Õigus

Tere!

Teie abikaasa saab teha testemendi, millega pärandab temale kuuluva vara, so tema lahusvara ja tema osa ühisvarast, valitud isikule/isikutele. Teie osa ühisvarast abikaasa kellelegi pärandada ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,
Kui tegemist ei ole tööandja konkurendiga ja Teie töölepingus puudub konkurentsipiirangu säte, siis ei ole takistusi teise tööandja juures töötamiseks.
Maksude osas muudab see niipalju, et teises töökohas ei saa Te taotleda tulumaksuvaba miinimumi arvestamist - seda saab teha isikule kõikide laekunud summade pealt kokku.
Vastavalt kehtivale töölepingu seadusele võib töötaja reeglina töötada 40 tundi nädalas. Sellest suuremat koormust loetakse ületundideks, mida võib teha ainult erandjuhul.
Seadusega ei ole kehtestatud kontrollmehhanismi, kui isik tahab teise tööandja juures töötada, ületades selliselt lubatud tööajanormi. Seni, kuni Te tööinspektorile iseenda vastu kaebust ei esita, säilib J.O.K.K.- olukord.
Jõukohast töökoormust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Töölepinguseadus näeb ette, et tööajakava koostamisel on oluline järgida töö- ja puhkeaja nõudeid, kus summeeritud tööaja arvestuse korral 24 tunni sisse peab jääma vähemalt 11 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 51 lg 1) ning nädala (seitsme päeva) sisse 36 tundi katkematut puhkeaega (TLS § 52 lg 2).

Õiglast töö- ja puhkeaega soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tere.

Kõigepealt soovitaksin selles küsimuses pöörduda oma arsti või ämmaemanda poole, kes vajadusel väljastab tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta (TLS § 18 lg 3).
Tööd kuvariga reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Kuvariga töötamisel pööraksin tähelepanu puhkepausidele. Ühes tunnis tuleks teha umbes 5-7 minutit puhkepausi (vastavalt kuvari määrusele 10% tööajast).
Puhkepaus tähendab püsti tõusmist, liikumist ja vajadusel ka venitus-võimlemisharjutuste tegemist.

Otseselt ei ole õigusaktides välja toodud kohustust kujundada töökohti diagnooside alusel, kuid tööandjal on kohustus kujundada töökoht Teie jaoks ergonoomiliseks, see tähendab, et arvestades selle juures Teie tervislikku seisundit.
Kasutamata puhkust on töötajal õigus nõuda enne selle aegumist (näit. 2013 aasta puhkust).
Tööandjal on TLS § 71 järgimisel kohustus kasutamata puhkuse hüvitamine rahas üksnes töölepingu lõppedes.

Otsest kohustust puhkuse väljavõtmisel enne rasedus- ja sünnituspuhkust ei ole, sest põhipuhkuse aegumine sellel perioodil peatub (TLS § 68 lg 6).
Kuna põhipuhkust on õigus nõuda sobival ajal naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, siis mõistlik oleks see siiski enne ära kasutada.

Ületunnid tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tere, korteriomandiseadus ei tee vahet sellel, millises kaasomandi osas (sh kortermajas) kaasomandi korrashoiuga seotud kulud tekivad. Seetõttu on antud juhul ainsaks võimaluseks vältida naaberkortermajas tekkinud kulude eest tasumist korteriomanike kokkulepe sõlmimine või siis korteriühistu asutamine, kelle puhul saab seadusjärgsest erineva kulude jagamise korra sätestada korteriühistu põhikirjas.
Asjakohased seaduse sätted on korteriomandiseaduse paragrahv 1 lg 2, 2 lg 2, 13 lg 1 ja lg 3.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 3 kohaselt loetakse töölepingu ülesütlemine korraliseks kui töötajal puudub erakorraliseks ülesütlemiseks alus või ta ei suuda seda tõendada. Seega, kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse töölt päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjuseid selleks ei esita, on tegemist töölepingu korralise ülesütlemisega. TLS § 96 sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.

Tulenevalt TLS § 100 lõikest 5 on tööandjal töötaja poolsel etteteatamistähtaja järgimata jätmisel õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel ehk tööandjal on õigus saada hüvitist töötaja keskmise päevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Seega sisuliselt peate päevapealt lahkumisel maksma tööandjale hüvitist, mis võrdub Teie töötasuga, mida oleksite saanud etteteatamise ajal töötamise korral.

Samas tuleb siinkohal arvestada, et tööandjal ei ole õigust ühepoolselt töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek, kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu peaks ka antud juhul tööandja palga kinnipidamiseks Teie nõusolekut küsima. Arvestada tuleb, et nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus hüvitise saamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel. Seega on iseenesest õigustatud tööaja korraldus, millega lubatakse lõunapausi kasutada 4-tunnise töötamise järel.

Kuivõrd aga TLS § 47 lõiked 2 ja 3 sätestavad tööpäevasiseste vaheaegade miinimumtingimused, siis 8-tunnise vahetuse korral on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg ning kõnealust vaheaega ei saa tööandja ühepoolselt tööaja korraldusega lühendada, mistõttu peab antud juhul olema võimaldatud järjestikune 30-minutiline aeg puhkamiseks ja einestamiseks.

Mis puudutab restoraniruumides einestamist, siis tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal. Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt on Teie lõunapaus tasustatud. Kui Teil on võimalik puhata ja einestada tööajal, siis on õigustatud asjaolu, et kasutate lõunapausi restoraniruumides viibides.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Kuna Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et võlgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik, siis kohtutäituril alust juriidilise isiku vara arestimiseks ei ole. Sõiduki juriidilise isiku nimele vormistamisel peate aga arvestama, et täitemenetluse seadustik annab võimaluse võlgniku vara tagasivõtmiseks. Kõnealuse tagasivõitmise üldiste aluste kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Seadusejärge viivisemäär on Euroopa Keskpanga intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, st ca 10%. Kokku võib leppida mistahes viivisemääras ja sellelegi võib nõude esitamisel lisada seitse protsenti aastas. Sõltumata lepingusse märgitud määrast, võib osutuda keeruliseks viivist sisse nõuda põhivõlast suuremas summas. Kohtud on pidanud väga kõrgeks määra 0,2 % päevas, ja normaalseks 0,05 %, liiga kõrgeks ei peetud ka 0,07 % päevas (see on ka viivis, mida nõuab maksuamet).

Õigusaktid ei sätesta, kui kaugel peab kiirust mõõtev järelevalvetöötaja asuma mõõdetavast objektist. See on iga kord fakti küsimus ja kauguse mõju mõõtetulemuse usaldusväärsusele hinnatakse tõendite hindamise käigus. Samas saan öelda, et 150 m ei ole iseenesest selline kaugus, mis teeks sõiduki kiiruse fikseerimise võimatuks. Lasermõõtja fikseerib koos kiirusega ka kauguse mõõdetava objektini, mistõttu saab sõiduki asukoha kiiruse fikseerimise hetkel hõlpsasti välja arvutada, kui on teada mõõtja asukoht. Sellest tulenevalt saab teha ka järeldusi selles osas, millises kiirusepiirangu alas sõiduk kiiruse fikseerimisel asus.