Õigus
Küsimus: Millal peab augustis loodud ettevõte esitama majandusaasta aruande, mis tähendab "pärast majandusaasta lõppu"?26.11.2013
OÜ alustas tegevust 16.08.2013 (ettevõtte majandusaasta on 01.-12.).
Mis kuus peab esitama esimese majandusaasta aruande? Seadus ütleb, et: "Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu", aga ettevõte loodi ju augusti kuus.
Mis kuus peab esitama esimese majandusaasta aruande? Seadus ütleb, et: "Majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu", aga ettevõte loodi ju augusti kuus.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas äriühing peab maksma tulumaksu, kui kingib kingituse edasi?26.11.2013
Tean, et kui äriühing teeb kingituse, siis maksustatakse tulumaksuga. Kui äriühing, kes kingituse sai, võõrandab (kingib) seda kingitust edasi, kas siis maksustatakse jälle?
Kas see pole topelt maksustamine, kui nii on?
Kas see pole topelt maksustamine, kui nii on?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas tööandja saab mind 5 päevaks kuus panna sundpuhkusele ja kas peaksin tasu ka saama selle eest?25.11.2013
Tere.
Töötan kaubanduses suures ettevõttes. Olen seal töötanud alates aprillikuust, vahetustega. Nüüd on mind pandud nn. sundpuhkusele, alates 25.novembrist-29.novembrini. Kuskilt ei kajastu, et olen selle eest ka tasu saanud. Sooviks teada, mis õigusega kaupluse juhataja paneb mind puhkusele ilma minuga konsulteerimata. Ja kuidas käib sellisel juhul puhkuse tasustamine. Novembris 5 päeva, jaanuaris 5 päeva, veebruaris 5 päeva jne. Mis õigusega kaupluse juhataja paneb mind sundpuhkusele, kas see on seadusega kooskõlas ning kuidas käib sellisel juhul puhkuse tasustamine? Suured tänud.
Töötan kaubanduses suures ettevõttes. Olen seal töötanud alates aprillikuust, vahetustega. Nüüd on mind pandud nn. sundpuhkusele, alates 25.novembrist-29.novembrini. Kuskilt ei kajastu, et olen selle eest ka tasu saanud. Sooviks teada, mis õigusega kaupluse juhataja paneb mind puhkusele ilma minuga konsulteerimata. Ja kuidas käib sellisel juhul puhkuse tasustamine. Novembris 5 päeva, jaanuaris 5 päeva, veebruaris 5 päeva jne. Mis õigusega kaupluse juhataja paneb mind sundpuhkusele, kas see on seadusega kooskõlas ning kuidas käib sellisel juhul puhkuse tasustamine? Suured tänud.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tööandjal on õigus töötaja sundpuhkusele saata, kui ta on saanud tööinspektorilt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 alusel nõusoleku, andnud töötajale kirjaliku teatise sundpuhkusele saatmise kohta, ning töötaja on nõustunud sundpuhkusele jäämisega.
Sundpuhkusele saatmisest tuleb töötajale ette teatada vähemalt kaks nädalat ning teatis peab olema vormistatud kirjalikult.
Kui töötaja ei nõustu sundpuhkusele saatmisega, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Sel juhul lõpetatakse tööleping päevast, mil töötaja oleks pidanud sundpuhkusele jääma.
TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamisel peab tööandja lisaks lõpparvele maksma töötajale hüvitist kuni kahe kuu keskmise palga ulatuses.
Kui tööandjal ei ole tööd anda ja ta nõuab töötajalt kojujäämist, peaks töötaja nõudma tööandjalt kirjalikku korraldust koos põhjendusega, millest kojujäämine on tingitud.
Kui tööandja keeldub kirjalikku korraldust andmast, on mõistlik tööl edasi käia isegi juhul, kui tööd ei ole. Vastasel juhul võib tööandja, kasutades ära töötaja teadmatust, lõpetada töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 alusel.
Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitust saamata jäänud palga ulatuses.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin lapsehoolduspuhkuse ajal oma tööandja juures teise lepinguga osakoormusega töötada?25.11.2013
Tere
Viibin lapsehoolduspuhkusel, aga kuna emapalk on lõppenud, soovin paralleelselt osakoormusega tööd teha. Üheks võimaluseks on senise lepinguga võrreldes teistel tingimustel ja teise sisuga töö ka sama tööandja juures. Kas on võimalik olukord, kus sama tööandja juures üks, tähtajatu, leping on nö külmutatud, kuna viibin LHP ja paralleelselt on sõlmitud teine, kehtiv/aktiivne tööleping teiste ülesannete-koormuse peale? Või peaks seda vormistama "naasmine töökohale osaajaga" ning vormistama muutunud ülesanded TL lisana? Või oleks sellises olukorras parem vormistada vahepealse osaajatöö ülesanded käsunduslepinguga? St soovin LHP-le jääda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, mis annaks koondamiskaitse ja ravikindlustuse sellel perioodil ja võimaluse naasta oma täistööajaga ametikohale LHP lõppedes, kuid praegu lisasissetuleku teenimise eesmärgil paralleelselt siis osaajaga tööle asuda. Kui naasen sama tööandja juurde kohe osaajaga (vähem kui pool kohta) ja siis mind koondatakse, siis kaotaksin ju oluliselt hüvitistes (staaži samas ettevõttes üle 5a). Tänud abi eest!
Viibin lapsehoolduspuhkusel, aga kuna emapalk on lõppenud, soovin paralleelselt osakoormusega tööd teha. Üheks võimaluseks on senise lepinguga võrreldes teistel tingimustel ja teise sisuga töö ka sama tööandja juures. Kas on võimalik olukord, kus sama tööandja juures üks, tähtajatu, leping on nö külmutatud, kuna viibin LHP ja paralleelselt on sõlmitud teine, kehtiv/aktiivne tööleping teiste ülesannete-koormuse peale? Või peaks seda vormistama "naasmine töökohale osaajaga" ning vormistama muutunud ülesanded TL lisana? Või oleks sellises olukorras parem vormistada vahepealse osaajatöö ülesanded käsunduslepinguga? St soovin LHP-le jääda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, mis annaks koondamiskaitse ja ravikindlustuse sellel perioodil ja võimaluse naasta oma täistööajaga ametikohale LHP lõppedes, kuid praegu lisasissetuleku teenimise eesmärgil paralleelselt siis osaajaga tööle asuda. Kui naasen sama tööandja juurde kohe osaajaga (vähem kui pool kohta) ja siis mind koondatakse, siis kaotaksin ju oluliselt hüvitistes (staaži samas ettevõttes üle 5a). Tänud abi eest!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Mitu tundi kuulub tasustamisele, kui saan töölt vabaks 3 tundi varem, kuid ma olen selle aja ju tööandjale broneerinud?25.11.2013
Töötan graafiku alusel hästi pikkade tööpäevadega. Väga tihti on nii, et saab mitu tundi varem ära (näiteks graafikus on tööpäev kuni 23.00, aga sain koju 20.00). Kuidas tööandja peaks tööaega tasustama? Tasustatakse reaalsete tundide eest, aga tegelikult on terve kuu vältel nii, et olen kõik need graafikus kirjas olevad tunnid tööandjale "broneerinud" ja enda plaane sinna teha ei saa. Ühesõnaga reaalselt pole see minu vaba aeg ja ma pole süüdi selles, et töö lõpeb varem ära. Sel hetkel pole mul nendest lisa vabadest tundidest põhimõtteliselt midagi kasu. Kuidas oleks õige?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku kõige olulisemates küsimustes nagu: tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, tööaeg, töö tegemise koht jms.(TLS §5).
Edastatud informatsioonist ei selgu, millised on töötasu arvestamise tingimused ning sõlmitud kokkulepped tööaja arvestuse osas.
See tähendab, et pooled saavad ise otsustada, millistest komponentidest töötasu koosneb ning millise arvutusliku mehhanismi kaudu see kujuneb. Kokku saab leppida ka töötasu arvestamise alustes ajaühiku (tunnitöötasu, kuutöötasu) või töösoorituste hulga (tükitöö) eest.
Kui töötaja ei tee tööd ega viibi ka töökohal, on see tema vaba aeg.
Selgeid kokkuleppeid töösuhetes.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriomandi moodustamisel saab igaüks sõlmida eraldi elektrilepingu?25.11.2013
Kaasomandis olev elumaja, mille eluruumid on jagatud kasutuskorra järgi kaasomanike vahel, kelle osalus kaasomandis jaguneb kaasomanik I 1/2 ja abielupaar ühiselt 1/2 osas. Olukord, kus ühel kaasomanikul (1/2 osas) on liitumisleping elektriteenusepakkujaga, ning teine pool - kaasomanik(ud) (1/2 osas) saavad elektriteenust (elektrikulu arvestamine lahendatud vahearvestitega) läbi esimese. Plaan on minna üle kaasomandilt kahe korteriomandi moodustamisele, kuidas on seaduse järgi õige toimida ning kellel on millised õigused või kohustused, kui kaasomanik(ud)/korteriomanik(ud), kel puudub eraldi leping elektriteenusepakkujaga, soovib teha eraldi liitumise?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes,
Ette tänades ja vastust ootama jäädes,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kehtiva õiguse kohaselt saavad ka korteriomanikud sõlmida lepingu kõikide korteriomanike nimel ühiselt. Igale korterile eraldi teenuslepingu sõlmimine on võimalik üksnes teenuse pakkuja nõusoleku korral.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas EVP-dega erastatud korteri võib müüa tulumaksuvabalt?25.11.2013
Tere
Kas EVP-dega erastatud korteri (60-korterilises KÜ-ga majas) võib müüa tulumaksuvabalt (ei ole enam 6 aastat elukoht ja eelmise eluaseme müügist on möödas üle 2 aasta) tuginedes TMS:
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.
Kui vastus on ei siis sooviksin infot, millal saab rakendada alampunkt 3.
Ette tänades
Kas EVP-dega erastatud korteri (60-korterilises KÜ-ga majas) võib müüa tulumaksuvabalt (ei ole enam 6 aastat elukoht ja eelmise eluaseme müügist on möödas üle 2 aasta) tuginedes TMS:
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.
Kui vastus on ei siis sooviksin infot, millal saab rakendada alampunkt 3.
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kuidas jaguneb isa hooldusarvete eest tasumine tema abikaas ja laste vahel?25.11.2013
Isa on 100% töövõimetu, ajukahjustus, liikumatu.
Isal on seaduslik abikaasa ja lapsed. Isa suunati hooldushaiglasse. Sealt hakkavad mingi hetk tulema arved, mida on vaja tasuda. Mida ütleb seadus, kuidas see perekonnaliikmete vahel ära jaotub? Kas esmane kohustus on abikaasal (a la müüa maja suvila, korter väiksema vastu ümber vahetada jne, kui ta oma palgast ei suuda tasuda). Millal tulevad täiskasvanud lapsed mängu? Lastel ka lapsed ja üks alles üliõpilane. Kas on muid võimalusi, et ka riik aitaks? Milliseid toetuseid saab taotleda töövõimetuspension? Aitäh.
Isal on seaduslik abikaasa ja lapsed. Isa suunati hooldushaiglasse. Sealt hakkavad mingi hetk tulema arved, mida on vaja tasuda. Mida ütleb seadus, kuidas see perekonnaliikmete vahel ära jaotub? Kas esmane kohustus on abikaasal (a la müüa maja suvila, korter väiksema vastu ümber vahetada jne, kui ta oma palgast ei suuda tasuda). Millal tulevad täiskasvanud lapsed mängu? Lastel ka lapsed ja üks alles üliõpilane. Kas on muid võimalusi, et ka riik aitaks? Milliseid toetuseid saab taotleda töövõimetuspension? Aitäh.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abikaasal lasub tõepoolest esmane hoolitsemiskohustus, st abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean maksma hankekeskkonnale vahendustasu, kui tellija loobus lõpuks ehitamisest?25.11.2013
Inkasso nõue minu vastu. Probleem selles, et võitsin hanke hange.ee keskonnas summas 35000 eurot, millest siis pidin tasuma vist 5 protsenti summast, aga siis selgus, et hanke korraldaja ei hakkagi ehitama. Aga raha minult nõuti edasi ja nüüd siis inkassos asi. Kui pole reaalset tööd saanud, kas peaksin neile raha maksma või mitte.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kas jalgrattur tohib ülekäigurajal sõites tänava ületada?25.11.2013
Tere,
kui jalgrattur ületab sõiduteed pimedal ajal valgustatud linnatänaval reguleerimata ülekäigurajal jalgrattal sõites ja üks autojuht laseb üle, kuid teine kiirust vähendamata sõidab otsa, väites, et ei näinud, jalgratta kiirus oli jalakäijakiirus, kas siis igal juhul on süüdi jalgrattur?
kui jalgrattur ületab sõiduteed pimedal ajal valgustatud linnatänaval reguleerimata ülekäigurajal jalgrattal sõites ja üks autojuht laseb üle, kuid teine kiirust vähendamata sõidab otsa, väites, et ei näinud, jalgratta kiirus oli jalakäijakiirus, kas siis igal juhul on süüdi jalgrattur?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Samuti ei ole välistatud olukord, kus liiklusõnnetus toimus mõlema juhi hoolsusnõuete vastase tegevuse tõttu.