Õigus

Tere!
Sain omale töökoha lapsehoolduspuhkusel oleva inimese asendajana. Kuid natuke hiljem jäin ise rasedaks ning jäin samamoodi lapsehoolduspuhkusele. Minu lastehoolduspuhkus kestab 3 aastat.
Inimene, kelle asemele mina tööle läksin, andis lahkumisavalduse. Inimene, kes minu asemele tööle võeti, sai tähtajatu lepingu.
Seega saan aru, et mina jään oma ametikohast ilma, kui 3 aasta möödudes tööle tagasi suundun. Kui olen ise asendajana tööle võetud, siis kas mul ei teki eelisõigust peale lapsehoolduspuhkuselt tagasipöördumist antud ametikohale? Millised on minu õigused, isegi siis, kui ma ei saa oma endist ametikohta tagasi? Kas minu palk peab olema sama suur kui oli algselt tööle suundumisel?
Kas minu ametikoht peaks jääma samaväärseks, mis oli algselt?
Kas firmal on õigus mulle anda väiksema palgaga madalama astmega töökoht?

Ette tänades,

Tere!
Töötaja esitas tööandjale avalduse erakorraliseks ülesütlemiseks ja lahkus päevapealt. Tööandja seda avaldust aga ei aktsepteeri ning on vaidlustanud töövaidlusorganis. Tulemust veel ei tea. Töötaja on nüüd aga juba pöördunud töötukassa poole ja töötukassa pärib töölepingu lõpetamise aluse kohta. Mis tuleks tööandjal sellises positsioonis vastata, kui ta isegi ei tea, mis alusel tööleping lõppenud on (töötaja peaks ju tema arvates praegu tööl olema) ja on vaidlustanud töötaja ülesütlemise?

Tere,
Oleme lahutatud ja meil on kaks last. Tütar ja poeg 9- ja 2-aastane. Mina olen isa. Ema ei lase mul näha poega. Tütrega võimaldab kohtuda kaks korda kuus. Tütrelt sain teada, et eksnaine ei taha, et poeg teaks, et mina olen isa. Pöördusin linna sotsiaalosakonda, kuid ma ei näe mingit muutust. Endine naine ikka ei lase mul rääkida oma pojaga. Ma maksan elatisraha ja jätsin naisele nii kinnisvara kui lapsed. Nüüd plaanin minna kohtusse. Mida peaksin tegema, et alustada kohtuprotsess? Kas seda olukorda saaks lahendada ka ilma kohtuotsuseta?

Laps on 18 a. ja käib gümnaasiumi 11. klassis, lapse isalt on kohtumäärusega välja nõutud alimendid kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Suvel oli lapse isal insult ning alates juunist pole ta elatisraha üldse maksnud. Kui lapse isa on jätkuvalt haiguslehel, võib-olla on ka puue määratud, kuidas on seadusega taoline olukord lahendatud? Kuidas peaksin toimima, et antud olukord lahendada?

Tere. Mul oleks selline küsimus, et kui mul on 1,2 promilli joovet sees ehk siis 0,59 korda 2 ja politseinik peab mind kinni tõstukiga, kus võib olla ainult 1 isik. Kas ta tohib mind viia tõstukiga firmasse nii, et kõõlub akna peal hoides rooli. Mina vajutan gaasi ja pidurit ja tema hoiab rooli. Politsei patrullauto sõidab sabas ja peaks olema ka kaameras näha. Minu käest võeti jaoskonnas allkirjad ja toodi koju ilma, et mulle oleks mingit mustandit antud kollase lehe näol. Mulle tundub, et saaksin seda vaidlustada just selle näol, et politseinik ei tohi ju mind uuesti peale kinnipidamist sundida rooli taha või kuidas?
Kas mul oleks õigus valesti menetlemise korral nõuda kehtetuks tunnistamist, et pääseda karistusest.

Tere,
Kas kohtutäitur omab õigust eraisiku (juhatuse liikme) võla pärast kanda keelumärge firma peale (2500.- asutamise summa peale), kus eraisik on juhatuse liige?
Kas kohtutäitur saab firma kontole aresti ka panna?

vastust ootama jäädes,

Olen lahutatud. 2007. aastal määrati laste isale elatisnõue 750 eurot lapse kohta. Kui ma tahan nüüd seda muuta, kuidas toimida? Kas pean uuesti kohtusse pöörduma?

Tere.
Ei taha käibemaksukohusluseta ühemehe-OÜ-d likvideerida, sest firma tegevus on hooajaline. Firma lõpetab aasta arvatavalt kahjumiga. Tahaksin firmat ilma likvideerimishirmuta edasi pidada, tegevuse jätkumisel jätkub ka raamatupidamine, esitatakse aastaaruanne, makstakse maksud. Millal tuleb kallale maksuamet või äriregister (likvideerima, netovara seis)?
Meie seadustes OÜ peatamist, et vajadusel majandusliku tegevusega jätkata, pole olemas. Või siiski mingil tingimusel on? Kuidas edasi toimida, et seaduste järgi kõik korras oleks ja firmat ei peaks likvideerima?
Tänud ette!

Tere,
Läksin lapse isast lahku 2007. a alguses. Siis leppisime suuliselt kokku, et maksab elatist miinimumi ulatuses ehk 2100 krooni, mis on praegu 135 eurot. Vahepeal on mitmeid kordi miinimumtasu tõusnud. Olen lapse isalt mitmel korral kui miinimumtasu on tõusnud, ka palunud, et maksaks vastavalt kehtivale seadusele, kuid ta ei ole olnud sellega nõus, põhjendades, et tema palk ei ole ju tõusnud. Nii on see asi siiani jäänud. Lapsega ta ei suhtle (pole näinud teda juba pea 7 a), lapse sünnipäeval ja ka jõulude ajal isa talle midagi ei kingi ja igakuisele elatisele juurde ei maksa. Suuremate asjade ostmisel isa samuti ei osale. Laps oli lahku minnes 4,5 aastane, praegu juba 11. Elame lapse isast 7 km kaugusel. Lapse tel nr olen isale sms-ga saatnud. Lapsega ta kontakti ei ole võtnud (olen palunud, et ta seda teeks kui olen temaga ise kontakti võtnud elatise suurendamiseks), kaks korda on isa saatnud sms-i sünnipäevaks.
Soovin, et lapse isa tasuks edaspidi elatist miinimumi ulatuses. Laps on 11-aastane, temale eakohased asjad ja tegemised ei ole võrreldavad 4 a lapsega, mille järgi sai kokku lepitud 135 eurone elatis. Mida pean selleks tegema? Tean, et lapse isal on ka teine laps olemas. Kui alates 2014 on miinimumtasu 172 eurot (valitsus on kinnitanud miinimumpalga tõusu 355 euroni), siis millal peaksin alustama asjaajamisega, et juba aasta algusest saada suuremat elatist? Kas saab elatise siduda edaspidi miinimumpalgaga, et vastavalt kui suureneb miinimumpalk, suureneb ka elatis? Kas seda saab sisse kirjutada ka maksekäsku? Samuti soovin, et lapse isa tasuks elatist mitte ainult lapse täisealiseks saamiseni vaid seni, kuni ta on lõpetanud kas gümnaasiumi või kutseõppeasutuse. Milline on minu võimalus? Kui ma ei tea lapse isa palga suuruse kohta, kas on võimalik, et miinimumi ma ei saa ja võidakse vähendada ka praegu makstavat summat?
Aitäh vastuse eest!

Töötaja on vanaduspensionär ja tööstaažiga 17 aastat. Kui kaua ja kuidas peab ettevõte teavitama teda koondamisest (kas piisab suulisest ütlemisest)?
TLS on punkt "Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel." Kas see kehtib ka vanaduspensionärile, kes töötab töölepingu alusel?