Õigus
Küsimus: Kas ja kui palju peab isa maksma elatist, kui laps on isaga umbes 10 päeva ja ema juures 20 päeva?10.01.2014
Tere,
Laps on isaga kuu jooksul umbes 10 päeva ja ema juures 20 päeva. Kas isal on kohustus alimente maksta? Milline summa oleks mõistlik lapse emale maksta. Riided ja jalanõud ostab ema.
Laps on isaga kuu jooksul umbes 10 päeva ja ema juures 20 päeva. Kas isal on kohustus alimente maksta? Milline summa oleks mõistlik lapse emale maksta. Riided ja jalanõud ostab ema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot.
Üldjuhul mõistetatakse PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras elatis välja ka siis, kui laps veedab teatava aja lahus elava vanemaga. Eeskätt on see põhjendatav sellega, et last kasvataval vanemal on üldiselt parem ülevaade lapse vajadustest ja tal peaksid olemas olema vahendid lapse vajaduste katmiseks. Nagu Teie kirjeldusest võib välja lugeda, ongi nt lapsele riiete ostmine lapse ema ülesanne, kelle juures on lapse alaline elukoht.
Seega olukorras, mil maksate lapse emale elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses, olete oma ülalpidamiskohustuse lapse ees kohaselt täitnud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma, et isa lapsele siiski elatist lõpuks maksma hakkaks?10.01.2014
Tere
Lapse isa ei osale lapse elus juba 7 aastat. Lapsele on elatisraha kohtu poolt välja mõistetud. Igakuine summa on 190 €. Võlgu on ta juba aastast 2009. Summa ületab juba 10 000 €.
Pöördusin ka täituri poole mõned aastad tagasi ja tema väitis, et ta ei saa lapse isa kuidagi kätte.
Mina jällegi ei tea, kus lapse isa elab. Seda ma tean, et ta elab eestis.
Mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma, et ta lapsele siiski elatist lõpuks maksma hakkaks.
Lugupidamisega
Lapse isa ei osale lapse elus juba 7 aastat. Lapsele on elatisraha kohtu poolt välja mõistetud. Igakuine summa on 190 €. Võlgu on ta juba aastast 2009. Summa ületab juba 10 000 €.
Pöördusin ka täituri poole mõned aastad tagasi ja tema väitis, et ta ei saa lapse isa kuidagi kätte.
Mina jällegi ei tea, kus lapse isa elab. Seda ma tean, et ta elab eestis.
Mida ma pean tegema ja kuhu pöörduma, et ta lapsele siiski elatist lõpuks maksma hakkaks.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatise maksmiseks kohustatud isik kohtuotsust rikub ja lapsele korrektselt elatist ei maksa, ongi ainuke viis elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöördumine. Kuid kahjuks esineb ka olukordi, mil elatisraha kättesaamine ebaõnnestub – nt elatise maksmiseks kohustatud isikul puudub igasugune vara, millele sissenõuet pöörata.
Lapse isa suhtes on võimalik algatada KarS § 169 alusel kriminaalmenetlus elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvalehoidumise eest, mis iseenesest võiks lapse isa distsiplineerida elatise maksmiseks. Iseasi, kas see viib soovitud tulemuseni, so elatisraha kättesaamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on lootust kohtu kaudu 6-aastase lapse hooldusõigus endale saada?10.01.2014
Läksime elukaaslase ja lapse emaga pool aastat tagasi lahku. Elukaaslane võttis kaasa meie 6-aastase tütre ja kolis mulle midagi ütlemata oma sünnilinna. Nüüd on asjad võtnud sellise pöörde, et olen väga mures oma lapse turvalisuse ja heaolu pärast.
Lapse ema pole juba kaks-kolm aastat tööl käinud ning ta ei plaani ega soovigi tööle minna. Paar aastat tagasi langes ta võrkturunduse lõksu ja on lasknud ennast sellest pimestada. Mingil määral saab ta ebakindlat sissetulekut tegutsedes (mitteametlikult) FIEna. Lisaks meie ühisele tütrele on tal ka eelnevast kooselust 12-aastane poeg. Mina maksan oma tütrele suulise kokkuleppe alusel elatist 180 eurot kuus, esimese elukaaslase käest ei saa ta midagi. Suurem mure on aga, et seetõttu viibib ta kodunt õhtuti ja paljudel nädalavahetustel eemal ning sel ajal on 12-aastane poiss ja 6-aastane tüdruk sageli üksi kodus ja sageli on nad kahekesi ka öösiti. Kuna lapse ema eluviis on selline, et kodus viibib ta väga harva, siis laps ei tea kunagi, kus ta järgmise päeva peab veetma või kus järgmise öö magama. Sellise ebakindla elu tõttu on minu tütar muutunud väga närviliseks, on tujutu ja rõõmutu.
Olen korduvalt üritanud lapse emaga nendel teemadel rääkida, kuid see on osutunud võimatuks. Samuti pole ma kordagi näinud lapse elukohta, kuna ta keeldub mind tuppa laskmast. Otseselt ta küll minu suhtlemist lapsega ei takista, aga ta ei tee ka midagi selleks, et laps saaks isaga aega veeta, kuigi tütar mind väga armastab ja tahab väga minuga koos olla.
Sellises olukorras leian, et lapsel on turvalisem ja parem kasvada minu juures, kodus, kus ta on sündinud ja valdava osa oma elust elanud (v.a. viimane pool aastat). Samuti on mul olemas kindel ja piisav sissetulek ning piiavalt vaba aega ja tahtmist oma lapsega tegeleda. Sügisest läheb laps kooli, seega ei tekiks hetkel ka kooli vahetamisega seotud raskusi.
Kuna lapse kasvatajana eelistatakse siiski ema, siis kas sellise olukorras oleks mul lootust kohtu kaudu lapse hooldusõigus endale saada? Milliseid samme peaksin astuma, et asjale ametlikku käiku anda?
Tänan
Lapse ema pole juba kaks-kolm aastat tööl käinud ning ta ei plaani ega soovigi tööle minna. Paar aastat tagasi langes ta võrkturunduse lõksu ja on lasknud ennast sellest pimestada. Mingil määral saab ta ebakindlat sissetulekut tegutsedes (mitteametlikult) FIEna. Lisaks meie ühisele tütrele on tal ka eelnevast kooselust 12-aastane poeg. Mina maksan oma tütrele suulise kokkuleppe alusel elatist 180 eurot kuus, esimese elukaaslase käest ei saa ta midagi. Suurem mure on aga, et seetõttu viibib ta kodunt õhtuti ja paljudel nädalavahetustel eemal ning sel ajal on 12-aastane poiss ja 6-aastane tüdruk sageli üksi kodus ja sageli on nad kahekesi ka öösiti. Kuna lapse ema eluviis on selline, et kodus viibib ta väga harva, siis laps ei tea kunagi, kus ta järgmise päeva peab veetma või kus järgmise öö magama. Sellise ebakindla elu tõttu on minu tütar muutunud väga närviliseks, on tujutu ja rõõmutu.
Olen korduvalt üritanud lapse emaga nendel teemadel rääkida, kuid see on osutunud võimatuks. Samuti pole ma kordagi näinud lapse elukohta, kuna ta keeldub mind tuppa laskmast. Otseselt ta küll minu suhtlemist lapsega ei takista, aga ta ei tee ka midagi selleks, et laps saaks isaga aega veeta, kuigi tütar mind väga armastab ja tahab väga minuga koos olla.
Sellises olukorras leian, et lapsel on turvalisem ja parem kasvada minu juures, kodus, kus ta on sündinud ja valdava osa oma elust elanud (v.a. viimane pool aastat). Samuti on mul olemas kindel ja piisav sissetulek ning piiavalt vaba aega ja tahtmist oma lapsega tegeleda. Sügisest läheb laps kooli, seega ei tekiks hetkel ka kooli vahetamisega seotud raskusi.
Kuna lapse kasvatajana eelistatakse siiski ema, siis kas sellise olukorras oleks mul lootust kohtu kaudu lapse hooldusõigus endale saada? Milliseid samme peaksin astuma, et asjale ametlikku käiku anda?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete veendunud, et suudate lapsele pakkuda stabiilsemat elu kui lapse ema, kuid lapse ema ei anna nõusolekut lapse Teie juurde elama asumiseks, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt, so lapse ema nõusolekuta otsustada, kus laps elama hakkab.
Lapse viibimiskoha otsustusõiguse taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, mis sisaldab asjaolude kirjeldust, õiguslikku ja sisulist põhjendust ja selget nõuet. Samuti tuleb avalduselt tasuda riigilõiv, mille suurus oleneb avalduse esitamise viisist – läbi e-toimiku esitades on riigilõivu suuruseks 5 eurot ja muul viisil esitades 10 eurot. Eelnevalt soovitan Teil konsulteerida ka selle valdkonna spetsialistiga, so perekonnaõiguses praktiseeriva juristi või advokaadiga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas üürileandjal on õigus ilma minu teadmata minu eluruumi siseneda?10.01.2014
Üürin pikemat aega maja ja mul on kahtlus, et üürileandja siseneb eluruumidesse ilma minu teadmata. Tahaksin teada kas tal on selleks õigus? Kas mul oleks õigus küsida majapidamises tehtud remonditööde eest üürileandja käest kompensatsiooni (üürilepingus pole selle kohta midagi kirjas, et ma peaks seda tegema) kui ma suudan ära tõestada, et remont tehti minu seal elamise ajal?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas abikaasa saab pärast lahutust mind oma pärimisega saadud majaosast välja tõsta, kuigi olen selle ise aastatega renoveerinud?09.01.2014
Kas see maja osa on meie ühisvara kui abikaasa päris selle oma isalt. Meie oleme seal elanud 33 aastat ja olen teinud majale mitu korda remonti. Olen vahetanud välja kõik aknad ja välis ukse, remonditud on ka osa katust ja paigaldatud on vihmaveerennid ja torud. Majas on toodud linna trassi vesi ja kanalisatsioon. Olen valanud majale ka 2 treppi. Krundile on ehitatud minu poolt 2 garaaži ja laut. On paigaldatud 2 uut väravat. See kõik on toimunud 6 aastat tagasi. Abikaasa nõuab nüüd lahutust ja on andnud asja kohtusse, kuhu on kirja pannud, et ühisvara ei olegi. Kas võin pärast lahutust jääda sinna elama või on tal õigus mind sealt välja tõsta? Olen ostnud majja ka kogu mööbli ja muu tehnika.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel võib asuda seisukohale, et konkreetsete esemete ühis- või lahusvara hulka määramise küsimus tuleb lahendada eelmise perekonnaseaduse järgi.
Eelmise perekonnaseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, ja vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Lähtuvalt eeltoodust, peaks majaosa, mille abikaasa omandas abielu ajal pärimise teel, olema tema lahusvara.
Samas sätestab eelmise perekonnaseaduse § 14 lõige 2, et kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.
Seega teoreetiliselt on võimalik, et kohus tunnistab täielikult/osaliselt majaosa Teie ja abikaasa ühisvaraks, kuid seni, kuni kohus eseme kuulumist ühisvara hulka tuvastanud ei ole, on tegemist abikaasa lahusvaraga ja tal on õigus nõuda talle kuuluva eluruumi vabastamist Teie poolt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töökohaga mitteseotud isikliku võlgnevuse tõttu võib tööandja mind töödejuhataja kohalt liinitööliseks panna?09.01.2014
Tere.
Töötan tootmises töödejuhatajana ja olen sattunud makseraskustesse (ei ole seotud töökohaga). Tööandja väidab, et ma ei saa seoses võlgadega töötada juhtival kohal ja pakub mulle liinitöölise kohta, siis sooviks teda, kas tal on selleks õigus? Ja kui võtan vastu liinitöölise koha, kas on õigus ka siis minu palka vähendada või peab palk samaks jääma? Kui olen vabatahtlikult nõus töödejuhataja kohast loobuma ja hakkama liinitööliseks, kas siis on palga vähendamine õigustatud. Loodan, et oskate aidata.
Töötan tootmises töödejuhatajana ja olen sattunud makseraskustesse (ei ole seotud töökohaga). Tööandja väidab, et ma ei saa seoses võlgadega töötada juhtival kohal ja pakub mulle liinitöölise kohta, siis sooviks teda, kas tal on selleks õigus? Ja kui võtan vastu liinitöölise koha, kas on õigus ka siis minu palka vähendada või peab palk samaks jääma? Kui olen vabatahtlikult nõus töödejuhataja kohast loobuma ja hakkama liinitööliseks, kas siis on palga vähendamine õigustatud. Loodan, et oskate aidata.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kuhu kohtusse peab isa pöörduma, et saada õigus lapsega kohtumiseks, kui ema ja laps elavad välismaal?09.01.2014
Tere. Sain Eestis ainuhoolduse lapse üle. Elame nüüd välismaal ja oleme välismaale sissekirjutatud. Lapse isa alimente maksab nii nagu juhtub, eelnevalt selle eest karistatud. Nüüd soovib ta mind anda kohtusse, et last ei näe, kuigi laps ise ütles otse talle näkku, et ei soovi temaga kohtuda. Kuhu kohtusse peab ta muidu pöörduma, kas enda või minu elukoha järgi? Ja kuidas see kõik toimub kui elame erinevates riikides?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Üldreeglina toimub suhtlemiskorda puudutava vaidluse lahendamine selle riigi kohtus, kus on lapse elukoht. Kui laps elab Teiega, toimuks asja arutamine seega Teie elukohariigi kohtus.
Eestis elavaid vanemaid, kelle laps elab välisriigis, aitab suhtlemisõiguse tagamisel Justiitsminisiteerium, kes teeb vastava avalduse saamisel koostööd välisriigi keskasutusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema saab karistada, kui tal on hooldusõigus ja ta ei lase isal lapsega kohtuda?09.01.2014
Kui on hooldusõigus ühel vanemal ja teine vanem ei lase lapsega kohtuda, siis millise karistuse võib kohus määrata, et ema ei lase lapsega kohtuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanemad ei saa lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele, siis tuleks esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Lastekaitsetöötaja võtab seejärel ühendust ka teise vanemaga ja üritab vanemaid suunata kokkuleppe sõlmimisele, millega määratakse kindlaks lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord. Kui lastekaitsetöötaja juures kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.
Kui kohus määrab kindlaks lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskorra ja üks vanematest seda rikub, saab vanem pöörduda lepitusmenetluse rakendamiseks uuesti kohtu poole. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, võib kohus suhtlemiskorras teha muudatusi ja/või määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tegelik normtundide arv võib olla nö komakohaga ja kuidas see arvestus käib?08.01.2014
Graafikuga töötajal sõltub päevanorm kalendripäevade arvust kuus.
Päevanormi teadmine on vajalik normtundide arvutamiseks, kui esineb puudumisi.
NB! Tegelik normtundide arv võib olla siis komakohaga.
Päevanorm = kuunormtundide arv/kalendripäevade arvuga
Näide mais: 176/31=5,6774 tundi
Kui minu lisa lapsepuhkuse päev satub tööpäevale siis läheb kuu normtundidest maha näite järgi 5,6774 tundi.
Küsimus kas selline tundide lugemine on seaduses kuidagi reguleeritud? Kas seadusandlus lubab sellise tundide lugemise viisi?
Päevanormi teadmine on vajalik normtundide arvutamiseks, kui esineb puudumisi.
NB! Tegelik normtundide arv võib olla siis komakohaga.
Päevanorm = kuunormtundide arv/kalendripäevade arvuga
Näide mais: 176/31=5,6774 tundi
Kui minu lisa lapsepuhkuse päev satub tööpäevale siis läheb kuu normtundidest maha näite järgi 5,6774 tundi.
Küsimus kas selline tundide lugemine on seaduses kuidagi reguleeritud? Kas seadusandlus lubab sellise tundide lugemise viisi?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Juhul, kui Te olete näiteks 1 päeva haige, siis selle tööpäeva võrra väheneb ka perioodi töötundide arv. Kui olete haige päeval, mil tööpäeva pikkus on 9 tundi, siis toodud näite puhul väheneb selle perioodi töötundide arv 160-9=151-ni.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötasust kinni pidada ametiühingu maksu kuigi ma ametiühingu liige ei ole (meretööleping)?08.01.2014
Tere
Sooviks teada, kas tööandjal on õigus minu töötasust kinni pidada ametiühingu maksu (1% brutosummast), kuigi ma ise ametiühingu liige ei ole?
Probleem selles, et tööandja väidab, et neil on seoses kollektiivlepinguga kohustus kõikidelt töötajatelt ametiühingu maks kinni pidada. Töötaja võib ise valida, kas astub ametiühingusse või ei, aga tasu maksab ta ikka. Sooviks teada, kas on tõest Eestis olemas selline seadus või paragrahv?
Sooviks teada, kas tööandjal on õigus minu töötasust kinni pidada ametiühingu maksu (1% brutosummast), kuigi ma ise ametiühingu liige ei ole?
Probleem selles, et tööandja väidab, et neil on seoses kollektiivlepinguga kohustus kõikidelt töötajatelt ametiühingu maks kinni pidada. Töötaja võib ise valida, kas astub ametiühingusse või ei, aga tasu maksab ta ikka. Sooviks teada, kas on tõest Eestis olemas selline seadus või paragrahv?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee