Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas 3 lapsele pean maksma kuus 3x160 eurot?11.11.2013

Oleme lahutatud. Mul on 3 last. Lapsed elavad ise ema juures. Kui palju täpsemalt igas kuus ma pean maksma 3 lapsele? Kas 160 euro x 3 lapsed = 480 euro? Või mis?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot. Sellest lähtuvalt peaks elatis kolmele lapsele olema minimaalselt 480 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis vahe on elatisrahal ja elatisabil ning kuidas neid taotleda?11.11.2013

Tere!
Tegin kohtule elatisabi taotluse lapsele, kuid sealt tuli mulle vastus, et mitte rahuldada. Uurisin väheke asja ja selgus, et olen teinud miskit valesti. Täitnud vale avalduse. Nüüd mulle seletati, et pean taotlema enne elatisraha ja siis elatisabi. Kuid ma ei saa aru mis vahe neil on? Kas ma leian arvutist vajalikud blanketid? Kuna elan metsas ja linna pääs on väga raske, oleks arvutis mugavam. Kuidas see taotlemine siis õieti käib ühesõnaga?
Tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha ja elatisabi vahe seisneb selles, et elatist nõutakse lapse vanemalt, kuid elatisabi nõutakse riigilt ja elatisabi saamisel nõuab riik omakorda elatisabina makstud raha välja vanemalt, kes on kohustatud elatise maksmiseks.

Elatisabi saate taotleda tõepoolest alles siis, kui olete algatanud kohtumenetluse lapsest lahus elavalt vanemalt elatise väljamõistmiseks. Elatist saate nõuda kas hagimenetluses, esitades kohtule hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluses, esitades kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui Te taotlete elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses, on elatisabi taotlemise aluseks makseettepaneku määrus. Kui taotlete elatise maksmist hagimenetluses, peate elatisabi taotlemiseks kohtule esitama hagi tagamise taotluse, kus taotlete seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ehk kostja kohustamist kohtumenetluse ajal elatist maksma. Kui kohus hagi tagamise taotluse rahuldab, on hagi tagamise määrus elatisabi taotlemise aluseks.

Ilmselt on lihtsam esitada läbi e-toimiku maksekäsu kiiremenetluse avaldus, sest siis ei tule kohtule täiendavalt esitada hagi tagamise taotlust, samuti on maksekäsu kiirmenetluse avalduse blankett e-toimikus üleval ja selle elektrooniline täitmine ei tohiks olla ülemäära keerukas.

Elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus oma elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Taotluse vormi leiate sotsiaalkindlustusametist. Elatisabi taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument ja makseettepaneku või hagi tagamise määrus. Taotluse saate esitada ka digitaalallkirjastatult.

Taotlus tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada 30 päeva jooksul alates makseettepaneku või hagi tagamise määruse tegemisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võimaliku abielulahutuse korral kaotab abielu ajal tehtud testament oma kehtivuse?11.11.2013

Tere
Olen abielus, mul on sõlmitud abieluvaraleping. Soovin teha testamendi, millega pärandan mulle kuuluva kinnis- ja vallasvara minu abikaasa ja minu ühistele lastele, minul endal rohkem lapsi pole.
Kas võimaliku abielulahutuse korral kaotab abielu ajal tehtud testament oma kehtivuse?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu lahutamisega muutub kehtetuks abikaasade vastastikune testament, kuid Teie isikliku testamendi kehtivust abielu lahutamine kuidagi ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja saab mind sundida Raplas tööl käima, kui lepingus on töökohaks Tallinn?09.11.2013

Töölepingu järgi on minu töökohaks Tallinn. Seoses töö ümberkorraldusega viiakse tootmine üle Raplasse. Lähtudes palga suurusest ja töökoha kaugusest ei ole mul mõistlik hakata Raplas tööl käima. Soovisin koondamist ja koondamisteate ka sain. Nüüd selgus, et töö viiakse juba varem Raplasse üle ning 'ca 3 nädalat enne minu töölepingu lõppu peaksin käima Raplas tööl. Kas tööandja saab nõuda minult Raplas tööl käimist? Kui saab, siis kas see peaks olema komandeering? Kas tööle ja koju sõidu aeg tuleb arvestada tööaja hulka? Kas sõidukulu ja vajadusel ööbimiskulu peab tööandja hüvitama?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tööandjal on õigus tööd ümber korraldada ja kuna ümberkorraldused Teile ei sobinud, talitas tööandja Teid koondades õigesti.

Kui töö viiakse Raplasse üle enne Teie koondamist ja kokkulepitud viisil töö jätkamine Tallinnas ei ole enam võimalik, siis on tööandjal 2 võimalust:
1) koondada Teid päevast, mil töö Raplasse üle viiakse, hüvitades rahas etteteatamise tähtajast puudujäävad päevad või

2) leppida Teiega kokku töölepingu muudatus TLS § 12 alusel (TL muutmine) mõlemale poolele sobivates tingimustes, mis võimaldaks Teil kuni töölepingu lõppemiseni Raplas tööl käia. Kui tingimustes kokkuleppele ei jõua, siis tuleks tagasi pöörduda eelmise punkti juurde.

Õiglast ning pingevaba töösuhte lõppu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas mind saab lihtsalt ühest firmast teise tõsta, kui ma pole kuhugi allkirja andnud ega kokku leppinud?09.11.2013

Olen töötanud ühes firmas ligi 8 aastat. Nüüd tõsteti mind lihtsalt ühest firmast teisse, mis mõlemad kuuluvad ühele omanikule. Töökoht on samas majas ja ka põhipalk pidi samaks jääma, lihtsalt palka maksva firma nimi muutus. Kuna see ümber kolimine toimus kuu keskel ja nüüd palgapäeval sain ma kaks palgalipikut. Mina pole kuhugile vahepeal alla kirjutanud ega midagi konkreetset kellegiga suusõnaliseltki kokku leppinud. Pole eelmist töölepingut lõpetanud ega ka uuele alla kirjutanud. Kas saab nii lihtsalt üle tõsta? Samas on mu endise palga maksja lipiku peal ka rida puhkuse hüvitus, millest on tegelikult juttu olnud ja nad pidid mu kasutamata puhkuse päevad üle kandma. Kuidas see asi tegelikult peaks käima? Arvan praegu et ma olen petta saanud.
Kuna ma vanas firmas sain lisatasu ka müügi pealt aga uues mitte, siis juba sellega seoses kaotasin see kuu umbes 500 eurot.
Ja kuna olin vanas firmas töötanud ligi 8 aastat, siis kaotan lihtsalt ka selle tööstaaži ilma mingisuguse kompensatsioonita? Ja mulle millegipärast tundub, et nii kahelt firmalt palka saanuna, maksin ma ka makse rohkem kui oleks pidanud.
Palun vastake, küsimuste korral täpsustaksin meelsasti.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Töötaja ei ole kabenupp, mida tööandja omatahtsi liigutada võib. Kuigi Teie küsimusest ei selgu, kas tegemist on ettevõtte ülemineku, ühinemise või tõepoolest töötaja meelevaldse ümbertõstmisega ühest ettevõttest teise, võib eeldada tööandja käitumises mitmeid olulisi rikkumisi, eelkõige informeerimiskohustuse rikkumist TLS § 113 mõistes koos sealt tulenevate tagajärgedega.
Võib samuti eeldada, et Teil peaks olema jätkuvalt kehtiv tööleping ettevõttega, kus olete töötanud ligi 8 aastat. Valvsaks teeb asjaolu, et palgalipiku peal on rida puhkusehüvitise kohta, sest vastavalt seadusele võib puhkust hüvitada rahas ainult töösuhte lõpetamise korral. Sellises olukorras olete tõepoolest kaotanud oma varasema ligi 8-aastase tööstaaži tööandja juures, mis töötuks jäädes annaks Teile Töötukassa hüvitiste ja võimaliku koondamise korral olulise eelise. Ilmselt tuleks kaaluda töölepingu tööandjapoolse lõpetamise vaidlustamist.
OLULINE: Töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva!
Soovitaksin tulla konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjakohased dokumendid ja tõendid. Konsultatsiooni käigus täpsemat informatsiooni saades on võimalik ülevalpool esitatud tingiv kõneviis muuta kindlaks kõneviisiks koos konkreetse tegevuskavaga, kuidas oma õiguste eest seista.
Õiglast lahendust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
50 77 419
 

Küsimus: Kas mitme omanikuga korteri müügiks on vaja kõigi omanike nõusolekut?09.11.2013

Tere,

Kas mitme korteri omanikuga korteri müügiks on vaja kõigi omanike nõusolekut? Olukord on selline, et 50% korterist kuulub ühele isikule ja ülejäänud 50% võrdsete osadena viiele isikule. Üks viiest isikust, kellele kuulub 10% ei nõustu korteri müügiga. Kuidas olukord lahendada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri müügiks tervikuna peavad tõepoolest nõusoleku andma kõik kaasomanikud. Olukorras, kus üks kaasomanik keeldub oma kaasomandiosa müümast, annab asjaõigusseaduse paragrahv 76 Teile õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanik ei ole vabatahtlikult nõus kaasomandit lõpetama, siis lõpetab kaasomandi kohus asjaõigusseaduse paragrahvist 77 lähtudes.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mind tõesti vallandatakse, kui ma ei tule ületunde tegema, sest ületundide osas kokkulepet ei ole?09.11.2013

Töölepingu seadus ütleb, et tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist ettevõttega seotud ettenägematute asjaolude tõttu. Meil aga on nii, et ületunnid on juba graafikusse sisse kirjutatud, novembris 21 ja detsembris lausa 43 ületundi. Leian, et see ei ole ettenägematu asjaolu, vaid täiesti etteteadlikult koostatud töögraafik. Kokkulepet ületundide osas ka pole. Kas mul on õigus keelduda neid tegemast? Selle kuu töötunnid saavad täis juba 25 nov. Tööandja ütleb, et vallandab, kui ma tööle ei ilmu, kuna need on graafikus minu tööpäevad. Neid kuid, kus ületunde pole, on vaid mõni üksik kogu aastas. Lisan ka, et oleks selgem - summeeritud tööaega meil ei ole. Mind huvitakski see, kuidas ma need ületunnid graafikust ära saan, kui me pole selles tööandjaga kokku leppinud, et ma ületunde teen üldse ja ma ka reaalselt tõesti ei soovi neid teha? Kui mul tõesti pole õigust jätta tööle ilmumata (eelnevalt ette teatades muidugi), kui tunnid on täis, siis mis oleks veel lahendus? Tänades - hetkel täitsa tujutu töötaja.

Ah jaa - saan seda ka tõestada, töögraafikud on mul alles. Olen ka nõus tulema konsultatsioonile.

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Olete õigesti leidnud, et graafiku koostamisel lisades sinna ka juba ületunnitöö, siis pole tegu kindlasti erakorralise ettenägematu ja ajutise olukorraga. Üldiselt on tõesti nii, et kui tegemist pole erakorralise olukorraga, siis ei pea töötaja ületunde tegema.

Selleks, et need ületunnid ära saada töögraafikust, tuleks pöörduda tööandja poole soovitatavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel). Kuna tööandja on väitnud, et vallandab Teid, kui tööle ei ilmu, siis selleks tal alust ei ole, kui Te ei nõustu tegema ületunnitööd, mis pole ettenägematu, erakorraline ja ajutine.

Teie parima nõustamise tagamiseks oleks meie juristidel vaja eelnevalt tutvuda Teie töölepinguga ning seejärel võiksime aidata Teid koostada korrektne pöördumine tööandja poole.

Palume antud küsimuse lahendamiseks pöörduda Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee ning lepime kokku konsultatsiooniaja.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kui summeritud tööaega pole kokku lepitud, siis kui palju ette peab teadma oma tööajakava?09.11.2013

Tere. Minu mure ja küsimus selline: TLS § 6, lõige 6 ütleb: Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.

Siit ongi mure - kas siis, kui summeritud tööaega pole kokku lepitud (töölepingus vaid, et töötaja töötab täistööajaga, graafiku alusel jne), kas siis see nõue tööajakava etteteatamisest ei kehti? Tean küll ette oma tööpäevi, aga mitte kellaaegu. Toon ka näite, et oleks kergem aru saada - 31 oktoober oli töögraafikus: 15 nov. tööajaks 8.00-19.00 ja 27 nov. tööajaks 8.00-19.30. Täna hommikul on tehtud muudatus: 15 nov. 8.00-23.30 ja 27 nov. 8-00.30.

Kui tööandjaga rääkisin, siis tema ütles, et kuna me ei tööta summeeritud ajakava järgi, siis võibki ta nii teha. Rääkisin ka hea tava ja hea usu põhimõtetest, kuna praegune TLS ei anna (vist?) konkreetset aega, kui palju peab töötaja oma tööaega ette teadma. Tööandja ütles, et see on küllalt piisav ja mõistlik aeg. Mida teha? See pole ei esimene, ega ka mitte kümnes kord, kui selline asi toimub. Mitte ühtegi plaani ega kokkulepet ei saa enam ühekski päevaks teha, sest iial ei tea, millal mida uuesti muudetakse. Kas sellise asjaga on võimalik minna töövaidlusesse, kui asi ei muutu?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

Vastavalt töölepingu seaduse § 6 lg-le 6 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.

Summeeritud tööaega rakendatakse sel juhul, kui tööaeg jaguneb arvestusperioodil ebaühtlaselt, st ühel päeval tund aega rohkem, teine päev tund aega vähem. See faktiliselt on ka Teil summeeritud tööaeg.

Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Töötajal peab jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks ning oma eraelu korraldamiseks.
Teile peaks tööandja poolt olema kindlaks tehtud tööajakava teatavaks tegemise tingimused, st mitu päeva peab muutustest ette teatama minimaalselt.

Vanas töölepingu seaduses oli tööandjal kohustus muutustest ette teatada vähemalt 5 päeva. Hetkel kehtivas töölepingu seaduses tõepoolest pole sellist tähtaega sätestatud. Seega olekski tarvis saavutada tööandja ja töötaja vahel kindel kokkulepe, mis on minimaalne etteteatamise aeg muutustest.
Kui käesolev küsimus on esitatud viiendal novembril ning tööandja andis samal päeval teada muutustest, mis leiavad aset vastavalt kümne ja kahekümne kahe päeva pärast, siis tundub etteteatamise aeg pigem mõistlik olevat.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
 

Küsimus: Kas kannatada saanud reisija saab lubadeta joobes juhilt nõuda terviserikke tõttu hüvitist?08.11.2013

Toimus autoavarii, autos oli kolm joobes noormeest. Kaks ees istujat eriti kahjustada ei saanud avarii tagajärjel, aga taga istunud noormees sai väga raskelt kannatada ja viibib haiglas. Roolis olnud noormees ostis selle auto sama päeva hommikul, aga lube tal polnud. Autol oli kehtiv kindlustus aga kuna juht oli joobes, siis kindlustus ei korva kõiki kahjusid. Küsimus oleks, kas see kolmas noormees, kes sai rasked tervisekahjustused ja jääb arvatavasti invaliidiks elu lõpuni, kas tema või tema sugulased võivad kirjutada või esitada kaebuse või avalduse ja nõuda mingit kahjutasu või elatist sellet noormehelt, kuna tööle ta enam minna ei saa ja arvatavasti iseseisva eluga hakkama ka ei saa.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Igal isikul on õigus nõuda temale õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kahju tekitamise eest vastutavalt isikult. Seega on selles liiklusõnnetuses kannatada saanud isikul nõudeõigus temale tekitatud kahju hüvitamiseks kahju põhjustanud isiku e. sõidukit juhtinud ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutava isiku vastu.

Samuti ei piira juhi alkoholijoove kannatanu õigusi saada kindlustushüvitist 100% kõikide nende kahjude eest, millele laieneb liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuskaitse. Seega soovitan üle vaadata, milliste kahjude hüvitamisest kindlustus juhi joobeseisundi tõttu keeldus ja hinnata või lasta hinnata, kas see keeldumine ikka on õiguspärane.

Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse laias plaanis a) asja kahjustumisest tulenev kahju, b) ravikulud, c) sissetuleku vähenemine ning d) olenevalt vigastuste raskusest ka mittevaraline kahju teatud ulatuses. Kahjunõuete selles osas, millele kindlustuskaitse ei ulatu, on kahjustatud isikul õigus hüvitist nõuda kahju tekitajalt.
 

Küsimus: Kas tohin anda liisinguautot kasutada oma pojale kui tema nime pole märgitud sõiduki registreerimistunnistusele?08.11.2013

Tere
Soetasin liisinguga uue sõiduauto. Auto registreerimistunnistusel on märgitud vastutavaks kasutajaks mina (auto ostja) ja omanikuks on pank, kes liisingut pakkus.
Kas tohin anda autot kasutada oma pojale kui tema nime pole märgitud ARK reg. tunnistusele.
Kuidas pean toimima.
Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liisingusõidukite puhul on tegemist rendisuhtega liisinguandja (panga) ja liisinguvõtja vahel ning rendilepingust tuleb lähtuda ka sõiduki kasutamise tingimuste osas. Seega tuleb eelkõige liisingulepingust uurida, kas liisinguleping näeb ette nõusoleku või keelu sõiduki kasutada andmise kohta kolmandatele isikutele. Võlaõigusseaduse kohaselt kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut. Üürisuhtes võib üürnik üüritud asja anda täielikult või osaliselt edasi kasutada kolmandale isikule üürileandja nõusolekul. Seega, kui liisinguleping ei näe sõnaselgelt ette õigust anda sõiduk allkasutusse, siis soovitan sellise nõusoleku liisinguandjalt hankida.

Liiklusseaduse tähenduses piisab Eestis sõidukit kasutades juhul, kui sõiduki juht ei ole sõiduki registreerimistunnistusele märgitud kasutajana või vastutava kasutajana ega omanikuna ning eelnimetatud isikuid ei viibi ka sõidukis, sõiduki kasutamise õiguspärasuse tõendamiseks registreerimistunnistuse kaasaskandmisest.