Õigus
Küsimus: Kas palga, preemia, lisapalga ja tunnitasu tõstmine tuleb töölepingus kirjalikult fikseerida?08.01.2014
Tere.
Kas palga - preemia, lisapalga ja tunnitasu tõstmine tule töölepingus kirjalikult fikseerida?
Tänan.
Kas palga - preemia, lisapalga ja tunnitasu tõstmine tule töölepingus kirjalikult fikseerida?
Tänan.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas likvideerida osaühingut, kui ühte osanikku ei õnnestu leida, et saaks otsustamiseks kokku 2/3 häältest?08.01.2014
Üks osanik suri 2011 aastal. OÜ-l oli 2 osanikku. Mõlemad osanikud kuulusid juhatusse ja omasid 100% esindamisõigust.
Surnud osaniku osalus läks üle 2-le pärijale ja pärandus saadi kätte 2012 lõpus. Kuna üks pärija oli alaealine, tuli taotleda tema esindusõigus ja selle sain 2013 kevadel. Vahepeal oli 2011 aastal kasumis olnud firma maksejõuetuks muutunud. Põhikirja järgi on juhatus valitud 3 aastaks. Kuna vana juhatuse liikme aeg sai täis, ei saanud uut juhatust valida, kuna pärimistoiming ei olnud lõppenud. Hetkel tahaks 2 pärijat firma likvideerida. Kuna firmal võlad, siis peaks seda tõenäoliselt kohtu kaudu tegema. Üks osanik (omab 50% osalust) on hetkel "kadunud" - ei saa teda kuskilt kätte. Kuidas peaksid surnud osaniku pärijad edasi toimima? Osanike otsust teha ei saa kuna otsuse jaoks on vajalik 2/3 osanike hääli. Kas kohtule piisab ka ühe osaniku avaldusest?
Surnud osaniku osalus läks üle 2-le pärijale ja pärandus saadi kätte 2012 lõpus. Kuna üks pärija oli alaealine, tuli taotleda tema esindusõigus ja selle sain 2013 kevadel. Vahepeal oli 2011 aastal kasumis olnud firma maksejõuetuks muutunud. Põhikirja järgi on juhatus valitud 3 aastaks. Kuna vana juhatuse liikme aeg sai täis, ei saanud uut juhatust valida, kuna pärimistoiming ei olnud lõppenud. Hetkel tahaks 2 pärijat firma likvideerida. Kuna firmal võlad, siis peaks seda tõenäoliselt kohtu kaudu tegema. Üks osanik (omab 50% osalust) on hetkel "kadunud" - ei saa teda kuskilt kätte. Kuidas peaksid surnud osaniku pärijad edasi toimima? Osanike otsust teha ei saa kuna otsuse jaoks on vajalik 2/3 osanike hääli. Kas kohtule piisab ka ühe osaniku avaldusest?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Äriseadustiku § 202 lg 1 kohaselt on lõpetamisotsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on kahel osanikul võimalik võtta osanike koosolekul vastu osaühingu lõpetamise otsus. Kui kolmas osanik koosolekul ei osale, siis hääletab koosolekul otsuse poolt eelduslikult 100% koosolekul osalenud osanikest ning 2/3 kõigist osanikest. Osanike koosoleku kutse tuleb koos päevakorraga saata kindlasti ka kolmandale osanikele (kõigile tema teadaolevatele kontaktandmetele).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas korteriomanik võib ise katkise radiaatori asendada ja nõuda kulude hüvitamist ühistult?08.01.2014
Kas korteriomanikul on õigus katkise radiaatori asemele osta uus radiaator koos paigaldusega ja hiljem nõuda kulude hüvitamist ühistult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab hüvitama tormiga katuselt kukkunud plekkide autole tekitatud kahju, kas ehitaja või korteriühistu?08.01.2014
Tere.
Oktoobri lõpus olnud tormiga pääsesid kortermaja katuselt lahti ventilatsioonikorstna plekid, mis kukkusid autole ning tekitasid remondikalkulatsiooni alusel kahju 1070 euro ulatuses. Ehitaja lubas alguses kahjud hüvitada, kuid ühendust ei võta ja kõnedele enam ei vasta. Korteriühistu omal süüd ei näe, kuigi käisid koos ehitajaga kahjudest pilte tegemas ning sisuliselt ju tunnistavad oma süüd. KÜ ilmselt otseselt süüdi polegi, kuid on ju vastutav selle eest, mis tema objektil toimub. Autol kaskot ei ole. Tunnistajaid, kes pildistamise hetkel kohal oli, on kolm ja saavad ju tunnistada, et ehitaja tunnistas oma süüd kui lubas kahjud hüvitada.
Kas VÕS paragrahv 1059 alusel on õigus esitada kahjunõue korteriühistule? Kas ehitajal peab olema sellisteks puhkudeks tsiviilvastutuskindlustus?
Kui ei ole, mis siis saab?
Keegi peab ju lõppudelõpuks vastutama.
Tänud ette
Oktoobri lõpus olnud tormiga pääsesid kortermaja katuselt lahti ventilatsioonikorstna plekid, mis kukkusid autole ning tekitasid remondikalkulatsiooni alusel kahju 1070 euro ulatuses. Ehitaja lubas alguses kahjud hüvitada, kuid ühendust ei võta ja kõnedele enam ei vasta. Korteriühistu omal süüd ei näe, kuigi käisid koos ehitajaga kahjudest pilte tegemas ning sisuliselt ju tunnistavad oma süüd. KÜ ilmselt otseselt süüdi polegi, kuid on ju vastutav selle eest, mis tema objektil toimub. Autol kaskot ei ole. Tunnistajaid, kes pildistamise hetkel kohal oli, on kolm ja saavad ju tunnistada, et ehitaja tunnistas oma süüd kui lubas kahjud hüvitada.
Kas VÕS paragrahv 1059 alusel on õigus esitada kahjunõue korteriühistule? Kas ehitajal peab olema sellisteks puhkudeks tsiviilvastutuskindlustus?
Kui ei ole, mis siis saab?
Keegi peab ju lõppudelõpuks vastutama.
Tänud ette
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu või ehitaja vastu on võimalik nõue esitada vaid juhul, kui õnnestub tõendada põhjuslik seos korteriühistu või ehitaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas lapse emal on õigust keelata mul lapsega suhelda ja mis seadused sel juhul kehtivad, kui kõik me elame Soomes?08.01.2014
Tere, Kas lapse emal on õigust keelata suhelda isal lapsega? Kui lapse ema teatas, et on rase, olime me selleks ajaks lahku läinud ja mina olin Soome elama asunud. Algul nägin last ja suhtlesime, kuid siis jäi suhtlemine katki (u 5a.). Hakkasin uuesti suhteid soojendama lapse emaga ja ta tuli koos lapsega Soome elama minu juurde, kuid kooselu ei sujunud ja kolis päeva pealt ilma minule teatamata välja koos lapsega. Peale seda nägin/suhtlesin lapsega, kuid nüüd juba pool aastat on keelanud suhelda lapsega.
Kuna mõlemad elame Soomes siis ei tea, mis seadused siin on ja mida peaksin tegema?
Kuna mõlemad elame Soomes siis ei tea, mis seadused siin on ja mida peaksin tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal ei ole õigust Teie ja lapse suhtlust põhjendamatult piirata. Kui lapse ema seda teeb, peaksite pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui seal lahendust leida ei õnnestu, siis ka kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
Üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus laps elab. Kui Soomes elavatel Eesti kodanikest lapsevanematel tekivad hooldusõiguse küsimuses vaidlused, tuleb need lahendada Soome kohtus. Ilmselt peaksite abi saamiseks pöörduma juristi/advokaadi poole, kes on kursis Soome seadusandlusega perekonnaõiguse valdkonnas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin oma osa majast kinkida ilma teise kaasomaniku käest luba küsimata?07.01.2014
Mul on õega kaasomandis (50/50) maja. Kas minul on õigus oma osa kinkida või pärandada ilma õe käest nõusolekut küsimata?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas tööandja ühepoolselt muudetud palgaarvestamise muutus on seaduslik?07.01.2014
Firmas rakendub uuest aastast uus palgasüsteem, kus mingi koefitsiendi alusel alul senine palk tõuseb kuid kuu lõpus arvestatakse maha päevarahad, kulutused laevapiletitele jms. (jutt siis väliskomandeeringus tehtava töö kohta). Ja teisena rakendub nn. omavastutuse süsteem, kus samuti saab palgast maha arvestada töötaja poolt "rikutud/lõhutud" materjale. Küsimus ongi eelkõige selles, et kas selle jaoks ei peaks sõlmima uut töölepingut mõlema poole allkirjadega jne, et see kõik üldse juriidiliselt korrektne oleks? Ja kas saab üldse päevarahasid siduda palgaga ükskõik mis moel?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Ühepoolselt saab muuta lepingu tingimusi üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Töötasu on üks lepingu oluline tingimus, mida ühepoolselt reeglina muuta ei saa (v.a erandid nagu nt töötasu vähendamine töö mitteandmise korral või töötasu alandamine töötajapoolse tööandja juhise töö tulemuse kohta rikkumisel). Teie kirjeldusest saab järeldada, et uue palgasüsteemi kehtestamine on töötasu arvutamise viisi muutmine. Töölepingu sõlmimisel töötasu arvutamise viisi teavitamise kohustus ei piira töötasu arvutamise viisi valikut ja määramist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tööandjal õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab. Juhul, kui küsija töölepingus on konkreetne töötasu arvutamise viis siiski kehtestatud, ei saa tööandja seda ühepoolselt ilma töötaja nõusolekuta muuta. Muutmiseks ei ole vaja sõlmida uut lepingud, vaid piisab kirjalikust mõlemapoolsest vastavasisulisest kokkuleppest.
TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja vastu tasaarvestada vaid töötaja kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Tasaarvestamiseks on vajalik samaliigiliste sissenõutavaks muutunud vastastikuste kohustuste olemasolu, milleks on töösuhtes ainult rahalised kohustused. Ehk siis tõepoolest, olukorras, kus tööandjal oleks võimalik nõuda töötajalt kahju hüvitamist (nt lõhutud materjali eest) ning töötajal on õigus saada töötasu, võib tööandja viidatud nõuded tasaarvestada, arvestades TLS §-s 78 sätestatud erisusi. Tasaarvestuseks ei saa anda nõusolekut enne, kui tasaarvestamise õigus on tekkinud. Selliselt antud nõusolek on algusest peale tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et tööandja ei saa ette kirjutada sellist kohustust, et töötaja palgast tehakse mahaarvamised tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Selleks, et tasaarvestus saaks toimuda, peab tööandjale vastva kahju olema tekkinud, töötaja peab selle eest vastutama ning andma oma kirjaliku nõusoleku tasaarvestuse teostamiseks. Muuhulgas, nõusolekut tuleb küsida iga üksikjuhtumi korraks eraldi, ehk kehtivaks saab olla üksnes selline nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.
Erandina on kehtiv töötaja antud eelnev nõusolek tasaarvestamiseks kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokku lepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks (TLS § 78 lg 2).
Välislähetuses oldud aja eest on töötajal õigus nõuda päevaraha maksmist. Seega jääb küsimusest segaseks, kuidas saab tööandja päevarahasid maksmise asemel hoopis töötasust maha arvestada. Päevaraha on töölähetuskulu liik, mitte töötasu. Selle eesmärk ei ole mitte püsivast töökohast lahkumisega kaasnevate kulutuste hüvitamine, vaid on seotud töötamisega väljaspool püsivat töökohta ja seega ka elukohta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Millise põhjendusega saan KÜ juhatusele gaasikatla rajamiseks volituse andmisest keelduda?07.01.2014
Tere!
KÜ juhatus edastas korteriomanike postkasti kirja selleks, et saada volitused ehitustegevuseks ja lisas kirjale volituse näidise. KÜ juhatus soovib saada korteriomanike poolt volikirja ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile.
Volikiri on juba eeltäidetud, et mina kui korteriomanik volitan KÜ juhatust gaasipaigaldise ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile. Mina olen omaalgatuslikult käinud KOV-is ehitusprojektiga tutvumas. Selle ehitusega soovib KÜ juhatus ehitada ringi viie korterelamu kaugkütte soojustrassid ja ehitada korterelamute siseselt lokaalgaasikatlamajad.
Ehitustegevuse ehitusprojekti lahendus ei ole kooskõlastatud korteriomanikega ja mina, kui korteriomanik ei ole nõus sellega, et KÜ juhatus soovib ehitada uusi maagaasi kommunikatsioone KÜ kinnistul ja korterelamutes (meie kinnistul puuduvad maagaasitrassid ja elamutes gaasitorustik).
Kõigele lisaks selle ehitustegevusega soovitakse hakata kütma läbi ühe korterelamu lokaalgaasikatlamaja ka veel kahte korterelamut (need korterelamud asuvad meie KÜ-s ja ühel kinnistul). Sellega mina kategooriliselt ei ole nõus, et läbi ühe korterelamu köetakse veel kahte korterelamut.
Sooviks teda millisel põhjusel mina saan keelduda volituse andmisest KÜ juhatusele ja kas minu poolt esitatud põhjust aktsepteerib TLPA (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) ehituslubade osakond?
Tänan
KÜ juhatus edastas korteriomanike postkasti kirja selleks, et saada volitused ehitustegevuseks ja lisas kirjale volituse näidise. KÜ juhatus soovib saada korteriomanike poolt volikirja ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile.
Volikiri on juba eeltäidetud, et mina kui korteriomanik volitan KÜ juhatust gaasipaigaldise ehitusloa taotluse esitamiseks, kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitamise alustamiseks ja kasutusloa taotluse esitamiseks KOV-ile. Mina olen omaalgatuslikult käinud KOV-is ehitusprojektiga tutvumas. Selle ehitusega soovib KÜ juhatus ehitada ringi viie korterelamu kaugkütte soojustrassid ja ehitada korterelamute siseselt lokaalgaasikatlamajad.
Ehitustegevuse ehitusprojekti lahendus ei ole kooskõlastatud korteriomanikega ja mina, kui korteriomanik ei ole nõus sellega, et KÜ juhatus soovib ehitada uusi maagaasi kommunikatsioone KÜ kinnistul ja korterelamutes (meie kinnistul puuduvad maagaasitrassid ja elamutes gaasitorustik).
Kõigele lisaks selle ehitustegevusega soovitakse hakata kütma läbi ühe korterelamu lokaalgaasikatlamaja ka veel kahte korterelamut (need korterelamud asuvad meie KÜ-s ja ühel kinnistul). Sellega mina kategooriliselt ei ole nõus, et läbi ühe korterelamu köetakse veel kahte korterelamut.
Sooviks teda millisel põhjusel mina saan keelduda volituse andmisest KÜ juhatusele ja kas minu poolt esitatud põhjust aktsepteerib TLPA (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) ehituslubade osakond?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seda, kas Teid on õigus keelata kavandatavaid ehitustöid teostada, sõltub eelkõige tööde põhjendatusest. Kui tööd on põhjendatud, siis tuleb Teil korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punktist 6 tulenevalt enamuse korteriomanike otsusega nõustuda, vastasel korral rakendub Teie kaitseks omakorda korteriomandiseaduse paragrahv 16 lg 1.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui suur on 2014. aastal lapsele makstav elatisraha miinimum?07.01.2014
Tere!
Kui palju hakkab olema uuest aastast miinimumpalk Eestis. Seoses sellega ka küsimus, kui palju on 1 lapse pealt elatusraha miinimum kuus?
Kui palju hakkab olema uuest aastast miinimumpalk Eestis. Seoses sellega ka küsimus, kui palju on 1 lapse pealt elatusraha miinimum kuus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
2014. aastal on alampalga suuruseks 355 eurot ja sellest tulenevalt on igakuiselt makstava elatise miinimumsuuruseks 177,5 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib puhkuseraha arvestamine ja võimalik tagasimaksmine kui katseajal puhkusele minna?07.01.2014
Tulin oktoobris tööle ning praegu kehtib veel 4-kuune katseaeg. Puhkus peaks hakkama 21. jaanuaril ja kestma 4 märtsini, ehk puhkus peaks algama katseaja ajal.
Tekkis siit ka küsimus, et kui ma peaksin otsustama, et peale puhkuse lõppu soovin töölt ära tulla, kas siis peab maksma puhkuserahad tagasi või kuidas nendega on?
Tekkis siit ka küsimus, et kui ma peaksin otsustama, et peale puhkuse lõppu soovin töölt ära tulla, kas siis peab maksma puhkuserahad tagasi või kuidas nendega on?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 78 lg 3 on tööandjal õigus töölepingu lõppemisel ühepoolselt lõpparvest kinni pidada ettepuhatud puhkusetasu.
Juhul kui Teie puhkusele jäämine katseajal on toimunud tööandja initsiatiivil, siis ei saa seda lugeda heauskseks käitumiseks, sest töötaja asetatakse olukorda, mis võib temale kergesti tekitada ebamõistlikke kulutusi.
TLS § 17 lg 2 paneb tööandjale kohustuse korralduse andmisel (puhkusele saatmine tööandja initsiatiivil on tema korraldus) mõistlikult arvestama töötaja huvide ja õigustega.
TLS § 28 lg 1 nõuab, et tööandja täidaks oma kohustusi töötaja vastu lojaalselt.
Toetudes ülaltoodud seadusesätetele, on töötajal võimalus nõuda puhkuse tühistamist, kui katseajal puhkusele jäämine ei ole tema enda huvides.
Jättes välja seadusega ettenähtud erijuhtumid ja üksikute ettevõtete motivatsioonipaketid, on puhkuse pikkuseks reeglina 28 kalendripäeva, siis tekitab küsimusi ka kummaliselt pikk puhkuse periood 23.01.- 04.03.2014.a.
Vajadusel täiendavate selgituste saamiseks soovitan registreerida endale konsultatsiooniaeg siin: http://www.metiabi.eu/Uudised/toooigusabi-konsultatsioonipunkt.html
või allpool toodud kontaktandmete kaudu.
Vastastikku lojaalseid ja mõistlikke töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu