Õigus

Tööleping on töösuhte poolte kokkulepe olulistes töötingimustes eesmärgiga anda ja teha tööd, mille eest makstakse tasu.

Töölepingu kirjalik vorm on endiselt töölepingu seadusega (edaspidi TLS) kohustuslik üle kahenädalase töösuhte korral. Lisaks sätestab TLS § 5 lg 1 tööandja kohustuse teavitada töötajat kirjalikult samas lõikes loetletud andmetest. Need andmed sisalduvadki enamasti juba töölepingus. Kui andmed (sealhulgas töötaja elukoht ja töötasu vääring) muutuvad, on tööandja kohustus muudatusest töötajale ühe kuu jooksul kirjalikult esitada (TLS § 5 lg 4).

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel või loetakse tähtajatuks, kui töötaja jätkab töö tegemist ja tööandja pole avaldanud viie tööpäeva jooksul tahet leping siiski lõpetada (TLS § 80 lg 1 ja 3).

Kui tähtaja nö ületanud leping ei lõpe, puudub vajadus uue lepingu sõlmimiseks. Selline tööleping pole kehtetu, vaid uue, so tähtajatu kehtivusega. Tulenevalt selgitusest eespool on tööandjal kohustus muutunud tingimusest töötajale kirjalikult teavitada. Kui tööandja muudatusi kirjalikult ei esita, on töötajal õigus neid nõuda. Nüüd peab tööandja muutunud tingimused esitama töötajale kirjalikult kahe nädala jooksul sellise nõude saamisest. Nimetatud kohustuse järelevalve pädevus on Tööinspektsioonil, kuhu töötaja saab kaebusega pöörduda, kui ka peale nõude esitamist tööandja teda kirjalikult ei teavita.

TLS § 5 lg 2 järgi esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning tööandjal on õigus nõuda nende kättesaamise kohta töötajalt kinnitust (sh allkiri). Kirjalik tööleping on väga oluline tõend kokkulepitu kohta.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.

Saate lepingu erakorraliselt üles öelda. Kui te ei oleks sellistel asjaoludel lepingut sõlminud, mis teile lepingueelsetel läbirääkimistel avaldati, siis on tegemist puudusega kokkulepitud asja omadustes.

Teie esitatud selgitustest nähtuvalt saab järeldada, et olete töötanud kõnealuses kuus üle ettenähtud tööaja normi, mistõttu tuleb hinnata, kas tegemist on töölepingu seaduse (TLS) tähenduses ületunnitööga, mille osas on tööandjal rahalise hüvitise maksmise kohustus.

Ületunnitööd puudutav regulatsioon on sätestatud TLS §-s 44 ning kõnealuses sättes toodu kohaselt on ületunnitööks üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seega üldjuhul peab ületunnitöö tegemiseks olema pooltevaheline kokkulepe, ületunnitöö tegemist saab tööandja nõuda üksnes erandjuhtudel. Vaidluste vältimiseks on oluline seesugused kokkulepped alati kirjalikult fikseerida.

Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt on ületunde "palutud teha". Kui tegemist on olukorraga, kus on tuvastatav, et ületunde on tehtud, kas tööandja selgel korraldusel või pooltevahelisel kokkuleppel, tuleb tööandjal töötaja poolt teostatud ületunnitöö TLS-s sätestatu kohaselt hüvitada.

Teie esitatud asjaoludest ei nähtu, kas ületunnitöö tegemiseks korralduse andmisel lepiti kokku ka selle hüvitamise viisis. Tulenevalt TLS § 44 lõikest 6 hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Seega on seaduse tähenduses tööandjal ennekõike kohustus anda töötajale ületunnitöö hüvitamiseks vaba aega, kui poolte vahel ei lepitud kokku ületunnitöö rahalist hüvitamist. Juhul, kui ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb TLS § 44 lg 7 kohaselt tööandjal töötajale vastava ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu.

Seega, kui ületunnitöö tegemine on toimunud tööandja korralduse alusel või poolte kokkuleppel, saate pöörduda tööandja poole vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitise saamise nõudega. Vastav pöördumine vormistage kindlasti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Saate seda teha volitatud isiku kaudu, ei pea kindlasti ise tegema. Korteri üleandmisel tuleks fikseerida korteri seisukord ja mõõdetavad näidud.

Mõistetele „jurist“ või „juristi abi“ ei ole antud seaduses definitsiooni, samuti ei ole üheselt määratletud terminit „juristi kvalifikatsioon“, mistõttu võib praktikas tulla ette ka olukordi, kus juristina tegutseval isikul ei ole juriidilist kõrgharidust.

Termin "juristi abi" viitab praktikas üldjuhul pigem juriidilise hariduse puudumisele (samas võib see olla omandamisel). Tegemist on sisuliselt pigem sekretär-assistendiga.

Määratlust „õigusteaduskonna üliõpilane“ on võimalik kasutada, kui Teid ei ole ülikoolist eksmatrikuleeritud ning olete jätkuvalt üliõpilaste nimekirjas.

Samas on oluline märkida, et kohtus klientide esindamine eeldab juriidilise kõrghariduse olemasolu.

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Vastuse leiate ilmselt üürilepingust.

Saate selle kõik kasutuskorra kokkuleppes ära fikseerida, et kes kannab mis kulud ja millisele tulule kummalgi kaasomanikul on õigus. Poolte võrdsusest saab kokkuleppega alati kõrvale kalduda.

Põhimõtteliselt on võimalik see nõue ka abikaasa vastu pöörata, kuid olenevalt sellest, kuidas seda laenu kasutati. Kogu abielu ajal kogunev vara ja asjad ei ole alati poolte ühisvara. Laenu üksikasju võite küsida, kuid kuna teiega ei ole lepingut sõlmitud, siis ei ole nad kohustatud teile seda infot väljastama. Vähemalt seni, kuni ei ole tuvastatud, et tegemist on ühiskohustusega.

Kui menetlusalune isik peab talle koostatud kiirmenetluse otsust ebaseaduslikuks või määratud karistust ebaproportsionaalseks, siis võib kiirmenetluse otsuse vaidlustada kohtus 15 päeva jooksul, arvates kiirmenetluse otsuse koopia kättesaamisest.

Kui kiirmenetluse otsuses lahtris, kuhu märgitakse isiku nõusolek kiirmenetlusega nõustumise kohta ja mida üldjuhul menetlusalune isik ise oma allkirjaga kinnitab, selline kinnitus puudub, siis saab väita, et kiirmenetluse kohaldamiseks puudus alus.

Avalduse rahatrahvi arestiks muutmise kohta teeb kohtule kohtutäitur või kohtuväline menetleja juhul, kui menetlusalusel isikul puudub vara, mille arvelt nõuet täita.

Tere!

Reeglina lähevad lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel tõepoolest pooleks, st mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapse ema soovib elatist summas 500 eurot, peaks ka tema sama suure osa lapse ülalpidamiskulude katmiseks juurde panema – kohtule peaks lapse ema olema suuteline tõendama, et lapse kulud on igakuiselt 1000 eurot.

Pean oluliseks märkida, et kui Teid ei ole lapse sünnitunnistusele isana märgitud, ei ole võimalik Teilt kohtu kaudu elatist üldse nõuda. Ema võib küll kohtule esitada isaduse tuvastamise nõude ja isaduse eduka tuvastamise korral esitada ka elatishagi, kuid seni, kui Teid isana sünnitunnistusele kantud ei ole, ei saa kohus Teilt elatist välja mõista.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand