nn graafiku alusel, viitab see siiski töölepingulisele suhtele, kuna käsunduslepingu puhul ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Käsundusleping on teenuse osutamise leping käsundi täitmiseks kokkulepitud tingimustel, sealhulgas kokkulepitud ajal. Tööajakava ehk graafiku koostab ent tööandja. See reguleerib töötamist tööandja huvides, tema vahenditega ja tema poolt protsessi juhtides.
Seetõttu on väga oluline eristada lepingut sõlmides tegeliku tahte sisus nende kokkulepete eesmärke.
Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõige 2 sätestab, et tegemist on eelkõige töölepinguga, kui tehakse tööd, mille eest saadakse tasu. Lepingu sõlminud pooltel on õigus väljendada oma vaba tahet. Samuti on õigus pooltel pöörduda lahkhelide korral töölepingulise suhte tuvastamiseks töövaidlusorganisse.
Selgitan, et töölepingu korral on tähtajalist lepingut võimalik sõlmida vaid siis, kui seda õigustab tehtava töö ajutine iseloom ning kuni viieks aastaks. Vastasel juhul on leping algusest peale tähtajatu. Alates kolmandast järjestikusest tähtajalisest lepingust, mille vahele on jäänud vähem kui kaks kuud, loetakse tähtajaline tööleping tähtajatuks. Samuti on tähtajatu leping, mida pikendatakse teist korda järjest viie aasta jooksul (TLS §§ 9, 10).
Täpsemalt töölepingu ja teenuselepingu erisustest saate lugeda internetis portaalist www.tööleping.ee, otselink:
http://www.tööleping.ee/tootajale#2-milline-leping-töö-tegemiseks-sõlmida.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kuidas peaks teavitama ostueesõigusega kaasaomanikke, kui neid on 50 ja kõigi nende andmeid ei ole?10.12.2013
Tere,
Saan aru, et seadus ei sea vormi kuidas peab käima ostueesõigusega kaasaomanike teavitamine ostu-müügi lepingust ja tingimustest.
Juhul kui kaasomanike arv on väike, siis teavitamine on suhteliselt lihtne, kuid kuidas on korrektselt teavitada, kui kaasomanike hulk on üle 50 ja kõikide kaasomanike kontakte ei ole võimalik saada?
Aitäh
Saan aru, et seadus ei sea vormi kuidas peab käima ostueesõigusega kaasaomanike teavitamine ostu-müügi lepingust ja tingimustest.
Juhul kui kaasomanike arv on väike, siis teavitamine on suhteliselt lihtne, kuid kuidas on korrektselt teavitada, kui kaasomanike hulk on üle 50 ja kõikide kaasomanike kontakte ei ole võimalik saada?
Aitäh
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida ette võtta, kui inkassofirma ei tegele minu võla väljanõudmisega ja nagu väldiks mind?10.12.2013
Tere!
Mulle jäi mõned aastad tagasi üks autostja praktiliselt kogu autohinna võlgu ja keeldus maksmast, kuna raha ei ole ja probleemid algasid ka autoga. Tegin lepingu inkassofirmaga, kes andis mõista, et mul on täielik õigus raha kätte saada. Mulle tehti arved ja asjad läksid kohtusse. Nüüdseks on sellest 2,5 a möödas ja ei midagi. Inkassofirma ei suvatse mulle isegi vastata milles asi. Kõik on ju 2,5a tagasi makstud, nende kulud, kohtu kulud. Mida nüüd teha, olen maile saatnud, kohal käinud ja ei ole vastust saanud, ehk siis inimene kes sellega seal tegeleb, hoiaks nagu eemale.
Mulle jäi mõned aastad tagasi üks autostja praktiliselt kogu autohinna võlgu ja keeldus maksmast, kuna raha ei ole ja probleemid algasid ka autoga. Tegin lepingu inkassofirmaga, kes andis mõista, et mul on täielik õigus raha kätte saada. Mulle tehti arved ja asjad läksid kohtusse. Nüüdseks on sellest 2,5 a möödas ja ei midagi. Inkassofirma ei suvatse mulle isegi vastata milles asi. Kõik on ju 2,5a tagasi makstud, nende kulud, kohtu kulud. Mida nüüd teha, olen maile saatnud, kohal käinud ja ei ole vastust saanud, ehk siis inimene kes sellega seal tegeleb, hoiaks nagu eemale.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Keegi pole nii rikas, et odavaid asju osta - nüüd peate lihtsalt teise esindaja leidma ja uuesti vajalikud kulud kandma, et asjad korda saada. Küsimusest ei selgu, kas inkasso viimastest toimingutest on 2,5 aastat möödas või auto müümisest, kuid soovitan kontrollida, ega teie nõue aegunud ei ole (aegub kolme aastaga). Sellisel juhul olete oma rahast ilma.
Kui leiate, et olete inkassofirmale tasunud ilma, et oleksite selle eest teenust saanud, võite proovida need summad tagasi nõuda ...
Küsimus: Kas pärandaja eluajal on pärandaja ja pärija kohustatud informeerima teisi pärijaid pärimislepingu sõlmimisest?10.12.2013
Kas pärandaja eluajal on pärandaja ja pärija (pärimislepingu pooled) kohustatud informeerima teisi pärijaid pärimislepingu sõlmimisest? Pärimislepingu vormistanud notar seda ei nõudnud.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee