Õigus
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus võlgniku korteril sulgeda küte ja vesi kui ülejäänud korterite omanikud seda nõuavad?10.12.2013
Tere!
Meil on korteriühistul väga probleemne korter. Nimelt on eelmiselt korteriomanikult välja mõistetud kohtu teel võlad, kuid kuna võlanõudjaid veel teisigi, siis korteri müügist ei laekunud ühistule mitte midagi. Uus omanik oli teadlik korteri võlgnevustest ühistu ees, kuid ühistule on tehtud 1 makse 700€ ulatuses, võlgnevus aga praeguseks kokku juba 4000€, omanik ei ole asunud tasuma ka enda jooksvaid arveid. Veel on korteriühistul nõue perioodi eest, millel ei ole kohtulikku lahendit (periood eelmise omaniku kohtusse antud perioodi lõpust kuni korteri üleminekuni uuele omanikule). Ühesõnaga arveid 3 perioodi jagu. Millised õigused on nüüd ühistul kohtus neid võlgasid välja nõuda. Kas need arved mis jäid 2 perioodi vahele (kohtuotsusest kuni uue omaniku tekkeni) on ka väljanõutavad. Ja eelmise omaniku kohtuotsuses olid väljanõutavad ka viivised, kas ka uuelt omanikult on õigus välja nõuda eelmise võlgniku viiviseid. Kas siin saab hakkama kiirmenetluse korras või on vaja ikka pöörduda kohtusse. Nii palju küsimusi aga olukord on väga keeruline ja võlg suur, lisaks meil ainult 18 korteriga maja.
Ja üks oluline küsimus veel, kas korteriühistul on õigus sellisel korteril sulgeda küte ja vesi kui kõikide ülejäänud korterite omanikud seda nõuavad. Nad ei ole nõus enam maksma teise korteri poolt tekitatud arveid.
Kas korteriühistutel, kes ei ole võimelised õigusabi eest maksma, on võimalus ka tasuta õigusabile.
Küsimusi on palju, kuid kuidagi on vaja ju see ühistu koos hoida ja abi oleks teretulnud.
Tänan juba ette!
Meil on korteriühistul väga probleemne korter. Nimelt on eelmiselt korteriomanikult välja mõistetud kohtu teel võlad, kuid kuna võlanõudjaid veel teisigi, siis korteri müügist ei laekunud ühistule mitte midagi. Uus omanik oli teadlik korteri võlgnevustest ühistu ees, kuid ühistule on tehtud 1 makse 700€ ulatuses, võlgnevus aga praeguseks kokku juba 4000€, omanik ei ole asunud tasuma ka enda jooksvaid arveid. Veel on korteriühistul nõue perioodi eest, millel ei ole kohtulikku lahendit (periood eelmise omaniku kohtusse antud perioodi lõpust kuni korteri üleminekuni uuele omanikule). Ühesõnaga arveid 3 perioodi jagu. Millised õigused on nüüd ühistul kohtus neid võlgasid välja nõuda. Kas need arved mis jäid 2 perioodi vahele (kohtuotsusest kuni uue omaniku tekkeni) on ka väljanõutavad. Ja eelmise omaniku kohtuotsuses olid väljanõutavad ka viivised, kas ka uuelt omanikult on õigus välja nõuda eelmise võlgniku viiviseid. Kas siin saab hakkama kiirmenetluse korras või on vaja ikka pöörduda kohtusse. Nii palju küsimusi aga olukord on väga keeruline ja võlg suur, lisaks meil ainult 18 korteriga maja.
Ja üks oluline küsimus veel, kas korteriühistul on õigus sellisel korteril sulgeda küte ja vesi kui kõikide ülejäänud korterite omanikud seda nõuavad. Nad ei ole nõus enam maksma teise korteri poolt tekitatud arveid.
Kas korteriühistutel, kes ei ole võimelised õigusabi eest maksma, on võimalus ka tasuta õigusabile.
Küsimusi on palju, kuid kuidagi on vaja ju see ühistu koos hoida ja abi oleks teretulnud.
Tänan juba ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teenuste osutamise peatamise otsuse peavad langetama korteriomanikud ise ning juhul, kui nad teevad otsuse elluviimise ülesandeks korteriühistule, siis korteriühistu selle otsuse alusel ka tegutseb. Korteriühistu õiguste puhul ongi kõige olulisem mõista seda, et korteriühistu saab tegutseda üksnes korteriomanike otsuste piires. Ühe korteriomaniku poolne kohustuse rikkumine on eelkõige korteriomanike ühine probleem, mille tekkimise eest ei ole korteriühistut mõtet süüdistada. Kui korteriomanikud otsustamisega viivitavad, korteriühistule õigusabikulusid ei eralda vm moel probleemi süvendavad, siis peavad nad paraku ka oma proportsionaalse osa tagajärgedest kandma või laskma korteriühistul pankrotistuda.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kellel on pädevus esitada kohtusse hagi, kui korteriühistu juhatus on tekitanud kahju?10.12.2013
Tere!
Kui on tuvastatud, et juhatuse liikmed on tekitanud korteriühistule kahju MTÜS § 32 mõttes, kes siis on üldse pädev esitama juhatuse liikmete vastu hagi, kui juhatuses on sama juhatus, kes on kahju tekitanud?
Kui on tuvastatud, et juhatuse liikmed on tekitanud korteriühistule kahju MTÜS § 32 mõttes, kes siis on üldse pädev esitama juhatuse liikmete vastu hagi, kui juhatuses on sama juhatus, kes on kahju tekitanud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas aastasest juhilubade tegemise keelust ka kuidagi ennetähtaegselt saaks vabaneda?10.12.2013
Tere
Tekkis selline küsimus, et kui mind on korduvalt peatatud autoroolis vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise eest ning karistused on nüüdseks kantud, kas on varianti, kuidas aastasest lubadekeelust ennetähtaegselt vabaneda?
Maanteeamet mu küsimusele vastata ei osanud.
Ette tänades!
Tekkis selline küsimus, et kui mind on korduvalt peatatud autoroolis vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise eest ning karistused on nüüdseks kantud, kas on varianti, kuidas aastasest lubadekeelust ennetähtaegselt vabaneda?
Maanteeamet mu küsimusele vastata ei osanud.
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui pikk on lasteaed-põhikooli lasteaia õpetaja puhkus?10.12.2013
Tere,
Vabariigi valitsuse määrus Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa paragrahv üks ütleb, et koolieelse lasteasutuse õpetaja põhipuhkus on 42 kalendripäeva. Paragrahv 3 lõige 2 ütleb lasteaed-põhikoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide haridustöötajate puhkus (klassiõpetaja, aineõpetaja, kasvataja, logopeed, eripedagoog, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) on 56 kalendripäeva. Sellest tekib ka küsimus, kui mina töötan lasteaed-põhikoolis koolieelse asutuse rühmas, kui pikk on minu puhkus?
Vabariigi valitsuse määrus Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa paragrahv üks ütleb, et koolieelse lasteasutuse õpetaja põhipuhkus on 42 kalendripäeva. Paragrahv 3 lõige 2 ütleb lasteaed-põhikoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide haridustöötajate puhkus (klassiõpetaja, aineõpetaja, kasvataja, logopeed, eripedagoog, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) on 56 kalendripäeva. Sellest tekib ka küsimus, kui mina töötan lasteaed-põhikoolis koolieelse asutuse rühmas, kui pikk on minu puhkus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui Teie ametikoht on vastavuses ühega loetelust: klassiõpetaja, aineõpetaja, kasvataja, logopeed, eripedagoog, huvijuht, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, on põhipuhkuse kestuseks 56 kalendripäeva. Ringijuhi põhipuhkuseks samas õppeasutuses on 42 kalendripäeva.
Õiget puhkuse kasutust soovides!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis õigused on töötajal, kui tööandja ei lühenda jõululaupäevale eelnevat tööpäeva?10.12.2013
Mis õigused on töötajal, kui tööandja ei lühenda jõululaupäevale eelnevat tööpäeva (23. dets)? Ning kas 24. dets on ka tööpäeva lühendamine seadusega sätestatud?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
23. detsember 2013 (esmaspäev) on jõululaupäevale eelnev tööpäev ning seda lühendatakse kolme tunni võrra.
Kui tööandja ei võimalda pühade-eelset tööpäeva lühendada, tuleb kolme neid töötunde tõlgendada ületunnitööna. Seda saab teostada ainult poolte kokkuleppel, kus töötaja keeldumine ei tohi kuidagi halvendada tema olukorda töösuhtes.
Kui aga töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületunnitööks ja hüvitatakse vastavalt seadusele 1,5 kordselt.
Rahumeelseid pühi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas arvestatakse keskmist palka õppepuhkuse ajal, kui töötasu on vahepeal muutunud?09.12.2013
1. Kuidas arvestatakse keskmist töötasu õppepuhkuse päevade eest, kui õppepuhkuse päevade kasutamise kuul on töötasu muutunud. Näiteks õppepuhkuse päevad 5-8 september ja alates 1. septembrist tõusis töötasu 300 eur.
2. Kuidas arvestatakse õppepuhkuse eest tasu sellisel juhul kui antud töökohas on töötatud alla 4 kuu (näiteks 3 kuud). Millise tasu alusel arvestatatakse kesmine?
(need 2 küsimust ei ole omavahel seotud)
2. Kuidas arvestatakse õppepuhkuse eest tasu sellisel juhul kui antud töökohas on töötatud alla 4 kuu (näiteks 3 kuud). Millise tasu alusel arvestatatakse kesmine?
(need 2 küsimust ei ole omavahel seotud)
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Koolitusel osalemiseks kalendriaasta jooksul antavast kuni 30 kalendripäevasest puhkusest makstakse tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt antava 15-kalendripäevase õppepuhkuse eest makstakse töötajale töötasu alammääras.
Kuna õppepuhkust kasutatakse kalendripäevades, toimub tasustamine keskmise kalendripäevatasu järgi. Keskmise töötasu arvutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 91 (edaspidi Määrus, 11.06.2009.a. https://www.riigiteataja.ee/akt/129032013021?leiaKehtiv ), mille § 4 reguleerib kalendripäevatasu arvutamise aluseid.
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse arvutamise vajaduse tekke kuule (puhkuse korral on see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust) eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud (st palgapäev nende maksmiseks on kätte jõudnud) ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
Seega ei sõltu (õppe)puhkuse tasu arvutamine puhkuse kasutamise kuul toimunud palgamuudatusest, vaid puhkuse väljamaksmise päevale eelneva kuue kuu töötasudest. Kui töötajale maksti nende eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu (Määruse § 1 (1)). Töötajale puhkusetasu soodsamalt arvutada (näiteks uue, kõrgema palga järgi) seadus ei keela. Arvestada tuleb ettevõttes töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet.
Juhul, kui nimetatud kuuekuulist perioodi töötasude arvestamisel veel pole (näiteks töötaja on töötanud alles kolm kuud), võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib juba enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu (Määruse § 2 lg 3).
Tasud, mille alusel arvestatakse keskmist töötasu, on Määruse §-is 2 lg-s 1 nimetatud töötasuna teenitud summad, st arvesse ei lähe puhkusetasud, haigushüvitised jms. Seetõttu vähendatakse ka mõlemal eeltoodud juhul arvutamise aluseks olevate kalendripäevade arvu nende kalendripäevade võrra, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu, puhkusel jm TLS §-is 19 nimetatud juhtudel.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas pean endiselt maksma, kui kohtuotsusega on mult välja mõistetud elatis, kuid nüüd elab laps minu juures?09.12.2013
Tere!
Kohtuotsusega on isalt välja mõistetud elatis. Nüüd aga elab laps isa juures. Mida peaks sellises olukorras tegema, et mitte edasi elatist maksta? Ja kui ema jõuab enne asja täituri kätte anda?
Kohtuotsusega on isalt välja mõistetud elatis. Nüüd aga elab laps isa juures. Mida peaks sellises olukorras tegema, et mitte edasi elatist maksta? Ja kui ema jõuab enne asja täituri kätte anda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks ilmselt kõige mõttekam esitada kohtule tuvastushagi, paludes kohtul tuvastada, kas lapse isal on elatise maksmise kohustus või mitte. Kui asi on juba sundtäitmisel, saab samuti esitada kohtule tuvastushagi ja paluda kohtul tuvastada, kas täitedokumendist, so kohtuotsusest, millega elatis välja mõisteti, tuleneb lapse isale elatise maksmise kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan midagi vaidlustada, kui meie maja sai omal ajal ämma nimele kirjutatud ja nüüd päris selle abikaasa?09.12.2013
Abielu ajal, 10a tagasi, ostsime abikaasaga maja, mis kirjutati abikaasa ema nimele. Ämma surmaga seoses muutus see pärandvaraks (testamenti ei olnud). Pärast pärandi vastuvõtmist on maja abikaasa nimel. Minu küsimus on, kas minul ei ole mingit õigust majale, kuigi olen sinna panustanud ja rajanud aia jne. Kas abikaasal on õigus mind majast välja visata, kuigi oleme veel ametlikult abielus, aga koos ei ela (jäin majja üksinda elama, lapsed on täiskasvanud ja elavad mujal). Abielu on sõlmitud juba 1982 aastal. Kas lahutuse puhul olen ma sunnitud oma kodust loobuma? Tänud vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel võib jõuda seisukohale, et maja kuulub Teie abikaasa lahusvara hulka, sest see on abikaasa omandisse jõudnud pärimise teel. Sellest järeldub, et omandiõigust Teil selle maja suhtes ei ole, kuid abikaasal võib olla hüvitamise kohustus nende kulutuste osas, mille olete Teie majale teinud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võib võtta uueks perekonnanimeks perekonnale kuulunud nimi enne 1930-ndatel toimunud eestistamist?09.12.2013
Tere! Sooviksin teada, kas on lubatud võtta omale uueks perekonnanimeks meie perekonnale kuulunud nimi enne nimede eestistamist 1930-ndatel aastatel? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseadus annab aluse uue perekonnanime andmiseks, kui isik soovib kasutada oma vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime. Seega peaks olema võimalik ka Teie poolt soovitud perekonnanimi endale uueks perekonnanimeks võtta.
Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge elukohajärgse perekonnaseisuasutuse poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saab ühistu teha võlas korteriga, kui omanik suri ja uut omanikku ei ole veel pärimismenetlusega selgunud?08.12.2013
Mure selline, et meie väikeses ühistus lahkus manalateele kevadel korteriomanik. Pärandilepingut tehtud ei olnud, õigusjärgsed pärijad olemas, kuid ei ole veel suutnud toiminguid lõpetada. Registris ikkagi omanikuna märgitud lahkunud eelmine omanik. Kui kaua nad võivad seda pärandi vastuvõtmist viivitada ja mida ette võtta sellise võlas oleva korteriga. Ka on teada, et üks pärandi vastuvõtjast peaks kevadel kaitseväkke teenima minema. Kuidas peaks toimima? Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ