Õigus
Küsimus: Kas ma võin oma sünnipäeval sõita ise registrisse esmaste juhilubade järele?27.11.2013
Kas ma võin minna ise (sõita) sünnipäeval ARK-sse esmaste juhilubade järgi, kui olen sõidueksami sooritanud ligi kuu aega tagasi, kuid oman piiratud juhtimisõigusega lube? Tean, et kui eksami sooritamisest pole möödunud rohkem kui 15 päeva, siis tohiks sõita ise, kui koolitunnistusele on tehtud vastav märge.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastates küsimusele, siis ei tohi Sa juhul, kui eksami sooritamisest on möödunud 1 kuu, sõidukit eelnimetatud koolituskuruse tunnistuse alusel juhtida.
Võiksid sõidukit juhtida piiratud juhiloaga selle tingimusi täites, kuid pead olema kindel, et neid ei ole Maanteeameti poolt tunnistatud kehtetuks.
Samas usun, et tõenäoliselt on ARK-s olemas juba Sinu nimele vormistatud juhiluba ning kandes endaga kaasas isikut tõendavat dokumenti, võid sõidukit juhtida LS § 88 lg 2 kohaselt ka juhiluba kaasas kandmata. Et olla kindel juhiloa väljastamises, kontrolli nende olemasolu ja kehtivus Maanteeameti liiklusregistri büroost enne juhtimisele asumist üle.
Küsimus: Kas volitatud isik tohib lubada kellegi kolmanda autorooli?27.11.2013
Tere!
Kui auto omanik on volitanud sõiduõiguse ühele teatud inimesele. Nüüd edaspidi, kas on võimalik selline olukord, et see volitatud isik reisib kaassõitjana ja lubab kellegi kolmandarooli?
Lugupidamistega!
Kui auto omanik on volitanud sõiduõiguse ühele teatud inimesele. Nüüd edaspidi, kas on võimalik selline olukord, et see volitatud isik reisib kaassõitjana ja lubab kellegi kolmandarooli?
Lugupidamistega!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas tuleb lahus käsitleda sõiduki kasutusõiguse avalikku ja eraõiguslikku aspekti. Kui liiklusseaduse mõttes on registreerimistunnistust omava isiku poolt samale tunnistusele märgitud sõiduki kasutamine eelduslikult õiguspärane, siis eraõiguslikus mõttes ei pruugi selline valdus või kasutus olla omaniku poolt aktsepteeritud ega seaduslik.
Seega tuleb vaidluse korral igakordselt eraldi tuvastada, kas sõiduki kasutajal oli tegelikkuses olemas sõiduki omaniku luba sõiduki kasutamiseks.
Kui sõiduk on antud kasutamiseks edasivolitamise õiguseta, siis on kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamine omaniku tahte vastane ja sellisena omavoliline. Omavoliline valdus on ebaseaduslik. Samas eeldatakse valduse seaduslikkust e. isik, kes esitab väite valduse ebaseaduslikkuse kohta, peab seda tõendama.
Küsimus: Kui lapse isa on Portugalist, kas siis kohtusse pean pöörduma ka seal?27.11.2013
Esialgu sooviksin oma perekonda Eestis külastada, aga elukaaslane ei leia seda hea mõte olevat ning üritab mind kogu aeg keelata plaane tegemast reisimiseks. Kas ma pean Eestisse sõitmiseks temalt avaldust küsima (Pole abielus)?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Lõplikult soovin tagasi Eestisse kolida lapsega ning seda ilma lapse isata. Kuna laps on sündinud Portugalis ning isa on sünnitunnistusele kantud, kas siis pean kohut käima Portugalis või Eestis?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse alaliseks elukohaks on Portugal, peaksite pöörduma Portugali kohtusse.
Lapsega lühiajaliselt Eestisse reisimiseks iseenesest lapse isalt kirjalikku nõusolekut vaja ei ole, kuid kui plaanite lapsega Eestisse elama jääda, võib lapse isa Teid vastava nõusoleku puudumisel süüdistada lapseröövis ja taotleda lapse Portugali tagasitoomist.
Seega oleks enne Eestisse kolimist mõistlik taotleda kohtult hooldusõiguse jagamist selliselt, et Teil oleks õigus otsustada lapse viibimiskoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigust nõuda lapsega kohtumisi üksnes isa kodus ja ilma ema juuresolekuta?27.11.2013
Kas lapse isal on õigust nõuda lapsega kohtumisi üksnes isa kodus ja ilma ema juuresolekuta? Abielu on lahutatud kolm nädalat tagasi. Enne lahutust isa vahetas ühisel kodul lukud ning keeldus ema ja last koju laskmast. Kuna ema on sunnitud lapsega kuni oma kodu soetamiseni elama vanavanemate juures, on laps olukorrast segaduses. Sellises olukorras ei ole ema nõus last üksi isa juurde saatma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on vanemal õigus oma lapsega isiklikult suhelda, so enda poolt valitud pinnal ja teise vanema juuresolekuta.
Kui vanem on veendunud, et teise vanemaga kohtumised on lapse jaoks mingil viisil ohtlikud ega lähtu lapse huvidest, võib olla põhjendatud nõuda, et kohtumistel viibiks ka teine vanem, vähemalt mõnda aega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksuametis registreerima või lihtsalt mingeid makse maksma, kui tahan tasulisi järelaitamistunde anda?27.11.2013
Kuidas peaks toimima, kui plaanin endise õpetajana hakata mõnel päeval kuus järeleaitamistunde andma ning selle eest ka raha võtta? Kas pean ennast kuidagi maksuametis registreerima või pean lihtsalt mingeid makse maksma. Suure tõenäosusega ei ületaks väikeses maakohas niisuguse tegevuse eest saadav tasu 20-25 eurot kuus.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas saab sundida elukaaslast korterit müüma, et laenust vabaneda?27.11.2013
Vabaabielus olles on võetud eluasemelaen. Mina olen kaastaotleja, kuid korteriomanikuks on mees üksi. Mees tööl ei käi ning laenumakseid ei tasu. Peres on ka kaks last. Minu palgast ei jätku pere ülalpidamiseks. Kõige parema meelega tahaks ära kolida, aga pank võtab maksed minu arvelt maha (kuna mehel raha arvel ei ole), ning korterit üürida ei ole võimalik. Kas on mingi võimalus (kohtu kaudu?) meest korterit müüma sundida, et ma võlast vabaneksin ja eluga edasi minna saaksin?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Vastuseks teie küsimusele aga, et laenulepingu ennetähtaegseks täitmiseks ei saa te kedagi oma korterit võõrandama sundida.
Küsimus: Kas postiljonide autodele jälgimisseadmete paigaldamine on ikka lubatud?27.11.2013
Tere! Minu äial on probleem, mis ajab tal lausa pea sassi. Ta töötab postiljonina ning palka makstakse vastavalt läbisõidetud kilomeetritele ja vastavalt pakkide, kirjade jms arvule. On väike maakoht ning suur ettevõte arvab, et võib teha, mida tahab. Sellest tulenevalt tahavad nad panna postiautodele (mis on postiljonide isiklikud autod) külge lutikad, et mõõta, kui pikk on postiring. See on aga iga päev sama ja seda on sõidetud juba aastaid ja on ammu mõõdetud ja ringi pikkus on kirjas. Kütusekulu makstakse vaid vastavalt sellele, kui pikk see ring on. Nüüd on aga probleem selles, et vahepeal saab sõita ringi lühemalt, nt üle põllutee, see on ju omal vastutusel, lõhud oma autot, nemad aga arvavad, et seetõttu tuleks maksta ka vähemate kilomeetrite eest, lisaks tahavad nad panna külge jälgimisseade igaks päevaks. Postitöötajad tunnevad, et nende privaatsus on väga rikutud ning nende palka (mis on niigi väike) vähendada. Keegi ei ole sellega rahul kuid Eesti Post väidab, et neil oli kokkulepe, pole olnud. On vaid nendepoolsed käsud. Mis on kokkulepe definitsioon? Kas oskate öelda, mida sellises olukorras teha? Kas on mingit õigust vaielda? Kõikidel töötajatel on kohustus töötada FIEna ja maksavad ka maksu, mis ei ole väike, sõidavad oma autoga, remondikulusid ei korvata jne... kas neil on õigust panna külge igapäevast jälgimisseadet töötaja isiklikule autole, kui kilometraaž on tegelikult paigas, vastavalt sellele makstakse. Kuid vahepeal aetakse töö ajal ka omi asju, kuid ka omade kuludega, töötajatel ei lubata omavahel midagi arutada, lepingud on kõigil ka erinevad, palk on ka, kuidas keegi on julgenud kilomeetritasu küsida..:/ tööd on tehtud juba aastaid, üle kümne kindlasti. Nüüd hakatakse inimesi niimoodi kiusama, palun abi. Jube segane tekst, aga ehk on midagi aru saada, sooviks nõu ja teada saada, mis õigused on.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Seega kohustub füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kes on üheks lepingupooleks, täitma vaid lepinguga võetud kohustusi. Kindlasti ei saa olla kohustust olla FIE. Nii nagu ei saa olla isik ka sunniviisiliselt töötaja. See roll ja kohustused võetakse endale vabatahtlikult või nähakse ette seadusega.
Töösuhetes sätestab töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 11 tööandja kohustuse austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Jälgimisseadmete kasutamise osas on ent pädev Teile situatsiooni selgitama Andmekaitse Inspektsioon, kelle kodulehelt www.aki.ee on leitavad ka nende kontaktid, erinevad juhised isikuandmete kaitsmiseks ning nõuandetelefoni 627 4144 vastamisajad.
Andmekaitsest töölepingulistes suhetes saate lähemalt lugeda ka internetiportaalis http://www.tooelu.ee/et/teemad/tooleping/andmekaitse-toosuhetes .
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas on olemas erapooletut ametimeest, kes hindaks ühisvara tegelikku väärtust, et seda siis õiglaselt jagada?27.11.2013
Tere! Abielu lahutati 11 kuud tagasi, aga ühisvara jäi jagamata ja sellest nüüd ka rida küsimusi. Näiteks: kuidas hinnatakse mööbli ja kodutehnika väärtust. Mööbel osteti kümme aastat tagasi ja siis oli selle väärtus 10 000 krooni. Siit küsimus, kas selle mööbli hind on ikka 10 000 krooni s.t. alghind või tuleb arvesse ikka mingi kulumisaste, mille võrra mööbel odavneb. Sama küsimus ka auto ja kodutehnika kohta. Endine abikaasa väidab, et ostuhinnad (soetamise momendil) jagatakse. Kas on olemas üldse sellist erapooletut ametimeest, kes oleks võimeline hindama ühisvara tegelikku väärtust? Ja kas ühisvara jagatakse ainult abikaasade vahel või tulevad arvesse ka lapsed. Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mööbli ja kodutehnika väärtuse hindamine peaks toimuma (endiste) abikaasade kokkuleppel. Ühisvarasse kuuluva vallasvara hind on vallasvara hetkeväärtus, mitte vara soetamishind. Kindlasti peab väärtuse leidmisel arvestama ka esemete kulumist. Ühisvaraks oleva vallasvara hindamisel saab aluseks võtta näiteks müügiportaalides (www.soov.ee, www.kuldnebors.ee) pakutavate analoogsete esemete hinna.
Ühisvarasse kuuluva kinnisvara väärtuse leidmiseks saab kasutada kinnisvarahindaja poolt pakutavat teenust, kuid vallasasjadele peaksite väärtuse omistama endise abikaasaga kokkuleppel.
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel, lastesse varajagamine kuidagi ei puutu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui mul on kindel kuupalk ja öötunde eraldi ei tasustata?26.11.2013
Mul on kindel kuupalk, öötunde eraldi ei tasustata, kas see on seaduslik? Töötan hoolekandeasutuses, öötunde on igas kuus erinev arv - eraldi öötöö eest tasustamist meil ei ole, ka tunnitasu pole eraldi välja toodud, on ainult kuupalk.
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Rahas hüvitamisel peab öösel (kell 22.00 kuni 6.00) töötamise eest tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu juba sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Hüvitist ei saa sisaldada töötasu, mis on kokku lepitud töötasu alammääras. Sel juhul peab hüvitis palgale lisanduma.
Kuupalk ja tunnipalk on töötasu arvutamise viisid, milles pooled kokku lepivad. Kui tekib vajadus öötundide eest maksta rahalist hüvitist, arvutatakse kuupalga korral välja selle kalendrikuu töötunni hind ja lisatakse koefitsient.
Näiteks, kui töötaja töötasu on ühes kuus 600 eurot, siis 2013. aasta novembris töötatud 10 öötunni eest makstakse täistööaja puhul ((600€:(21kpx8h))x1,25h)x10h=44,64€.
Seega on öötundide täiendav hüvitamata jätmine seaduslik vaid juhul, kui kokkulepitud töötasu on proportsionaalselt öösel töötamise osakaaluga tööajast suurem töötasu alammäärast ja pooled on kokku leppinud hüvitise sisaldumise selles töötasus.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas emal on õigus nõuda makstud ja seadusliku miinimumsumma vahe tasumist tagantjärgi?26.11.2013
Tere.
Mulle on määratud elatisraha 2007. aastal, ühe lapse kohta 130 eurot. Olen maksnud seda korralikult. Nüüd ütles laste ema, et küsib tagant järgi puudu jäänud summa kohtu kaudu. Kuna vahepeal on seadus muutunud ja summa ühe lapse kohta on suurem. Kas tal on seda õigus teha.
Mulle on määratud elatisraha 2007. aastal, ühe lapse kohta 130 eurot. Olen maksnud seda korralikult. Nüüd ütles laste ema, et küsib tagant järgi puudu jäänud summa kohtu kaudu. Kuna vahepeal on seadus muutunud ja summa ühe lapse kohta on suurem. Kas tal on seda õigus teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud konkreetse summana, ei ole laste emal õigust nõuda tagasiulatuvalt makstud elatise ja seadusega sätestatud miinimumelatise vahet (olenemata sellest, et alampalk on vahepeal muutunud).
Elatise suurendamist saab nõuda alates hagi esitamisest, st kui laste ema esitab nüüd kohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani, suureneb elatis hagiavalduse rahuldamisel alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand