Õigus

Täpsema vastuse andmiseks oleks tarvis eelnevalt tutvuda pooltevahelise töölepinguga. Kassa puudujäägi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju hüvitamine, mistõttu tuleks esmalt täpsustada, kas kassas oleva puudujäägi hüvitamise nõudmisel on tööandja tuginenud üldistele alustele kahju hüvitamisel (töölepingu seaduse (TLS) § 72 ning § 74) või on töötajaga sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe (TLS § 75). Teie poolt kirjeldatud nn automaatset kinnimaksmist tööandja kehtiva TLS-i alusel kohaldada ei saa.

TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Siinkohal tuleb ka arvestada TLS § 74 sätestatut ehk et täielikult vastutab töötaja ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lg 1), hooletuse (ka raske hooletuse) puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud. TLS § 74 lg 2 tulenevalt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Seega peab tööandja TLS § 72 ning 74 tulenevalt töötajalt kahju sissenõudmisel arvestama, et töötaja vastutab juhul, kui ta on kahju tekitamises süüdi, mistõttu tuleb tööandjal esmalt tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja on tuvastatav, siis tuleb tööandjal kontrollida, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest ning hooletuse korral analüüsida kõiki töötaja vastutust mõjutavaid asjaolusid. Seejärel on alles võimalik kõnelda kassa puudujäägi hüvitamisest konkreetse töötaja poolt.

TLS § 75 sätestab võimaluse pooltevahelise varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimiseks, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Siinkohal aga tuleb arvestada, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab TLS § 75 lg 2 sätestatud nõuetele ehk on sõlmitud kirjalikult, see on vajalikul määral ja töötajale äratuntavalt piiritletud, kõnealune vara on ligipääsetav vaid kindlaksmääratud töötajate ringile, kokkuleppes on määratletud vastutuse rahaline ülempiir ning tööandja maksab töötajale kokkuleppe sõlmimise eest igakuist mõistlikku hüvitist (arvestades seejuures vastutuse ülempiiri). Juhul, kui varalise vastutuse kokkulepe eelkirjeldatud tingimustele (või kas või ühele neist) ei vasta, ei saa seda lugeda TLS-s sätestatust lähtuvalt kehtivaks.

Täiendavalt märgin, et puudujäägi fikseerimine peaks toimuma kirjalikus vormis ning samuti tuleks Teil nõuda puudujäägi tasumise korral ka nimetatud osas kirjalikku tõendit. Juhul, kui tööandja on Teilt ülalkirjeldatut arvestades alusetult nõudnud kassas oleva puudujäägi hüvitamist, on võimalik kirjalike tõendite alusel hiljem tööandjalt Teilt alusetult sissenõutud summa tagasi nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee

Eeldan, et peate silmas automaatkaamerat. LS § 262 p 1 kohaselt on kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi suuruseks rahasumma eurodes, mis saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Seega kiiruse 105 km/h korral (eeldades, et tegemist on lõpliku kiirusega, mis on saadud peale mõõtmisvea mahalahutamist) hoiatustrahvi suuruseks 15 x 3 = 45 eurot. Hoiatustrahv ei ole karistus ning seda ei kanta karistusregistrisse.

Tere, tuginedes Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 soovitan lähtuda sellest, et Teie korteri temperatuur peab olema vähemalt 18 kraadi. Juhul, kui küttesüsteem ka eeltoodud temperatuuri välja ei anna, siis soovitan pidada enne edasiste sammude astumist nõu juristiga. Lihtsalt kütte arve maksmata jätmist ma kindlasti ei soovita, kuna küttekulu on korteriühistu majanduskulu, mida korteriühistu liikmed peavad maksma sõltumata sellest, kui palju nad sellest teenusest osa said.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, hetkel ei ole sellist õigusakti vastu võetud.
Kui küsimus on esitatud Riigikogu menetluses olevat korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõud silmas pidades, siis eelnõus sätestatud korteriühistu pädevust, õiguseid ja kohustusi silmas pidades ei saa seda isikut täna tegutsevate korteriühistutega võrrelda.
Eelnevalt viidatud eelnõu näeb ette, et tänase korteriomanike ühisus asendatakse juriidilise isiku õigusvõimet omava isikuga ja nimetatakse korteriühistuks. Samuti allutatakse nendele reeglitele praegused korteriühistud.
Seega, jah, korteriühistu nimelised isikud võivad tekkida kõikidesse kortermajadesse, kuid ma võrdleksin neid pigem tänaste korteriomanike ühisustega, mis tagavad võrreldes tänaste korteriühistutega korteriomanike suurema õiguste ja huvide kaitse.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tõepoolest näeb liiklusseaduse § 106 lg 6 ette järelkoolituse läbimise kohustuse ja uute liiklusteooria ja sõidueksami tegemise kohustuse, kui esmase juhiloa omajalt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud. Tegemist on seadusest tuleneva protseduuriga juhtimisõiguse taastamiseks ning see ei ole käsitletav karistusena. Kui karistust ei vaidlustatud ning see on tänaseks jõustunud, siis rakendub LS § 106 lg 6 eranditeta.

Joobes juhtidele, korduvalt rikkumisi toime pannud isikutele ja esmakordselt rikkumise toime pannud isikutele on erinevad koolitused.

Kardan, et ega mugavaid variante pakkuda ei olegi. Ilmselt tuleb lihtsalt ajaline ressurss ja logistilised võimalused läbi mõelda ja leida optimaalne lahendus järelkoolituse läbimiseks.

Päris juhtumipõhist analüüsi ma siinkohal anda ei saa, kuivõrd ma ei ole tuttav kõikide juhtumi asjaoludega. Samas üldiselt saab esitatud küsimustele vastata kõigile jaatavalt, kuna eraõiguslikule leppetrahvinõudele kohalduvad üldised tsiviilõiguslikud põhimõtted ning seda ka võimalikku kohtuvaidlust silmas pidades. Ehk siis kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tema väited ja nõuded tuginevad. Eelkõige peab lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi nõuet esitav pool tõendama lepingulise suhte olemasolu ja sellest tulenevalt ka olema suuteline tõendama lepingu teise poole isikut.

Tere,
Olen töösuhete ja personalitööga tegelenud juba 18 aastat, aga seda, et tööandja soovib laotööst teha "reality- show", pole enne ette tulnud. Tegemist on totaalse ja põhjendamatu jälgimisega, mis rikub Teie põhiõigusi, eelkõige õigust privaatsusele.
TLS § 28 lg 2 p 11 paneb tööandjale kohustuse austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Raske on leida selgitust, kuidas tagab Teie külge kinnitatud valvekaamera Teie privaatsuse näiteks tualettruumis, ettenähtud puhkepauside ajal jne.
Kaamera kohustuslik töötaja külge paigaldamine võib olla põhjendatud näiteks demineerija töös, kus ohutsoonist väljaspool viibivatel isikutel on eelkõige demineerija enda ohutuse tagamiseks vaja omada ülevaadet ohutsoonis toimuvast. Laotööd ma samasse kategooriasse ei paneks.
Ilmselt oleks tööandja soovi suhtes midagi täiendavalt öelda ka Andmekaitse Inspektsioonil: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/poordu-inspektsiooni-poole.
Mõistlikke töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Ei, tehtud kulutuste hüvitamine pole kunagi maksustatav.

Kemikaaliseaduse (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013004 ) kohaselt reguleerib kemikaalide käitlemist Euroopa Liidu REACH-määrus, mida peavad järgima nii tootja, importija, ladustaja, edasimüüja, jaemüüja, allkasutaja jt. Vt http://europa.eu/youreurope/business/product/chemicals-reach/index_et.htm ja http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:396:0001:0850:ET:PDF .Turustaja peab end registreerima majandustegevuse registris. Mingeid erilisi makse pole.


VV

Tere,
Minu hinnangul on lause Teie töölepingus: "Töötaja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel: kui maja üldine töökorraldus seda nõuab" õigustühine ja see tingimus kehtetu.
Vastavalt TLS § 44 lg 4 kohaselt võib tööandja töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Kui tööandja on koostanud graafiku aasta lõpuni ette ja kolmel kuul järjest on ette näha ületundide teke, siis ei ole see enam ettenägematu asjaolu vaid töökorralduslik suutmatus või soovimatus.
Nii "Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirjas", mis on seadusandja tahte väljendus kui ka Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud "Töölepingu seaduse käsiraamatus", mis on täidesaatva võimu poolt antud töölepingu seaduse rakendusjuhis, on selgelt kirjas, et ületunnitöö tegemist ei saa abstraktselt (nagu Teie töölepingus) kokku leppida, vaid seda tuleb teha igakordselt eraldi. Ületunnitööd nõuda saab vastavalt hea usu põhimõttele, mis tähendab, et tööandja peab kaaluma mõlema poole huvisid.
Teie antud informatsiooni põhjal on Teil õigus keelduda graafikusse ette planeeritud ületundide tegemisest, aga Te peaksite sellest hilisemate vaidluste vältimiseks tööandjat kirjalikult taasesitatavas vormis (nt e-posti teel) õigeaegselt teavitama.
Kui Te tööandjaga kokkulepet ei saavuta ja viimane jätkuvalt nõuab ületundide tegemist, siis on põhjust pöörduda kohaliku tööinspektori poole või leppida kokku konsultatsiooniaeg: http://www.metiabi.eu/Uudised/toooigusabi-konsultatsioonipunkt.html .
Mõistlikku töökoormust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu