Õigus
Küsimus: Kas ühe tunni öötöö eest tuleb anda vaba aega üks tund või 1,25 tundi nagu on öötöö tasu koefitsient?31.10.2013
Tere.
Tööl on tekkinud keeruline olukord, mida lahendada ei oska. Töötan graafiku alusel ja tekib ka öötunde. Töötasuks on kuupalk, mis ei sisalda tasu öösel töötatud tundide eest. Need tuleks siis kokkuleppe kohaselt hüvitada lisa vaba aja andmisega. Ei oska aga kusagilt leida, kuidas oleks arvestus õige. TLS ütleb ületunnitöö kohta selgelt, et vaba aega tuleb ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kuigi tasustamine rahas on 1,5 kordselt. Öötöö tasustamine rahas on 1,25, vaba aja kohta aga märge puudub. Tööandja väidab, et iga öötunni kohta saan 15 minutit lisa vaba aega, ehk siis 0,25 osa ühest tunnist. Kui ületunnitöö rahaline ja vaba aja protsent ei ole sama, kas öötöö oma siis on? Seda enam, kui mõelda, et öötöö on terviseriskiga töötajale siiski mingil määral (juhul, kui töötame öösel, kujuneb tööpäev 16-, isegi 22 tunni pikkuseks) ja on päris kurnav.
Huvitakski just see, et kui öötöö kohta TLS-s vaba aja märget kirjas pole, kas siis tuleks hoopis lähtuda ületunnitöö võrdlusest?
Tööl on tekkinud keeruline olukord, mida lahendada ei oska. Töötan graafiku alusel ja tekib ka öötunde. Töötasuks on kuupalk, mis ei sisalda tasu öösel töötatud tundide eest. Need tuleks siis kokkuleppe kohaselt hüvitada lisa vaba aja andmisega. Ei oska aga kusagilt leida, kuidas oleks arvestus õige. TLS ütleb ületunnitöö kohta selgelt, et vaba aega tuleb ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kuigi tasustamine rahas on 1,5 kordselt. Öötöö tasustamine rahas on 1,25, vaba aja kohta aga märge puudub. Tööandja väidab, et iga öötunni kohta saan 15 minutit lisa vaba aega, ehk siis 0,25 osa ühest tunnist. Kui ületunnitöö rahaline ja vaba aja protsent ei ole sama, kas öötöö oma siis on? Seda enam, kui mõelda, et öötöö on terviseriskiga töötajale siiski mingil määral (juhul, kui töötame öösel, kujuneb tööpäev 16-, isegi 22 tunni pikkuseks) ja on päris kurnav.
Huvitakski just see, et kui öötöö kohta TLS-s vaba aja märget kirjas pole, kas siis tuleks hoopis lähtuda ületunnitöö võrdlusest?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kuna seadus esmaselt näeb ette öötöö tegemise eest täiendava tasu maksmist, siis öötöö tegemise eest vaba aja andmisega hüvitamine on poolte kokkuleppe küsimus, mitte kohustus. See annab pooltele võimaluse leppida kokku, kuidas hüvitatakse öötöö tegemist vaba ajaga, mis tähendab, et tööandja poolt pakutud variandiga mittenõustumisel on töötajal õigus keelduda tööandja pakkumisest (s.o iga öötunni kohta saate 15 minutit lisa vaba aega) ning nõuda 1,25-kordset töötasu ööajal tehtud töö eest.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas erastamise eesõiguse üleandmine muudab korteri ühe abikaasa varaks?31.10.2013
Tere.
Lahutusega on kõne alla tulnud korter, mis kuulus kunagi rendilepingu alusel minu emale, kuna toona teisi omandivorme polnud. Kui üheksakümnendate keskel hakkas erastamine, oli ema eelisjärjekorras. Tema aga otsustas erastamise õiguse kirjalikult minule üle anda. Samaga nõustus kirjalikult minu abikaasa. Samuti maksti korter nii minu kui ema EVP-de eest. Kas nüüd lahutades on abikaasal õigus poolele korterile ja kas erastamise õiguse üleandmine on tõlgendatav kinkelepinguga, mille korral on tegemist ainuvaraga ega lähe jagamisele? Kui paberid on korras, siis kui raske saab olema selle tõestamine kohtus ja kas üldse on sarnaseid kohtulahendeid?
Lahutusega on kõne alla tulnud korter, mis kuulus kunagi rendilepingu alusel minu emale, kuna toona teisi omandivorme polnud. Kui üheksakümnendate keskel hakkas erastamine, oli ema eelisjärjekorras. Tema aga otsustas erastamise õiguse kirjalikult minule üle anda. Samaga nõustus kirjalikult minu abikaasa. Samuti maksti korter nii minu kui ema EVP-de eest. Kas nüüd lahutades on abikaasal õigus poolele korterile ja kas erastamise õiguse üleandmine on tõlgendatav kinkelepinguga, mille korral on tegemist ainuvaraga ega lähe jagamisele? Kui paberid on korras, siis kui raske saab olema selle tõestamine kohtus ja kas üldse on sarnaseid kohtulahendeid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest võiks erastamisõiguse üleandmine olla käsitatav kinkelepinguna ja kinkelepingu alusel omandatu, milleks on antud juhul erastamisõigus, on teadaolevalt kingisaajast abikaasa lahusvara. Samas on erastamine kui omaette protsess erastamisõiguse omandamisest eraldiseisev ja tekib küsimus, kas korteri erastamisel sai sellest ühis- või lahusvara.
Samas jääb Teie kirjelduse alusel ebaselgeks, kas Teie ema andis erastamisõiguse kinkelepinguga üle vaid Teile või Teile abikaasaga ühiselt – nimetate, et ka abikaasa andis millekski kirjaliku nõusoleku. Eeldusel, et erastamisõigus kuulus lahusvarana Teile, võiks iseenesest asuda seisukohale, et ka EVP-de eest erastatud korter on Teie lahusvara.
Tegemist on üsnagi keeruka olukorraga, mistõttu on keeruline kõiki asjaoldusid teadmata ja põhjalikku analüüsi teostamata asuda ühesele seisukohale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanaema peab maksma pojapoja eest alimente, kui isegi raskustes?31.10.2013
Vanaema, 54 a naine (sissetulek: 50.00 invaliidsustoetus, 325.00 brutopalk) on mures, sest kesknädalal toimub kohtuistung, kus kohtus nõutakse pojalapse ülalpidamise igakuist makset, kuna poeg töötu ja oma lapsele alimente ei maksa ja tundub, et ei kavatsegi maksma hakata.
Kas on üldse mingi võimalus selle naise niisugustest "alimentidest" päästmiseks? Missugused need võimalused oleksid?
Kui suur oleks niisuguse väikese palga juures see summa, mis ta maksma peaks ja kui suure summa peab inimesele elamiseks jätma, arvestades, et 100 eurot maksab ta korteri kommunaalide eest?
Kas on üldse mingi võimalus selle naise niisugustest "alimentidest" päästmiseks? Missugused need võimalused oleksid?
Kui suur oleks niisuguse väikese palga juures see summa, mis ta maksma peaks ja kui suure summa peab inimesele elamiseks jätma, arvestades, et 100 eurot maksab ta korteri kommunaalide eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 160 eurot. Kui vanem nõuab lapsele elatist miinimummääras, ei tule tal lapse kulutusi kuidagi tõendada, samuti ei ole reeglina sellise summa juures määrav elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek (isegi olukorras, kui see on väga väike).
Vanavanematelt elatise nõudmine on üsna vähelevinud ja pelgalt asjaolu, et lapse vanem on töötu ja sellega seoses sissetulekut ei oma, ei tohiks anda alust elatise väljamõistmiseks vanavanematelt. Vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks ja vaid asjaolu, et vanemal hetkel tööd ei ole/või ta ei soovi tööle minna, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest. Seega võib-olla ei pea kohus lapse vanaemalt elatise väljamõistmist üleüldse põhjendatuks ja hagi jäetakse rahuldamata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema saab hakata tulevikus elatisraha nõudma, kuigi praegu soovib sündiva lapsega elada ilma isata?31.10.2013
Mul selline mure, et ilmale on tulemas soovimatu laps, kelle lapse ema siiski soovib ilmale tuua ja aktsepteerib täna olukorda, kus bioloogiline isa ei osale lapse kasvatamisel ja ei soovi seda last. Mis garantii on isal, et lapse ema mingil ajal ringi ei mõtle ja nõuab siiski bioloogiliselt isalt toetust? Saab selle kuidagi kokku leppida või kuidas peaks toimima?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata sellest, et peatselt sündiva lapse ema on hetkel nõus sellega, et isa lapse elus osalema ei hakka ega kavatse tulevikus isalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist, ei saa lapse ema sundida taolist lubadust pidama.
Perekonnaseaduse §-i 109 kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, tühine – seega isegi juhul, kui sõlmite lapse emaga kokkuleppe, et Te ei hakka lapsele elatisraha maksma, võib lapse ema igal ajal ümber mõelda ja elatist siiski nõudma hakata.
Olukorras, mil Te ei võta lapse isadust omaks ja lapse sünnakti jääb isa kohta kanne tegemata, ei saa lapse ema Teilt kohtu kaudu elatist nõuda, kuid samas võib ta igal ajal nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist – kui tuvastatakse, et Teie olete lapse isa, kantakse Teid lapse sünnitunnistusele ja lapse emal tekib koheselt võimalus Teilt lapse ülalpidamiskulude katmiseks elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteri välja üürimisel peame maksma tulumaksu üürisummalt või ka kommunaalkulude summalt?31.10.2013
Ema viibib hooldekodus ja tema kahetoalises korteris elab inimene, kes maksab oma jooksvaid kulusid, et ei tekiks võlgasid. Kuna emal ei jää vaba raha praktiliselt üldse kätte, plaanime korteris elavalt inimeselt hakata võtma ka 30 eurot kuus üüritulu (rohkem ei taha võtta, sest et tahame, et sama elanik seal püsiks). Pole viitsimist tegeleda uute inimeste otsimisega sinna korterisse.
Küsimus siis selline. Kui me hakkame võtma 30 eurot kuus üüritulu, siis kas tulumaksu peab maksma kogu summalt, mis elanik tasub (ka kommunaalid, elekter), või ainult sellelt 30 eurolt? Kas on vahet, kui elanik maksab ise oma kommunaalide eest otse ühistule? Kas olen õigesti aru saanud, et hoolduskulude ja ühistu laenu osa kommunaalidel kulub üürileandja poolt maksmisele? Veel küsimus: kas praegu toimetame ikka õigesti, kui sellelt summalt, mis katab vaid kulutatud kommunaale, me tulumaksu ei maksa?
Küsimus siis selline. Kui me hakkame võtma 30 eurot kuus üüritulu, siis kas tulumaksu peab maksma kogu summalt, mis elanik tasub (ka kommunaalid, elekter), või ainult sellelt 30 eurolt? Kas on vahet, kui elanik maksab ise oma kommunaalide eest otse ühistule? Kas olen õigesti aru saanud, et hoolduskulude ja ühistu laenu osa kommunaalidel kulub üürileandja poolt maksmisele? Veel küsimus: kas praegu toimetame ikka õigesti, kui sellelt summalt, mis katab vaid kulutatud kommunaale, me tulumaksu ei maksa?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas korteriühistu õigusabikulud võib jagada korteriomanike vahel võrdselt?30.10.2013
Korteriühistu esitab õigusabi arveid jaotatuna korterite vahel võrdselt. Arvete esitamise aluseks on üldkoosoleku protokolli punkt sõnastuses:
Korteriühistu õigusabikulud arvestada juhtimiskuludesse. Korteriühistu majanduskava juhtimiskulude peatükki täiendada reaga "õigusabi".
Siin ei ole sõnaselgelt kirjas, et arvestuse aluseks on kulu jagada võrdselt korterite vahel. Samuti ei ole põhikirjas eraldi välja toodud õigusabi jaotamise kulu teisiti kui seaduses. Põhikirjas puudub regulatsioon õigusabi kulude osas.
Põhikirjas on kirjas punkt juhtimise kulud - juhatuse esimehe tasu üldkoosoleku poolt vastu võetud otsuse alusel jaotatuna võrdselt korterite vahel. Kas õigusabi mahub selle määratluse alla, siin on ju sõnaselgelt öeldud, juhtimiskulu on juhatuse esimehe tasu.
Korteriühistu õigusabikulud arvestada juhtimiskuludesse. Korteriühistu majanduskava juhtimiskulude peatükki täiendada reaga "õigusabi".
Siin ei ole sõnaselgelt kirjas, et arvestuse aluseks on kulu jagada võrdselt korterite vahel. Samuti ei ole põhikirjas eraldi välja toodud õigusabi jaotamise kulu teisiti kui seaduses. Põhikirjas puudub regulatsioon õigusabi kulude osas.
Põhikirjas on kirjas punkt juhtimise kulud - juhatuse esimehe tasu üldkoosoleku poolt vastu võetud otsuse alusel jaotatuna võrdselt korterite vahel. Kas õigusabi mahub selle määratluse alla, siin on ju sõnaselgelt öeldud, juhtimiskulu on juhatuse esimehe tasu.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas peab teostama ümberarvestuse, kui vahepeal on vee eest tasutud mitte näitude vaid jagamise alusel?30.10.2013
Neli kuud ei ole esitanud veenäitu. Määrati maksmiseks vett jaotusega. Kas jaotusega määratud vesi peab olema tagasiarvestatud peale näitude esitamist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis intressiga võib emaettevõte oma tütarettevõttele laenu anda?30.10.2013
Tere! Emaettevõte annab enda osalusega 50% ettevõttele pikaajalist laenu. Kuna on tegemist seotud pooltega, siis kas on võimalik anda laenu intressiga alla turuväärtuse, ilma, et riskiks. Kas oleks võimalik rakendada intressimäära 2%, mille on kehtestanud RM, kuigi selle sisu on teine.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas on mingi võimalus maksta osaühingu esimesel tegutsemisaastal dividendi?29.10.2013
Kas on mingi võimalus maksta osaühingu esimesel tegutsemisaastal dividendi? Aastaaruande peaks esitama alles 30.06.2014.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas on võimalik seada servituuti vee- ja elektritrassile ning elektriliitumispunktile?29.10.2013
Tere.
Teada on, et kinnistutele on võimalik teha juurdepääsuteele servituuti. Kas on võimalik teha ka servituuti vee- ja elektritrassile ning elektriliitumispunktile?
Tänan.
Teada on, et kinnistutele on võimalik teha juurdepääsuteele servituuti. Kas on võimalik teha ka servituuti vee- ja elektritrassile ning elektriliitumispunktile?
Tänan.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
