Õigus

Tere. Kaasomandi suur osa on müüdud 11 ja 5 aastat tagasi ebaseaduslikult ühe kaasomaniku korraldamisel. Uus omanik müüs selle osa edasi. Kaasomanik, kes korraldas esialgse müügi rikastumise eesmärgil, müüs sama kaasomandi teised osad kolmandale omanikule (taas seadusvastaselt, viimase kahe aasta jooksul). Seega müüdud kaasomandi osa korduvalt laiendati ülejäänud kaasomandi arvel. Kelle vastu võivad ülejäänud kaasomandi omanikud esitada hagi varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks, vaatamata sellele, et esialgse müügi vaidlustamise võimalus on aegunud? Kas esialgse rikkumise aegumine võib katkeda, kuna kõik ebaseaduslikud tehingud on omavahel seotud?
Lugupidamisega, omanikud.

Tere,
mõtlen küsimusega seda, et kui üürin välja osaliselt möbleeritud korteri, siis millised päraldised on kohustuslikud, et peavad sisse jääma ja pean üürileandjana nende hea korra eest vastutama?
Kas võin üürilepingus kokku leppida, et sisse jäävad need ja need mööbliesemed, kodumasinad jne. Nende seisukord on selline ja selline ning antakse koos korteriga kasutamiseks, kuid üürileandja ei vastuta nende töökorras olemise eest üüriperioodil?
Ehk siis - kui üüriksin välja tühja korteri, kus pole ka kööki sees, siis ei pea ma ju vastutama köögi korrasoleku eest. Kui aga üürin välja köögiga korteri heas usus, et üürnik seda hästi hooldab, siis kas pean igal juhul köögitehnika (külmkapp, nõudepesumasin, pliit, ahi jne) nende säilimise eest vastutama?
Kas võin teisiti kokku leppida?

Kas nt. nõudepesumasina ukse esipaneel on kohustuslik päraldis, kui see tuleb koos korteriga üürnikule kaasa? Küsin seetõttu, et tegemist karastatud klaasiga, mis valel kasutamisel võib puruneda (kui hooletuse tõttu valesti avada - st. midagi jääb ääre vahele või kui üürniku väikelaps seda peaks lõhkuma). Kas pean selle eest vastutama? Või võin selle lisada fotona (selle seisukorrast üleandmisel) lepingule ja purunemisel nõuda kahjutasu (kuna selle asendamine väga kallis)? Kas nõudepesumasinat üldse saab lugeda normaalseks eluks hädavajalikuks ja seega kas võin selles osas oma vastutusest loobuda üüriperioodiks? Kui nii kokku lepime muidugi.

Kas fotode lisamine asjade seisukorrast koos vastutusest loobumisega on üürileandja poolt õiguspärane?

Aitäh!

Tere,
Kui olen sõlminud tähtajalise üürilepingu (oma peamisele elukohale Eestis - elades ise hetkel välismaal) aastaks ning mõlema osapoole etteteatamistähtaeg lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks on 3 kuud, siis kas olukorras, kus pean ise tagasi Eestisse kolima ning soovin ise korterisse tagasi kolida - kas võin erakorraliselt lepingu varem lõpetada?
Kui ei, siis kolme kuu möödumisel ainult?
Sama tähtajalise üürilepingu puhul - kui aasta on möödunud, kas kohe järgmisel päeval muutub leping tähtajatuks, kui ei ole uut tähtajalist lepingut sõlmitud? Või pole olemasolevat pikendatud?
Kas varasemat aastase tähtajaga üürilepingut võib edaspidi pikendada ka 6 kuu võrra?

Suur tänu!

Tere,
soovin sõlmida üürilepingu paariga (pole abielus, on laps), kellest vaid üks osapool on täisealine. Reaalselt on aga teada, et peamiselt hakkab pinnal elama vaid alaealine (saab täisealiseks poole aasta jooksul) koos väikese lapsega, kuna täisealine partner elab ja töötab enamiku ajast välismaal.
Pean mõistlikuks, et lepingusse on sisse kirjutatud mõlemad partnerid (eriti kuna elama hakkab seal vaid üks).
Küsimus - kas 17-aastasega sõlmitud üürileping on õiguspärane (ka juhul kui kaasallkirjastaja peaks ettenägematutel põhjustel mitte välja ilmuma, mitte maksma jne kuna elab peamiselt välismaal, siis risk taoliseks olukorraks on veidi suurem kui muidu).
Kas taolises olukorras on põhjendatud mõlema allkirja võtmine?
Kui lepingu sõlmimise hetkel täisealine olnud osapool enam lepingut ei täida, kas siis saab nõuda lepingu täitmist lepingu sõlmimise hetkel alaealiselt?

Aitäh!

Tere!

Sooviks teda saada kui palju peab isa lastele elatusraha maksma.
Ema elab Eestis, isa käib tööle Soome ja nüüd leidis teise naise, kellega elab koos. Eestis on 4 last 16- 13-, 10-aastased ja 2 aasta ja 8 kuune. Ja kui palju
ta saab Soome riigi poolt laste kompensatsiooni. Meie seda summat ei tea. See kompensatsioon tuleb tema arve peale. Tema ütleb 300 eurot, aga
meie arvates peaks see summa suurem olema. Vähemalt nii teised ütlevad. Abielu lahutusest huvitatud ta ei ole. Praegu lubab lastele maksta, aga kes teab, mis edasi saab. Kas oleks tark sõlmida ikkagi kirjalik kokkulepe? Ja kui abielu lahutatakse, kas siis summad midagi muutuvad. Sooviks teada saada iga lapse kohta täpset summat.
Teie vastust ootama jäädes. Juba ette tänades.

Küsimus millele on vastamata jätnud isegi asjakohasemad isikud:
Ettevõte on loodud ettevõtlustoetuse abil. Soetatud on töövahendina kaubik. Ettevõtlustoetus kanti toetusõigusliku isiku pangaarvele. Ettevõtte looja oli sellest kohustatud looma äriühingu, see tähendab ostma äriplaanis nõutud kaubiku. Kaubik osteti loodud äriühingule ja seisab autoregistrikeskuses äriühingu arvel. Seni on kõik seadusega kooskõlas ja töötukassa rahul, sest ettevõtluse toetust on kasutatud otseses otstarbes, aga selle kõigega kaasneb toetuse saajale kohustus toetusest saadud vara säilitada mistahes kujul 7 aastat (euroopa liidu toetuse nõue). Mis peaks tegema juhul, kui tahetakse firmat likvideerida näiteks 5. aastal või müüa. Kaubik kui selline peab olema alati arvel autoregistris ja sellele peab olema kehtiv liikluskindlustus. Firma likvideerimisel lammutada või arvelt maha seda võtta ei saa, sest sellisel juhul ei säili vara toetuse nõudes 7 aastat. Kas peaks firma kui juriidiline isik väärtusetuks muutunud kaubiku (firma ju enam ei toimi) müüma tagasi toetusõiguslikule isikule, et see saaks säilitada seda nõutud aja. Samas võiks maksuamet seda tõlgendada kui tulu saamiseks kuigi toetuse saaja ei saa reaalselt tulu ja ei ole huvitatud kaubiku säilitamisest vaid temal lasub säilitamise kohustus. Küsimus seisneb just autoregistris. Kui firmat ei eksisteeri enam toetuse saajal(müüdud/likvideeritud), siis kuidas saab ta täita transpordivahendi säilitamise nõuet, kuidas käituda autoregistris?

Tere!
Korter hallitab, üks sein on pea täiesti must. Hallitus tekkis väga lühikese ajaga. Kas mul on õigus nõuda, et ühistu sellega tegeleks ning hallituse likvideeriks?

Milliseid dokumente selleks täitma peaks või millistele seadustele tuginedes seda nõuda?

Tänud ette!

Abikaasadele kuulub ühisvarana korteriomand, kuid see on kinnistusregistris kandena ainult ühe abikaasa nimel. Juriidiliselt on loomulikult tegemist ka antud juhul praegu ühisvaraga. Teine abikaasadest soovib aga ikkagi kinnistusregistrisse kanda ka oma nime sisse, millega aga abikaasa kelle nimi on kandena märgitud kinnistusregistris, pole sellega vabatahtlikult nõus. Kas esitades kohtusse hagi on reaalne saavutada tulemus ka teise abikaasa nime kandeks kinnistusregistrisse ühisomanikuna? Või on olemas mõni lihtsam variant tulemuse saavutamiseks kui üks abikaasadest sellega vabatahtlikult nõus ei ole?

Tere,
Meil on maja milles on korterid ning kaks väikest äripinda (kauplus). Korteriomanike notariaalse kokkuleppega on 4.a. tagasi ära jagatud ning korteriomanditena kinnistusraamatusse kantud mõnede korteriomandite juurde kuuluvatena mitteeluruumid (panipaigad) keldris ning mõned garaažid maja soklikorrusel ning õues, osadel korteriomanditel neid ei ole. Alates 1999.a. tegutseb KÜ.
KÜ üldkoosolekul kaks aastat tagasi tsiteeris koosoleku juhataja (kinnisvarafirma töötaja, KÜ liige ei ole) KOS § 13 lg 1 sätet, mille järgi korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Heas usus, et seadus nii sätestab, otsustas üldkoosolek ühehäälselt edaspidi jagada kõik maksed majandamiskuludeks kaasomandite proportsioonide järgi, sealhulgas arvesse võttes nii keldriruumide kui garaažide ruutmeetrid.
Tänaseks on selgunud, et "kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates
korteriühistuseaduse järgi" (KOS § 8 lg 1).

KÜS kohaselt tuleks kõik kulutused aga jagada mitte kogu kaasomandi suuruse vaid eluruumi üldpinna proportsioonide järgi kui põhikirjas ei
sätestata teisiti (KÜS § 151 lg 1). Meie põhikiri ei sätesta teisiti, põhikiri sätestab täpselt samamoodi – "majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed võrdeliselt nende omandiks oleva korteri üldpinna suhtega elamu üldpinda".

Kuigi tänaseks on paljud garaažiühistud ümber kujundatud korteriühistuteks ning tahtmise korral võib väita, et garaaž on seega ka korter, ei olnud meil 1999.a. KÜ põhikirja vastu võttes kindlasti tahet hakata garaaže võrdsustama korteritega ning seadus seda ka ei lubanud. Termin "korter" meie põhikirjas tähendab eluruumi ja ainult eluruumi. Kuni eelmise aastani toimuski kulude jagamine korterite s.t. eluruumide üldpinna proportsioonide järgi.

Palun selgitage, kas seadust ning põhikirja järgides ning millistele sätetele tuginedes peaksime kulusid jaotama eluruumide proportsioonide järgi või kogu korteriomandite proportsioonide järgi.

Tere,
Sain hiljuti vanema korteri (70m2) omanikuks, millele on ehitatud katuse arvelt terrass (20m2). Kas see on õige, et maksan üld: -elektrit, -prügi, -vett, laenu jne. 90m2 pealt, mitte elamispinna pealt.
Kas on õige ja seaduslik võtta nii üldkulusid?