Õigus
Küsimus: Mida teha, kui vajan õe nõusolekut, kuid insuldi tagajärjel ei ole ta võimeline allkirja andma?25.11.2013
Ema on teinud kinkelepinguga oma maja mulle ja minu õele kaasomandisse 50/50. Nüüd tahan teha seal majas juurdeehituse ja on vaja õe nõusolekut. Õde on hiljutise insuldi tagajärjel 100% töövõimetu, tal on raske puue ning ta ei ole võimeline allkirja andma. Kuidas edasi toimida?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei ole maksnud haigushüvitist?25.11.2013
Tere!
Lugu selline, vennal toimus liiklusõnnetus, seoses sellega on ta pikalt haiglas, sain ühest haiglast haiguslehe, viisin selle tema tööandjale. Tööandja saatis lehe haigekassale, sealt tuli ka hüvitis, mida arvestati alates 9. päevast. Kui ma küsisin ta tööandjalt, et ta pole maksnud haigusrahasid, siis tema ütles, et tal on kõik makstud, aga 4 kuni 8 päevani on maksmata. Võtsin venna panga kontolt väljavõtted ja avastasin, et tööandja pole talle üldse maksnud haiguslehe hüvitist. Mis peaks või saaks sellises olukorras teha, kuna vend on ise haiglas ja tema asju ajan mina, kas mina saaks sellises olukorras midagi ettevõtta? Ajan tema rahaasju kuna hetkel on tal vaja ise maksta 10 päevase rehabilitatsiooni eest ise, aga tema hetkeline sissetulek ei võimalda seda. Ette tänades?
Lugu selline, vennal toimus liiklusõnnetus, seoses sellega on ta pikalt haiglas, sain ühest haiglast haiguslehe, viisin selle tema tööandjale. Tööandja saatis lehe haigekassale, sealt tuli ka hüvitis, mida arvestati alates 9. päevast. Kui ma küsisin ta tööandjalt, et ta pole maksnud haigusrahasid, siis tema ütles, et tal on kõik makstud, aga 4 kuni 8 päevani on maksmata. Võtsin venna panga kontolt väljavõtted ja avastasin, et tööandja pole talle üldse maksnud haiguslehe hüvitist. Mis peaks või saaks sellises olukorras teha, kuna vend on ise haiglas ja tema asju ajan mina, kas mina saaks sellises olukorras midagi ettevõtta? Ajan tema rahaasju kuna hetkel on tal vaja ise maksta 10 päevase rehabilitatsiooni eest ise, aga tema hetkeline sissetulek ei võimalda seda. Ette tänades?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
Töötajal on õigus pärast nimetatud tähtaegu saamata haigushüvitise nõudega pöörduda tööandja poole. Kui tööandja hüvitist siiski ei maksa, on võimalus nõuda saamata hüvitist 4 kuu jooksul selle nõudeõiguse tekkimisest töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) kaudu. Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid, selgitused avalduse koostamise juurde ja avalduse näidise leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj reguleerivad tehingu tegemist esindamise kaudu. Regulatsiooni kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Nii saab ka vend Teid volitada end esindama töövaidlusorganis. Volikiri peab selgelt väljendama volituse ulatust (so milleks Teid volitatakse) ja kehtivusaega.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas on võimalik postikulult makstud tulumaks tagantjärgi tagasi nõuda?25.11.2013
Tere.
Pool kaasomandis oleva vara müügist (kaasomaniku ainuotsus) olen saanud postiteenuse kaudu rahakaardiga, millest on minu tuludest maha arvatud postikulud.
Maksuameti nõudel olen tasunud tulumaksu kogu summalt, ka postikulult.
Kas on võimalik postikulult makstud tulumaks (minu kulu, dokumentaalselt tõestatav) tagasi nõuda?
Tänud.
Pool kaasomandis oleva vara müügist (kaasomaniku ainuotsus) olen saanud postiteenuse kaudu rahakaardiga, millest on minu tuludest maha arvatud postikulud.
Maksuameti nõudel olen tasunud tulumaksu kogu summalt, ka postikulult.
Kas on võimalik postikulult makstud tulumaks (minu kulu, dokumentaalselt tõestatav) tagasi nõuda?
Tänud.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas pean üldse arveid tasuma, kui kortermaja haldaja ei anna lisateavet summade kujunemisest?22.11.2013
Tere,
Soetasin korteri. Nüüd selgus, et majas ühistut ei ole veel loodud. Ka ei ole majas loodud ühisust ega maja nõukogu. Üldse ei ole toimunud ühtegi koosolekut. Maja on ehitatud 2007.a., maja ehitas praeguse haldajaga seotud firma, haldaja saadab arveid ja tänaseni ei ole keegi uurinud mille alusel jne. Seega kontroll haldaja üle puudub korteriomanikel. Kortereid on majas ca 50 tk ja need asuvad kolmel viimasel korrusel, maja 5 korrust on aga bürood, mis kuuluvad haldajaga seotud firmale. Miks ma pean arveid tasuma, kui mul puudub selgus mille eest, näiteks maja üldelekter võetakse (kuus ca 30 eurot/korteri kohta), kas haldaja peaks andma lisateavet mille eest, kas üldse pean siis arveid tasuma kui puudub info mille alusel haldaja üldse valitseb kui ei ole ühisust ega kü-t. Mis kaitseb väikeomanikku suures majas. Elupindu majas ca 25 % ja 75% kuulub haldajaga seotud firmale.
Soetasin korteri. Nüüd selgus, et majas ühistut ei ole veel loodud. Ka ei ole majas loodud ühisust ega maja nõukogu. Üldse ei ole toimunud ühtegi koosolekut. Maja on ehitatud 2007.a., maja ehitas praeguse haldajaga seotud firma, haldaja saadab arveid ja tänaseni ei ole keegi uurinud mille alusel jne. Seega kontroll haldaja üle puudub korteriomanikel. Kortereid on majas ca 50 tk ja need asuvad kolmel viimasel korrusel, maja 5 korrust on aga bürood, mis kuuluvad haldajaga seotud firmale. Miks ma pean arveid tasuma, kui mul puudub selgus mille eest, näiteks maja üldelekter võetakse (kuus ca 30 eurot/korteri kohta), kas haldaja peaks andma lisateavet mille eest, kas üldse pean siis arveid tasuma kui puudub info mille alusel haldaja üldse valitseb kui ei ole ühisust ega kü-t. Mis kaitseb väikeomanikku suures majas. Elupindu majas ca 25 % ja 75% kuulub haldajaga seotud firmale.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanike ühisuse puhul on arvete tasumise aluseks majanduskava (KOS par 22 lg 2). Juhul, kui korteriomanikud ei ole majanduskava kinnitanud, siis peab teenuse osutaja (või valitseja) tõendama, (a) et ta on korteriomanikult nõutava kulu kandnud, (b) kulu on seotud kaasomandi eseme korrashoiu või säilitamisega ning (c) kulu on jagatud korteriomanike vahel kaasomandi eseme mõttelise osa suurusest lähtudes.
Väikeomanikku kaitsvaks säteteks korteriomandiseaduses on eelkõige paragrahv 13 lg 1 ja 3, paragrahv 15 lg 2, paragrahv 16 lg 1 ja paragrahv 19 lg 1. Antud juhul toonitaksin eriti viimast sätet, mis välistab olukorra, kus 75% korteriomandite omanik omab sama suure osa üldkoosoleku häältest.
Loodan siiralt, et vastusest oli abi.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu saab ühte ja sama nõuet korduvalt kohtusse anda?22.11.2013
Tere.
Palun vastake, kas on olemas ja kui pikk on korteriühistu esitatud nõude aegumistähtaeg (ühistu esitas nõude aga ei tõenda oma nõude õigust/nõude tekkimise alust)?
Kas ühte ja sama nõuet on võimalik korduvalt kohtusse anda (kui esimesel korral kohus keeldus menetlusse võtmisest kuna ühistu ei esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ega kohtu nõutavat hagiavaldust)?
Mind huvitavadki nõude aegumise tähtaeg ja nõude korduv kohtusse andmise võimalikkus aga situatsioon lühidalt: 3,5a tagasi ehitati maja ette parkla, juhatuse arvates piisas selleks üldkoosolekust (85'st 46 häält koos volitustega), mille protokollis (mida vaatamata korduvatele küsimistele keeldus juhatus tutvustamast eelmise kuuni) pole ühesõnaliselt otsust ehitada parkla või muud sarnast teha ega kuidas tööd finantseeritakse, ei toimunud hääletamist - pole fikseeritud loetud hääli. Enne koosolekut ühtegi majanduskava tutvumiseks ei antud. Käidi ukse taga küsimas kuidas raha maksta soovin, täpsemaid selgitusi andmata, keeldusin kõigest. Kas, mida, kes, millal sellise küsitluse põhjal otsustas ühistu teada ei andnud, järgmisel kommunaalkulude arvel oli ääremärkus "parkla ehituse makse, mis oli kokku lepitud aga seni tasumata, kajastub võla real" ja seal ~7000eek nõue. Korduvatele palvetele vaatamata pole juhatus esitanud ühtegi juriidiliselt korrektset dokumenti - otsust, kokkulepet mille alusel raha nõutakse (arvele võlana lisati), omaette küsimus on parkla rajamise otsuse õiguspärasus. Nõuavad uuesti kuna väidetavalt (pole tõendatud kas ja millistel asjaoludel) on ülejäänud korterid tänaseks tasunud ja parklat seega soovinud.
Palun vastake, kas on olemas ja kui pikk on korteriühistu esitatud nõude aegumistähtaeg (ühistu esitas nõude aga ei tõenda oma nõude õigust/nõude tekkimise alust)?
Kas ühte ja sama nõuet on võimalik korduvalt kohtusse anda (kui esimesel korral kohus keeldus menetlusse võtmisest kuna ühistu ei esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ega kohtu nõutavat hagiavaldust)?
Mind huvitavadki nõude aegumise tähtaeg ja nõude korduv kohtusse andmise võimalikkus aga situatsioon lühidalt: 3,5a tagasi ehitati maja ette parkla, juhatuse arvates piisas selleks üldkoosolekust (85'st 46 häält koos volitustega), mille protokollis (mida vaatamata korduvatele küsimistele keeldus juhatus tutvustamast eelmise kuuni) pole ühesõnaliselt otsust ehitada parkla või muud sarnast teha ega kuidas tööd finantseeritakse, ei toimunud hääletamist - pole fikseeritud loetud hääli. Enne koosolekut ühtegi majanduskava tutvumiseks ei antud. Käidi ukse taga küsimas kuidas raha maksta soovin, täpsemaid selgitusi andmata, keeldusin kõigest. Kas, mida, kes, millal sellise küsitluse põhjal otsustas ühistu teada ei andnud, järgmisel kommunaalkulude arvel oli ääremärkus "parkla ehituse makse, mis oli kokku lepitud aga seni tasumata, kajastub võla real" ja seal ~7000eek nõue. Korduvatele palvetele vaatamata pole juhatus esitanud ühtegi juriidiliselt korrektset dokumenti - otsust, kokkulepet mille alusel raha nõutakse (arvele võlana lisati), omaette küsimus on parkla rajamise otsuse õiguspärasus. Nõuavad uuesti kuna väidetavalt (pole tõendatud kas ja millistel asjaoludel) on ülejäänud korterid tänaseks tasunud ja parklat seega soovinud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 371 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muuhulgas siis, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peaksime toimima, kui meie majas on korteriomanik kaevanud ilma loata oma korteri alla keldri?22.11.2013
Tere,
Kuulun korteriühistu juhatusse ja meie majas selgus, et üks korter on laienenud maja alla ning rendib lisandunud pinda välja spordiklubile. Kommunaalkulusid makstakse vaid ametliku pinna eest. Laienemine on ilmselt toimunud aastate eest ja selle taga olevat endine korteriühistu juhatuse liige. Mina olen selles majas elanud vaid mõne aasta ja kuulsin probleemidest alles nüüd. Ametlikult on tegemist esimese korruse korteriga ja lahuspindu sellel ei ole. Asja teeb veel imelikumaks see, et maja projekti järgi pole selle korteri all ka keldrit. Seega jääb mulje, et korteriomanik on kaevanud korteri alla keldri, mida nüüd koos oma korteriga välja rendib.
Arvan, et mõistlik oleks nõuda pinna seadustega kooskõlla viimist või ümberehituse eelse olukorra taastamist. Kuidas peaks aga nüüd toimima ja kust abi otsima?
Ette tänades
Kuulun korteriühistu juhatusse ja meie majas selgus, et üks korter on laienenud maja alla ning rendib lisandunud pinda välja spordiklubile. Kommunaalkulusid makstakse vaid ametliku pinna eest. Laienemine on ilmselt toimunud aastate eest ja selle taga olevat endine korteriühistu juhatuse liige. Mina olen selles majas elanud vaid mõne aasta ja kuulsin probleemidest alles nüüd. Ametlikult on tegemist esimese korruse korteriga ja lahuspindu sellel ei ole. Asja teeb veel imelikumaks see, et maja projekti järgi pole selle korteri all ka keldrit. Seega jääb mulje, et korteriomanik on kaevanud korteri alla keldri, mida nüüd koos oma korteriga välja rendib.
Arvan, et mõistlik oleks nõuda pinna seadustega kooskõlla viimist või ümberehituse eelse olukorra taastamist. Kuidas peaks aga nüüd toimima ja kust abi otsima?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teil on õigus, et olukord tuleks viia seadusega kooskõlasse. Samas on oluline, et seda teostatakse pädeva isiku järelvalve all. Seadusesäte, mille vastu korteriomanik on eksinud, ning millele saab nõude esitamisel tugineda, on korteriomandiseaduse paragrahv 16 lg 1. Kohtupraktikas on analoogse olukorra suhtes otsuse langetanud Riigikohus oma 27. märts 2012 lahendis 3-2-1-18-12.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul ei ole midagi mehelt nõuda, kui elasime tema venna majas, kuid mina ka panustasin sinna?22.11.2013
Elasime lapse isaga koos üksteist aastat. Nüüd mees leidis uue naise ja viskas mu kodust välja. Maja ja auto jäi talle... aga kuna maja tema venna nimel, siis ma ei saa sealt midagi nõuda, kuigi panin ka raha sinna alla. Meil on kaks poega, 10-aastane ja noorem 1,7 a. Vanem poeg elab praegu isaga, kuna ei taha kooli vahetada aga käib kaks korda kuus minu juures. Noorem elab minuga... lapse isa meid vaatamas ei käi eriti. Nüüd on laste isal veelgi laps tulemas teise naisega. Kas minul on õigus tema käest midagi nõuda või jäin ma kõigest ilma (abielus ei olnud). Tänud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te laste isaga abielus ei olnud, siis ühisvara kooselu ajal tõepoolest ei tekkinud ja kooselu ajal soetatud asjade jagamist õigus nõuda ei ole.
Kui elasite laste isa vennale kuuluvas majas, ei ole alust laste isalt Teie poolt panustatu eest hüvitist nõuda. Kui suudate enda poolt panustatut tõendada, võiks Teil teoreetiliselt olla nõue laste isa venna vastu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks vormistama, kui tahame lahutusega jätta vara lastele?22.11.2013
Tere,
Seoses lahutusega saime kokkuleppele, et vara (osa majast) läheb laste nimele ja teineteisele mingeid rahalisi nõudeid ei esita.
Ümberregistreerimine peaks toimuma notari juures? Kohal peaksid olema kõik osapooled? Kas ka minu ema kelle nimel on osa majast? Milliseid dokumente on vaja? Kuidas määratakse vara väärtus? Kas oleks mõistlik teha ka kiri, et me teineteisele pärast lahutust rahalisi nõudeid ei esita?
Lugupidamisega,
Seoses lahutusega saime kokkuleppele, et vara (osa majast) läheb laste nimele ja teineteisele mingeid rahalisi nõudeid ei esita.
Ümberregistreerimine peaks toimuma notari juures? Kohal peaksid olema kõik osapooled? Kas ka minu ema kelle nimel on osa majast? Milliseid dokumente on vaja? Kuidas määratakse vara väärtus? Kas oleks mõistlik teha ka kiri, et me teineteisele pärast lahutust rahalisi nõudeid ei esita?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite endise abikaasaga oma vara lastele kinkida, peaksite pöörduma notari poole kinkelepingu sõlmimiseks. Kui ka laste vanaema soovib oma vara lastelastele kinkida, peaks ka tema kinkelepingu sõlmimiseks notari juurde pöörduma. Notari juures peavad kohal olema kõik lepingu osapooled, so kinkijad ja kingisaajad.
Kingitava vara väärtuse määravad kinkijad ise, eraldi kinnisvara hindamist teha ei ole vaja. Kingitava väärtusest oleneb notari tasu. Kinkelepingu sõlmiseks peab notarile kindlasti esitama vara puudutavad dokumendid. Konkreetsemat informatsiooni saate notarilt, kes Teid kinkelepingu(te) sõlmimisel abistab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tütrel on õigus nõuda 3 aasta elatist, kui kohtuotsusega pidin maksma isa kontole, kuid maksin tütre kontole?22.11.2013
Kohtu poolt oli mulle määratud elatis - 3 aastat enne tütre 18-aastaseks saamist. Kohtuotsuses oli kirjas, et raha pean kandma isa arvele, mina aga kandsin tütre arvele. Ma isegi ei arvanud, et teen midagi valesti - kuna ka isa ise saatis alati sms-e kui raha kuu alguses ei olnud laekunud - et kanna tütrele raha. Nüüd andis tütar mu (isa õhutusel) kohtutäituri kätte ja nõuab uuesti kõike 3 aasta elatist - väites, et kuna raha ei laekunud isa arvele, siis ei ole ma raha kandnudki! Ülekanded tütrele on tõestatavad konto väljavõtetelt. Kas mul on õigus tütrelt see temale kantud raha nüüd tagasi nõuda? Kuna kasvatan üksi 9-aastast tütart ja saan suhteliselt väikest palka, kas pean nüüd kartma, et mu auto müüakse lihtsalt võlgnevuse katteks maha - sest mul lihtsalt ei ole sellist summat talle korraga kanda. Proovisin saada kokkuleppele, et maksan siis osade kaupa - ka sellisel juhul nõuavad, et kuumakse oleks 2x nii suur, kui oli esialgne elatis - mis käib mul aga üle jõu! Kas mul ei ole nüüd enam mingit õigust, sest maksin ju tütrele juba korra selle raha - ja nüüd pean uuesti kõik maksma? Ma saaksin aru, kui selle oleks andnud kohtutäiturile isa - kelle arvele jah raha ei tulnud - aga andis tütar, kelle arvel raha oli laekunud! Kui kohtutäitur konto väljavõtted edastas, jäid nad oma väidetes kindlaks ja soovivad uut maksmist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on kirjas, et peate elatisraha kandma lapse isa kontole, siis teatud osas olete kohtuotsust tõepoolest rikkunud. Elatise kandmine lapse enda kontole oleks eeldanud eelnevat kokkulepet Teie ja lapse isa vahel.
Siiski olen arvamusel, et pangakonto väljavõttega saate täitemenetluse alustamisel kohtutäiturile tõendada, et olete ikkagi kohtuotsusega väljamõistetud elatist maksnud ja täitemenetluse läbiviimiseks alust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 180 km/h vahele jäämise eest saaks taotleda suuremat trahvi ja et kiiremini load tagasi saaks?22.11.2013
Kas oleks mõtet kaevata edasi väärteo otsus, kui juhtisin autot 90 alas kiirusega 180 km tunnis. Trahviks määrati 600 eurot ja 6 kuuks juhiload kuivama. Kas oleks mõtet kohtusse pöörduda ja küsida karistuseks suuremat rahalist trahvi ja juhilubade ära võtmist 3 kuuks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas eeldab lõpliku hinnangu andmine ka väärteo asjaolude hindamist, samuti Teie isikuga seotud asjaolude hindamist e. hinnangu andmist sellele, kas esineb (erandlikke) asjaolusid, mis võiksid tingida lisakaristuse kohaldamata jätmise.
Kuivõrd kaebuse alusel ei saa kaebuse esitaja olukorda raskendada, siis ei ole võimalik kaebuse alusel raskema põhikaristuse e. suurema trahvi kohaldamine.