Õigus
Küsimus: Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kui oli tehtud ühistestament?21.11.2013
Tere,
Abikaasad on sõlminud ühistestamendi, millega maja pärandatakse lapsele. Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kuidas?
Abikaasad on sõlminud ühistestamendi, millega maja pärandatakse lapsele. Kas ühe abikaasa surma korral saab elus olev abikaasa maja müüa, kuidas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on esitatud küsimusele väga keeruline vastata, sest mul puudub info testamendi sisu kohta. Soovitan Teil uurida testamenti ja selle pinnalt tekkinud küsimuste korral pöörduda notari poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma mehe sooviga DNA testile?21.11.2013
Minu laps on 8-aastane ja paar aastat tagasi läksime lahku. Enne lapse sündi oli ta teadlik, et laps pole tema ja ta andis ikkagi oma perekonna nime. Nüüd tahan elatisnõuet esitada ja seda ka tegin. Täitsin paberid, kuhu panin ka kirja, et ta oli teadlik enne lapse sündi ja nime panemist, et pole bioloogiline isa. Nüüd hakkab valetama ja vassima ja võttis endale juristi. Ja ütles, et sai sellest teada, et tema pole lapse isa kui laps oli kolme aastane. Tahab ka dna-d. Milleks, kui ta seda ise teab. Arvab, et dna näitab kohe ja perekonna nimel pole tähtsust. Mis võimalused on minul ja kas peaksin andma dna talle, kui ta seda ise teab?
Ette tänades:)
Ette tänades:)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse § 93 lõige 1 annab isaduse vaidlustamise tähtajaks 1 aasta arvates päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud – seega olukorras, mil mehele oli juba enne lapse sündi teada, et ta ei ole tegelikult lapse isa, oli mehel isaduse vaidlustamiseks aega kuni lapse 1-aastaseks saamiseni.
Kui lapse isa esitab siiski isaduse vaidlustamise nõude ja kohus jätab selle vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu rahuldamata, ei saa lapse isa nõuda Teilt DNA-testi tegemist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kajastada parkimistrahvi ja viiviste tasumist ettevõtte poolt?21.11.2013
Tere! Kuidas kajastada parkimistrahvi ja viiviste tasumist ettevõtte poolt? Kas tuleb deklareerida?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kuidas käib reaalselt ühisvara jagamine, kui vaja maja pooleks jagada ja ka pangalaen, ehk siis kohustus?20.11.2013
Tegu on abielu jooksul soetatud majaga. Ma saan aru, et maja on meie ühisvara. Kui räägime numbritest, siis umbes nii, et maja ostuks võtsime pangast laenu, mina olin taotleja ja abikaasa kaastaotleja ja ostetud maja on meil kaasomandis. Saime 80 tuhat. Selle eest ostsime maja. Peale ostu juhtus nii, et mõne kuu pärast kolisime lahku ja elame sellest ajast saadik eraldi. Pangalaenu olen tasutud mina, aga saan aru, et vahet pole, kes maksis, makstud raha on tulnud meie ühise sissetuleku arvelt. Pangalaenust on tasutud 10 tuhat. Kuna elame eraldi juba 5 aastat, siis soovin abielu lahutada ja ühisvara jagada kohtu teel, sest vabatahtlikult mees ei ole nõus kummagi nõudega. Maja hetkeväärtus on 35 tuhat, sest noh nii on lihtsalt juhtunud, tegu on vana majaga ja osteti buumi ajal, nüüd ei ole hinnad jõudnud lihtsalt tõusta. Laen on võetud 25 aastaks ja veel 20 aastat on vaja maksta.
Kui mina pöördun kohtusse nõudega abielu lahutada, siis ilmselt seda ka kohus teeb, sest pole mõtet sellist abielu hoida.
Kui samas nõudes soovin, et kohus jagaks ühisvara, siis kuidas see suures plaanis toimub: kas
ühisvaraks oleva maja väärtus hetkel on 35, see jagatakse pooleks ja saadakse kummalegi abikaasale pool maja väärtusest ehk 17,5 tuhat.
Tasumata laenusumma jagatakse ka pooleks, see teeb mõlemale 35 tuhat võlgasid. Ja kumbki peab oma võlga pangale tasuma.
Kui tõenäoline on, et saades ühisvara jagamise tulemusena endale terve maja ja 20 aastase pangalaenu, et kohus nõuab abikaasale reaalse hüvituse maksmist? Mis summast võime rääkida, kas ikka 17,5 tuhandest? Kuna abikaasal ei ole olnud võimalik reaalselt osa võtta laenu tasumisest, sest tal puuduvad vahendid, algul oli mitu aastat täiesti töötu ja elas abirahast ning praeguseks on pensioni saaja, mis on hästi tilluke, siis vaevalt pangale meeldiks variant, et pool laenust jääb abikaasale, kuna ta on juba ette teada maksejõuetu. Samuti ei sobi pangale maja müük, sest hetkeväärtuse 35 tuhandega teda müüa võib muidugi proovida, kuid laenusumma on ju tunduvalt suurem, seega sellega ka pank nõus ei ole ning müüminegi võib võtta isegi selle 35 tuhande eest aega aastaid.
Küsimus: kas ja millistel tingimustel on kohus nõus jagama ühisvara nii, et maja jääks ainult minu nimele ja mina võtaksin endale ka kohustuse tasuda pangalaen lõpuni? Saan aru, et see tähendab abikaasale kompensatsiooni maksmist, kuna tema kaotab poole majast. Kuid ta ju võidab poole laenusummast, mida ta ei pea maksma.
Kas minu soov saada ühisvara ainuomanikuks ja maksta ainuisikuliselt pangalaen lõpuni saab toimuda rangelt ainult abikaasale poole maja hetkeväärtuse kompensatsiooni makstes? Sest praegu kasutab abikaasa seda maja oma ainukese elamiskohana, sest mujale tal minna pole.
Kui mina pöördun kohtusse nõudega abielu lahutada, siis ilmselt seda ka kohus teeb, sest pole mõtet sellist abielu hoida.
Kui samas nõudes soovin, et kohus jagaks ühisvara, siis kuidas see suures plaanis toimub: kas
ühisvaraks oleva maja väärtus hetkel on 35, see jagatakse pooleks ja saadakse kummalegi abikaasale pool maja väärtusest ehk 17,5 tuhat.
Tasumata laenusumma jagatakse ka pooleks, see teeb mõlemale 35 tuhat võlgasid. Ja kumbki peab oma võlga pangale tasuma.
Kui tõenäoline on, et saades ühisvara jagamise tulemusena endale terve maja ja 20 aastase pangalaenu, et kohus nõuab abikaasale reaalse hüvituse maksmist? Mis summast võime rääkida, kas ikka 17,5 tuhandest? Kuna abikaasal ei ole olnud võimalik reaalselt osa võtta laenu tasumisest, sest tal puuduvad vahendid, algul oli mitu aastat täiesti töötu ja elas abirahast ning praeguseks on pensioni saaja, mis on hästi tilluke, siis vaevalt pangale meeldiks variant, et pool laenust jääb abikaasale, kuna ta on juba ette teada maksejõuetu. Samuti ei sobi pangale maja müük, sest hetkeväärtuse 35 tuhandega teda müüa võib muidugi proovida, kuid laenusumma on ju tunduvalt suurem, seega sellega ka pank nõus ei ole ning müüminegi võib võtta isegi selle 35 tuhande eest aega aastaid.
Küsimus: kas ja millistel tingimustel on kohus nõus jagama ühisvara nii, et maja jääks ainult minu nimele ja mina võtaksin endale ka kohustuse tasuda pangalaen lõpuni? Saan aru, et see tähendab abikaasale kompensatsiooni maksmist, kuna tema kaotab poole majast. Kuid ta ju võidab poole laenusummast, mida ta ei pea maksma.
Kas minu soov saada ühisvara ainuomanikuks ja maksta ainuisikuliselt pangalaen lõpuni saab toimuda rangelt ainult abikaasale poole maja hetkeväärtuse kompensatsiooni makstes? Sest praegu kasutab abikaasa seda maja oma ainukese elamiskohana, sest mujale tal minna pole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui soovite ühisvara jagada selliselt, et saate maja enda ainuomandisse ja võtate enda kanda laenukohustused, peaks abikaasa hoopis Teile hüvitist maksma – maja väärtus on ju märkimisväärselt väiksem, kui ühise laenukohustuse suurus.
Kui soovite ühisvara jagada selliselt, et saate endale maja ja võtate täielikult enda kanda laenukohustuse, peaks kohus Teie nõude rahuldamisel kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ja seda Teie kahjuks. Ilmselt Teie abikaasal sellise jagamisviisi vastu midagi ei oleks, sest see oleks temale kasulik ja kohus võiks jagada ühisvara Teie poolt soovitud viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtusse esitatud lahutushagi on võimalik veel tühistada, tagasi võtta?20.11.2013
Kui lahutushagi on juba kohtusse tehtud 08.11.2013, on võimalik seda veel tühistada? Mis on vaja selleks teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hagi võite kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ja kostja nõusolekul kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Hagi tagasivõtmiseks peate kohtule esitama vastava avalduse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan lapse sünnitunnistusele kanda isana kirja elukaaslase, kuigi olen abielus ja abikaasast ei tea mitu aastat midagi?20.11.2013
Olen hetkel abielus, oma abikaasast pole ma kuulnud juba oma 4 aasta, hetkel elukaaslasega, kellega koos olen elanud 2 aastat, ootan last ja plaanin anda sisse lahutuse hagi see kuu. Laps sünnib aprillis, kas on võimalik, et kui lahutus veel ei jõustu, siis lapse isana saan kirja enda elukaaslase või saab jätta sinna tühja koha kuna hagi on esitatud lahutuseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse eostanud meheks loetakse perekonnaseaduse (PkS) § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Seega olukorras, kus lapse ema on lapse sünni ajal abielus, kantakse lapse sünnitunnistusele isana mees, kes on lapse sünni ajal emaga abielus.
Erandina eeltoodust sätestab PkS § 86 lõige 3, et abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta. Nimetatu tähendab seda, et Teie elukaaslasel on võimalik isadus omaks võtta ka siis, kui olete kohtule esitanud hagiavalduse abielu lahutamiseks, kuid kohtuotsus ei ole veel jõustunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas endine tööandja saab ähvardada haiguslehe kinnihoidmisega?20.11.2013
Tere!
Selline küsimus siis, et kas tööandjal on õigus hoida haiguslehte enda käes või kui pikalt?
Esitasin lahkumisavalduse, siis jäin haiguslehele, poole haiguslehe pealt tööandjaga kokkuleppel tegime uue lahkumisavalduse, et lahkun päevapealt, haiguslehe lõpetasin 2 päeva hiljem kui mul lõppes tööleping ja viisin oma haiguslehe siis endisele tööandjale. Kuid helistas mulle veel pärast, et tal on vaja minu käest seletuskirju, (ühel päeval jätsin kogemata ühe vaheukse lahti ja lõunapausilt tagasi tulles hilinesin paar minutit) aga kui ma enam seal ei tööta, siis kas ma pean tagantjärgi kirjutama veel seletuskirju? Ja kas temal kui tööandjal on õigus nende mittekirjutamisel minu haiguslehte mitte edasi saata, et ma raha ei saaks - nagu ta mulle telefoni teel ütles?
Ette tänades!
Selline küsimus siis, et kas tööandjal on õigus hoida haiguslehte enda käes või kui pikalt?
Esitasin lahkumisavalduse, siis jäin haiguslehele, poole haiguslehe pealt tööandjaga kokkuleppel tegime uue lahkumisavalduse, et lahkun päevapealt, haiguslehe lõpetasin 2 päeva hiljem kui mul lõppes tööleping ja viisin oma haiguslehe siis endisele tööandjale. Kuid helistas mulle veel pärast, et tal on vaja minu käest seletuskirju, (ühel päeval jätsin kogemata ühe vaheukse lahti ja lõunapausilt tagasi tulles hilinesin paar minutit) aga kui ma enam seal ei tööta, siis kas ma pean tagantjärgi kirjutama veel seletuskirju? Ja kas temal kui tööandjal on õigus nende mittekirjutamisel minu haiguslehte mitte edasi saata, et ma raha ei saaks - nagu ta mulle telefoni teel ütles?
Ette tänades!
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Seega pole tööandjal õigus töövõimetuslehte kinni hoida survestamaks töötajat selgitusi andma. Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel ning pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik kokkuleppe teel lahendada (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 3).
Kui leiate, et Teie õigusi on rikutud, saate pöörduda töökohajärgse töövaidlusorgani poole. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel on neli kuud. Saamata töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid, selgitused avalduse koostamise juurde ja avalduse näidise leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Küsimus: Kas töölepingu lõpetamiseks ei piisa avaldusest ja selle aktsepteerimisest tööandja poolt, kas ka lepingule on vaja allkirja?19.11.2013
Tere!
Kui olen kirjutanud lahkumisavalduse, siis kas peale seda on vaja veel kuskile allkirja anda, töölepingu lõpetamise kohta või mingi dokument täita?
Tööandja oli lahkumisavaldusega nõus, kirjutas alla. Aga nüüd kolm nädalat peale töölepingu lõpetamist ütleb, et on vaja allkirja töölepingu lõpetamise kohta, et edastada siis personalijuhile?
Kui olen kirjutanud lahkumisavalduse, siis kas peale seda on vaja veel kuskile allkirja anda, töölepingu lõpetamise kohta või mingi dokument täita?
Tööandja oli lahkumisavaldusega nõus, kirjutas alla. Aga nüüd kolm nädalat peale töölepingu lõpetamist ütleb, et on vaja allkirja töölepingu lõpetamise kohta, et edastada siis personalijuhile?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada töötajaga tööleping katseajal, kui kuidagi ei saa temaga kontakti?19.11.2013
Tere,
Katseajal olev töötaja pole kaks nädalat tööle ilmunud. Ühendust temaga ei saa sidevahendite kaudu ning kodust ka teda kätte ei saa. Töötaja pole teatanud oma puudumise põhjust. Töötaja on tutvunud töösisekorraeeskirjaga, kus täpselt kirjas puudumistest teatamine. Kuna tegu on tootmisettevõttega, siis eraldi on üle räägitud temaga puudumistest teatamine (kuna tootmisprotsessis tuleb töötaja koheselt asendada teisega).
Tööandjana soovime lõpetada antud töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Kas saadan töölepingu lõpetamise töötajale tähitud kirjaga tööandjale antud aadressil? Kuidas käituda, kui antud aadressilt tuleb kiri tagasi, et seal sellenimelist ei ole?
Katseajal olev töötaja pole kaks nädalat tööle ilmunud. Ühendust temaga ei saa sidevahendite kaudu ning kodust ka teda kätte ei saa. Töötaja pole teatanud oma puudumise põhjust. Töötaja on tutvunud töösisekorraeeskirjaga, kus täpselt kirjas puudumistest teatamine. Kuna tegu on tootmisettevõttega, siis eraldi on üle räägitud temaga puudumistest teatamine (kuna tootmisprotsessis tuleb töötaja koheselt asendada teisega).
Tööandjana soovime lõpetada antud töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Kas saadan töölepingu lõpetamise töötajale tähitud kirjaga tööandjale antud aadressil? Kuidas käituda, kui antud aadressilt tuleb kiri tagasi, et seal sellenimelist ei ole?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Tulenevalt TLS § 97 lõikest 3 ei pea tööandja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kättetoimetamise kohta on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-12 tehtud lahendi p-s 14 andnud järgmise juhise: "Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga (vt selle kohta nt Riigikohtu 25. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11 tehtud otsuse p 14) või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel."
Muuhulgas märgin, et antud asjaolusid arvestades on tööandjal TLS § 74 lõikest 3 tulenevalt õigus esitada töötaja vastu ka kahjunõue.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas müüa oma osa osaühingus, kui teine osanik ei soovi mulle seda kinni maksta?19.11.2013
Tere
Olen osanik 50%-50% ettevõttes, soovin oma osa müüa, kuna ei soovi omada ettevõtet, mille tegevuses ise aktiivselt ei osale (ei kuulu juhatusse). Teine osanik aga ei soovi mulle minu osa kinni maksta. Mis võimalused mul on ikkagi oma osa müüa?
Olen osanik 50%-50% ettevõttes, soovin oma osa müüa, kuna ei soovi omada ettevõtet, mille tegevuses ise aktiivselt ei osale (ei kuulu juhatusse). Teine osanik aga ei soovi mulle minu osa kinni maksta. Mis võimalused mul on ikkagi oma osa müüa?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine.
Seega tuleks siinkohal vaadata, kas osa võõrandamiseks on osaühingu põhikirjas sätestatud ülalkirjeldatud täiendav tingimus. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse Teile nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest. Seejuures ei sätesta seadus nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Samas juhul, kui põhikirjas on sätestatud võõrandamiseks nõusoleku taotlemise vajadus ning kõnealust nõusolekut ei ole võimalik saada, võite mõjuval põhjusel nõuda vastava nõusoleku andmist kohtusse hagi esitamisega.
Kui põhikiri ÄS § 149 lg 3 kohast täiendavat tingimust ei sätesta, on Teil võimalik oma osa kolmandale isikule võõrandada. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt ÄS § 149 lg 2 on osa võõrandamisel kolmandale isikule teisel osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee