Õigus
Küsimus: Kas tulundusühistu vara oma liikmele üleandmist maksustatakse?04.12.2013
Tulundusühistu soovib üle anda oma liikmeks olevale osaühingule osa oma varast (kinnistu). Kas sellega kaasnevad ka mingid maksukohustused või deklaratsioonid?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas kajastada ettevõtte poolt tasutud kohtutäituri tasu ja kas selle käibemaksu tohib tagasi arvestada?04.12.2013
Kas kohtutäituri tasu on ettevõtlusega seotud kulu ja kas sellelt arvestatud käibemaksu tohib tagasi arvestada? (Tegemist on põllumajandusettevõttega, kellel enne saagi müüki tekkis käibevahendite nappus ja ei suutnud õigeaegselt kütuse arvet tasuda ning võlgnevus edastati kohtutäiturile sissenõudmiseks).
Kas kohtutäitur peaks esitama oma tasude kohta ettevõttele korrektse arve KMS §37, lg 7 nõudeid järgides? Kohtutäitur väidab, et ei pea ja tema aktis kajastuvad kohtutäituri tasu suurused, lisanduvad käibemaksud ja summad kokku. Mulle küll tundub, et seal aktis ikka kõiki andmeid pole.
Kas kohtutäitur peaks esitama oma tasude kohta ettevõttele korrektse arve KMS §37, lg 7 nõudeid järgides? Kohtutäitur väidab, et ei pea ja tema aktis kajastuvad kohtutäituri tasu suurused, lisanduvad käibemaksud ja summad kokku. Mulle küll tundub, et seal aktis ikka kõiki andmeid pole.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas see on tõesti nii, et 197 eurose laenu eest pean lõpuks intresside ja viivistega maksma 1800 eurot?04.12.2013
Sai aastaid tagasi võetud kiirlaen summas 197€. Asi läks kohtusse, kus küsiti põhinõue 570 pluss kohtutäituri kulud. Maksin selle nüüd aastaid hiljem ära ja kohtutäitur vastas, et kohtuotsusega pean maksma ka viivised. Viiviste summa tuli 900€ ja lisaks kohtutäituri kulud 200€. Ka tõesti olen sunnitud neid viiviseid maksma nii palju. 197€ suurusest laenust pean kokku tagasi maksma siis 1800€. Viiviseid saan hetkel veel vaidlustada kohtus.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas täiskasvanud tütrel on abielulahutuse korral ka õigus mingile osale korterist?04.12.2013
Olen naisega vara ära jaganud, tütar juba täisealine. Kuna tütar ka veel meie juurde sisse kirjutatud, kas temal siis ka mingi osa vara või korteri jagamisel. Kas pooleks võrdselt või kolmeks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja lapsed ühisvarast mingit osa ei saa – seega tuleb ühisvara jagada pooleks, so pool ühele abikaasale ja pool teisele abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua on õigus palgateemalist pretensiooni veel tagantjärgi esitada?03.12.2013
Tööandjaga oli tähtajaline leping kuni 01.12.2012 aga tööd ei olnud alates oktoobri algusest. Istusime paarimehega kodus. Kas meil oleks olnud õigus saada miinimum või keskmist palka (mis iganes rahalist kompensatsiooni) kodus oldud aja eest kuna leping veel kehtis, aga tööandja ei suutnud tööd pakkuda? Olin selles firmas tööl üle 2 aasta, paarimees aasta ringis. Või kas olen probleemiga hiljaks jäänud? Kusagilt lugesin, et pretensioone on õigus esitada 2 aastat pärast lepingu lõppemist.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Toetudes töövaidluskomisjoni otsustele, mis käsitlevad töötasuga seotud vaidlusi, on esmapilgul vähetõenäoline töötaja jaoks nimetatud probleemi positiivne lahendus.
Vastavalt töölepinguseaduse § 35 peab tööandja maksma töötajale keskmist tasu aja eest, mil tööandja ei ole töötajale andnud tööd, kuigi töötaja on töö tegemiseks valmis, kuid siin võivad esile kerkida mitmed nüansid, mis ei pruugi teie kasuks töötada.
Näiteks: kas ja kuidas olete aktiivsust üles näidanud töövalmisolekuks nimetatud ajahetkel, on teil esitada sellekohaseid tõendusmaterjale jms?
Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud (ITVS § 6 lg 1) ja töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (ITVS § 6 lg 3).
Täpsemat vastust nõude aluse kohta saab anda, kui on tutvutud kõikide asjakohaste materjalidega.
Kui teil leidub vastavaid tõendeid ning vajate oma küsimuse lahendamiseks konsultatsiooni, leiate vajaminevad kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas abieluvaraleping tuleb teha enne või peale (lahusvaraks ostetava) korteri soetamist?03.12.2013
Tere
Olen olnud abielus 7 aastat ning kõik senised kinnisvarad on soetatud ühisvarana. Soovime osta korterit, mille abikaasa nõusolekul ostaksime ainult minule.
Kui ma sooviksin soetada korterit lahusvarana, kas siis abieluvara leping selle objekti kohta tuleb teha enne või peale korteri soetamist. Või saab neid tehinguid kuidagi ühildada.
Olen olnud abielus 7 aastat ning kõik senised kinnisvarad on soetatud ühisvarana. Soovime osta korterit, mille abikaasa nõusolekul ostaksime ainult minule.
Kui ma sooviksin soetada korterit lahusvarana, kas siis abieluvara leping selle objekti kohta tuleb teha enne või peale korteri soetamist. Või saab neid tehinguid kuidagi ühildada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite ühe konkreetse eseme määrata abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvara hulka, seejuures vararežiimi muutmata, võite abieluvaralepingu sõlmida samaaegselt kinnisvara soetamisega või peale kinnisvara soetamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal pärast tööle asumist pean esimest korda puhkusele minema?03.12.2013
Asusin tööle 26 veebruar 2013.a. Kas pean esimese puhkuse välja võtma alates 26. jaanuarist 2014 või võin seda teha suvel 2014.a.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
TLS § 68 lõike 3 kohaselt on töötajal õigus saada iga töötatud kalendriaasta eest põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. Puhkust saab edasi lükata vaid ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks ja töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu (TLS § 68 lg-d 5 ja 6). Sel juhul kasutatakse puhkuseosa pärast edasilükkumise põhjuse äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal või viiakse kasutamata puhkuseosa üle järgmisesse kalendriaastasse.
Töötajal, kes asus tööle 26. veebruaril 2013.a., on õigus puhkusele alates 26. juulist 2013.a. kaheks nädalaks 28-päevase põhipuhkuse korral. Kui tööandja polnud uue töötaja puhkust 2013. kalendriaasta puhkuste ajakavasse lisanud, on töötajal õigus puhkuse kasutamisest vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikult või meili, faksi teel ette teatada ja seda puhkust kasutada.
Töötajal on niisiis seadusest tulenevalt kohustus 2013. aasta puhkus puhata 2013. aasta jooksul ja õigus nõuda puhkust esimese kuue kuu möödudes töösuhte algusest.
2014. aasta algusest tuleb aasta lõpuks puhata juba 2014. aasta eest ette nähtud põhipuhkus.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas ma pean tasuma kõrvalkorteris asuva slepe remondi?02.12.2013
Tere!
Olen korteriomanik kuue korteriga 1920. aastatel ehitatud ahiküttega majas. Minu ahjust ulatub slepe korstnajalani läbi kõrvalkorteri. Slepel vahetati luugid, töö tellis korteriühistu juhatus. Juhatus nõuab, et ma tasuksin ka naaberkorteris tehtud remondi, põhjendusega, et pottsepp parandas ainult minu korteri ahjust tuleva truubi luuki ja sama truubi küljes muid küttekehi ei ole.
Ühistu juhatus on esitanud mulle töö arve, kus pole eraldi välja toodud ei materjali kulu ega tööaega, mis kummagi korteri peale kulus. Naaberkorteri probleemist sain teadlikuks juhatuse suusõnalisel informeerimisel, ise näinud ei ole tööd, mida ma rahastama peaksin, ning naaber pole ka minu poole pöördunud.
Kas nimetatud slepe kuulub korteriomandi juurde või on tegemist kaasomandiga?
Kas olen kohustatud tasuma ka naaberkorteris tehtud tööd?
Tänan, kui saate küsimustele vastata.
Olen korteriomanik kuue korteriga 1920. aastatel ehitatud ahiküttega majas. Minu ahjust ulatub slepe korstnajalani läbi kõrvalkorteri. Slepel vahetati luugid, töö tellis korteriühistu juhatus. Juhatus nõuab, et ma tasuksin ka naaberkorteris tehtud remondi, põhjendusega, et pottsepp parandas ainult minu korteri ahjust tuleva truubi luuki ja sama truubi küljes muid küttekehi ei ole.
Ühistu juhatus on esitanud mulle töö arve, kus pole eraldi välja toodud ei materjali kulu ega tööaega, mis kummagi korteri peale kulus. Naaberkorteri probleemist sain teadlikuks juhatuse suusõnalisel informeerimisel, ise näinud ei ole tööd, mida ma rahastama peaksin, ning naaber pole ka minu poole pöördunud.
Kas nimetatud slepe kuulub korteriomandi juurde või on tegemist kaasomandiga?
Kas olen kohustatud tasuma ka naaberkorteris tehtud tööd?
Tänan, kui saate küsimustele vastata.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega olete kohustatud kandma osa naaberkorteris tehtud kuludest, mitte rohkem, kui põhikiri ette näeb.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas kindel olla, et isal ei ole õigust osa saada, kui müüme korteri, mis kuulus emale juba enne abielu?02.12.2013
Tere
Vanemad elavad mul juba ammu lahus aga pole lahutatud. Abiellusid nad 80-ndate lõpus ja mingit varade lahususe lepingut neil pole. Nüüd sooviksin emale soojema ja inimlikuma elamispinna vaadata, aga selleks peaks müüma praeguse korteri maha. Korter on soetatud enne abiellumist. Kas seega siis kui me korteri maha müüme, ei ole isal õigust korterist saadavale rahale? Uue korteri ostaksin saadud raha eest enda nimele.
Kui tarvilik peaks olema lahutus enne korteri müüki, kas siis on võimalik isa jätta pikema kohtuvaidluseta "õigluse nimel" oma osast ilma? Isa perekonda pole panustanud juba aastaid ja on hooldekodus, mille eest maksab omavalisus ja meil pole temaga juba ammu mingit kontakti olnud.
Vanemad elavad mul juba ammu lahus aga pole lahutatud. Abiellusid nad 80-ndate lõpus ja mingit varade lahususe lepingut neil pole. Nüüd sooviksin emale soojema ja inimlikuma elamispinna vaadata, aga selleks peaks müüma praeguse korteri maha. Korter on soetatud enne abiellumist. Kas seega siis kui me korteri maha müüme, ei ole isal õigust korterist saadavale rahale? Uue korteri ostaksin saadud raha eest enda nimele.
Kui tarvilik peaks olema lahutus enne korteri müüki, kas siis on võimalik isa jätta pikema kohtuvaidluseta "õigluse nimel" oma osast ilma? Isa perekonda pole panustanud juba aastaid ja on hooldekodus, mille eest maksab omavalisus ja meil pole temaga juba ammu mingit kontakti olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on Teie ema lahusvara, võib ta vabalt valitud ajal korteri võõrandada. Seejuures ei ole oluline, kas abielu on selleks ajaks lahutatud või mitte. Korteri müügist saadava tulu jagamist isa nõuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima?02.12.2013
Tere,
mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima? Kas mul on õigus nõuda otsust/akti spetsialisti otsuse kohta? Kas mul on õigus keelduda spetsialisti sisse laskmast?
Lahutasime abielu ja mees esitab põhjendamatuid kaebusi, saatis lapse uut kodu kontrollima. Lastekaitse spetsialist eiras aga ema palvet mehe kodu kontrollimiseks.
mis seaduse alusel ja mis juhul on lastekaitse spetsialistil õigus tulla lapse kodu kontrollima? Kas mul on õigus nõuda otsust/akti spetsialisti otsuse kohta? Kas mul on õigus keelduda spetsialisti sisse laskmast?
Lahutasime abielu ja mees esitab põhjendamatuid kaebusi, saatis lapse uut kodu kontrollima. Lastekaitse spetsialist eiras aga ema palvet mehe kodu kontrollimiseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 59 kohaselt on sotsiaaltalitusel õigus ja kohustus tegutseda kohe, kui teavitatakse abi vajavast lapsest – sellest järeldub, et lastekaitsespetsialist peaks abi vajavast lapsest teadasaamisel koheselt olukorra lahendamiseks vastavaid samme ette võtma, nt teostama kodukülastuse.
Kui lastekaitsespetsialist tuvastab, et lapsega on kõik korras ja pöördumine oli alusetu, jätab ta ilmselt kodukülastuse tegemata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand