Õigus
Küsimus: Kas mehe ähvardusel on alust, et lahutuse korral võtab ta lapse endale?06.11.2013
Tere!
Situatsioon: naine tahab oma abikaasast lahutada ja abielluda uuesti. Mees ütleb, et sel juhul jääb naine ilma oma alla kümne aastasest tütrest, et ta on läbi mõelnud viisi, kuidas seda teha.
Mees ise ei tööta kodulinnas, vaid graafiku alusel teises linnas, olles sageli 3-4 päeva kodust eemal. Sel ajal vaataksid last vanavanemad.
Naine tahab kolida teise linna ja pärast lahutust uuesti abielluda. Naisel on seal olemas töö ja uuel abikaasal samuti. Elamistingimused on väga head. Kas praegusel mehel on lootust naiselt "laps ära võtta".
Situatsioon: naine tahab oma abikaasast lahutada ja abielluda uuesti. Mees ütleb, et sel juhul jääb naine ilma oma alla kümne aastasest tütrest, et ta on läbi mõelnud viisi, kuidas seda teha.
Mees ise ei tööta kodulinnas, vaid graafiku alusel teises linnas, olles sageli 3-4 päeva kodust eemal. Sel ajal vaataksid last vanavanemad.
Naine tahab kolida teise linna ja pärast lahutust uuesti abielluda. Naisel on seal olemas töö ja uuel abikaasal samuti. Elamistingimused on väga head. Kas praegusel mehel on lootust naiselt "laps ära võtta".
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
"Lapse äravõtmise" all peate ilmselt silmas seda, kas isal on võimalik saada endale lapse ainuhooldusõigus. Reeglina ei lõpetata ühist hooldusõigust ka siis, kui vanemad elavad alaliselt lahus, veel vähem on selleks alust seetõttu, et üks vanematest otsustab uuesti abielluda.
Kui laps on siiani elanud alaliselt oma ema juures ja mingeid probleeme pole esinenud, ei ole ilmselt väga tõenäoline, et kohus annaks lapse hooldusõiguse täielikult lapse isale üle. Eriti veel olukorras, mil isal ei ole võimalik isiklikult lapsega pidevalt koos olla tihedate töölähetuste tõttu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja omavoliline väljamakstavate tööpäevade arvu kärpimine on aluseks leping erakorraliselt üles öelda?05.11.2013
Kas tööandja poolt omavoliline väljamakstavate tööpäevade arvu kärpimine on aluseks leping erakorraliselt üles öelda? Töö on lähetustega kuid töökoht asub lepingujärgselt Eestis. Loogiliselt peaks palgaarvestus algama sellest hetkest, mil alustan töökohast lähetusse minemist, aga tööandja ei arvestanud lähetusse minemise ja lähetusest tulemise päevi tööaja hulka, mida ta on teinud eelnevalt ega andnud oma kavatsusest seda teha ka eelnevalt teada. Lisaks avaldas tööandja sotsiaalvõrgustikus minu palgaandmeid, aga see juhtus aasta tagasi. Kas nüüd, aasta aega hiljem, on võimalik esitada pretensioon ja kahjunõue?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Töölepingu seadus loeb oluliseks rikkumiseks, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist, töölepingu tingimuste muutmist ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta. Seega, kui Teie töölepingus on sätestatud, et tasustamisele kuuluvad ka lähetusse mineku ja tuleku päev, siis on see alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingut erakorraliselt üles öeldes, tuleb täpselt ülesütlemist põhjendada.
TLS § 28 lg p 13 kohaselt ei tohi tööandja avaldada töötaja palgaandmeid ilma viimase nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta. Kaebus tuleks esitada mõistliku aja jooksul pärast sellest teada saamist. Kui seda ei tehta, loetakse tegevusetust nõusolekuks. Ilmselt tuleb asuda seisukohale, et üks aasta hiljem on mõistlik aeg möödunud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas korteri uus omanik peab enne teda tehtud ümberehituste eest vastutama ja olukorra ennistama?05.11.2013
Tere!
Olen väikese 13 korteriga elumaja korteriühistu juhatuses.
Meie majas on üleskerkinud järgmine olukord:
Üks korteriomanik on KÜ juhatajale saatnud märgukirja, milles juhib tähelepanu, et naaberkorteris on ilmselt teostatud ebaseaduslikke ehitustöid: muudetud ruumide otstarvet, ehitatud vannituba ja kinni ehitades vaheseinte avasid ja osaliselt lammutatud vaheseinu.
Korteriomanik, kelle kohta kaebus esitati, eeldatavasti ise neid töid teostanud ei ole. Ostis korteri sellise planeeringuga mõned aastad tagasi. Ümberehitustööd on tehtud ilmselt eelmise ja või üleeelmise omaniku poolt aastaid tagasi.
Siit siis küsimused:
- Kas kõnealusel korteriomanikul on kohustus viia tema poolt mitte tehtud ehitustööd projektiga vastavusse (ennistada eelnev olukord või projekteerides ja kooskõlastades kõigi kaasomanikega uus). Või kui ta suudab tõestada, et tööd on tehtud ammu, teadmata ajal ei ole tal seda kohustust?
- Ette võib eeldada, et paljud kaasomanikud ei annaks oma nõusolekut selle korteri ümberplaneerimise projektile (Kuna sama korteri omanik keeldus kunagi andmast nõusolekut hoone rekonstrueerimiseks). Ehk siis millised võimalused antud korteri omanikul on ennast kaitsta?
Ehk kuidas KÜ juhatus saaks, võimalikult erapooletult, sellise situatsiooni lahendada?
Lugupidamisega
Olen väikese 13 korteriga elumaja korteriühistu juhatuses.
Meie majas on üleskerkinud järgmine olukord:
Üks korteriomanik on KÜ juhatajale saatnud märgukirja, milles juhib tähelepanu, et naaberkorteris on ilmselt teostatud ebaseaduslikke ehitustöid: muudetud ruumide otstarvet, ehitatud vannituba ja kinni ehitades vaheseinte avasid ja osaliselt lammutatud vaheseinu.
Korteriomanik, kelle kohta kaebus esitati, eeldatavasti ise neid töid teostanud ei ole. Ostis korteri sellise planeeringuga mõned aastad tagasi. Ümberehitustööd on tehtud ilmselt eelmise ja või üleeelmise omaniku poolt aastaid tagasi.
Siit siis küsimused:
- Kas kõnealusel korteriomanikul on kohustus viia tema poolt mitte tehtud ehitustööd projektiga vastavusse (ennistada eelnev olukord või projekteerides ja kooskõlastades kõigi kaasomanikega uus). Või kui ta suudab tõestada, et tööd on tehtud ammu, teadmata ajal ei ole tal seda kohustust?
- Ette võib eeldada, et paljud kaasomanikud ei annaks oma nõusolekut selle korteri ümberplaneerimise projektile (Kuna sama korteri omanik keeldus kunagi andmast nõusolekut hoone rekonstrueerimiseks). Ehk siis millised võimalused antud korteri omanikul on ennast kaitsta?
Ehk kuidas KÜ juhatus saaks, võimalikult erapooletult, sellise situatsiooni lahendada?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eelduslikult tuleb antud probleem lahendada korteriomanike kokkuleppe kaudu, sealjuures omab asja lahendamisel olulist kaalu korteris tehtud ümberehituse suurus ja nende mõju naaberkorteritele. Korteriühistu on ise kohustatud sekkuma juhul, kui üldkoosolek vastava otsuse langetab.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mitme omanikuga korteri kohta saavad korteriühistu üldkoosolekul kõik (kaas)omanikud ühe hääle?05.11.2013
Tervist,
kui korteril on mitu omaniku, kas siis kõik saavad ühe hääle, et osaleda hääletamisel või on korteri peale ainult üks hääl?
kui korteril on mitu omaniku, kas siis kõik saavad ühe hääle, et osaleda hääletamisel või on korteri peale ainult üks hääl?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on õiguslik säte, et palka saab vaid nende töötundide eest, mille eest saadetakse kliendile arve?05.11.2013
Kas on õiguslik selline tööleping, kus on sätestatud, et palka saab vaid nende töötundide eest, mille eest saadetakse kliendile arve? Nt ei ole tasustatud hanke pakkumiste tegemine, sest sellise töö eest võimalikule kliendile arvet ju ei saadeta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Selliste tingimustega tööleping sobib õiguslikult kütteperioodil tulehakatuseks.
Töölepingu seaduse § 1 algab nii: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Sellest lähtuvalt: kuna Teil on töölepinguline suhe, siis aja eest, millal allute tööandja juhtimisele ja kontrollile, peate ka tasu saama. Kui Teil on lepingusse kirjutatud tunnitasu, siis peate saama tasu vastavalt kuu normtundidele, mitte ainult arvete väljakirjutamise aja eest.
Loovale lähenemisele seaduspärase rakenduse leidmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas vormistada, kui 12-aastane laps tahab minna välismaale isa juurde elama?05.11.2013
Tere! Laste isa elab välismaal ja maksab laste emale elatist vabatahtlikult (lapsi on 3). Vanematel on ühine hooldusõigus, mis pandi paika kohtus. Laste elukoht on ema juures, kuna isa on välimaal, kuid käib 2 korda kuus lastega kohtumas. Nüüd avaldas kõige vanem laps (12-aastane) soovi minna elama isa juurde. Siit ka küsimus -kuidas seda vormistada, kas notariaalselt või kohtu kaudu? Kuidas toimub elatise maksmine, sest lapsi on kolm. Kas ema peab loomuma siinsest lasterahast (sellele lapsele), sest ka välismaal on lastetoetused. Kuidas oleks see kõik ametlik, sest teades lapse ema, ei ole temaga ükski suuline kokkulepe vettpidav. Ja kas ema saab keelata lapsel isa juurde kolimast. Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid nad lapse isa juurde elama asumises kokkuleppele jõudma. Kui lapse ema on vaatamata lapse selgele soovile isa juurde kolimise vastu ja takistab seda, on isal võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist – kui see nõue rahuldatakse, on isal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elama hakkab.
Kui vanemad jõuavad omavahel lapse välisriiki elama asumise osas kokkuleppele, puudub vajadus kohtusse pöörduda, sest kokkuleppe saab kinnitada notari juures.
Kui üks lastest hakkab elama isa juures, peaksid vanemad kokku arvutama kõigi kolme lapse kulud ja jagama need üksteise vahel enam-vähem võrdsetes osades. Lapsetoetus peaks laekuma selle vanema pangakontole, kes last tegelikult kasvatab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas joobes juhtimise eest saadud rahalise karistuse saab ühiskondlikku töö või vangistusega asendada?05.11.2013
Tere,
Oletame, et saan liiklustrahvi 300-1200 eurot umbes täpselt 0,3 promilliga joobeastmes...
...olles ise ekstudeng, töötu, varatu, pangakontol 30 senti.
Lisainfona võin mainida, et tegemist ei olnud enda isikliku autoga, selleks mul pole raha, küll aga omanik andis loa seda kasutada. (Load on olemas... veel)
Millised on alternatiivvõimalused maksta juhul, kui ei leia nelja aastaga endale tööd?
Kas pakutakse variant teha ühiskondlikku tööd või saab maksta ka vabadusega? Kui on variant istuda kongis, siis kui pikast ajast jutt käib?
Oletame, et saan liiklustrahvi 300-1200 eurot umbes täpselt 0,3 promilliga joobeastmes...
...olles ise ekstudeng, töötu, varatu, pangakontol 30 senti.
Lisainfona võin mainida, et tegemist ei olnud enda isikliku autoga, selleks mul pole raha, küll aga omanik andis loa seda kasutada. (Load on olemas... veel)
Millised on alternatiivvõimalused maksta juhul, kui ei leia nelja aastaga endale tööd?
Kas pakutakse variant teha ühiskondlikku tööd või saab maksta ka vabadusega? Kui on variant istuda kongis, siis kui pikast ajast jutt käib?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui kohaldatakse rahatrahvilist põhikaristust, on võimalik taotleda trahvi tasumise ajatamist, näidates ära, miks ei ole võimalik trahvi tasuda kohe. Alternatiivina võite taotleda põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist, kui Teil ei ole sissetulekut ja vahendeid trahvi tasumiseks. Samuti võite taotleda LS § 224 lg 2 kohase väärteo eest väärteotoimiku kohtusse saatmist aresti kohaldamiseks. Aresti võib määrata pikkusega kuni 30 ööpäeva.
Kui on kohaldatud rahatrahvi ja Te ei ole seda ettenähtud aja jooksul tasunud, edastab kohtuväline menetleja trahvi täitmiseks kohtutäiturile. Kui täitur tuvastab, et Teil ei ole vara trahvi tasumiseks, võib sissenõudja teha kohtule avalduse trahvi asendamiseks arestiga (täitemenetluse seadustik § 201). Sellisel juhul vastab 10-le trahviühikule 1 päev aresti.
Selline avaldus tuleb teha mitte hiljem, kui 3 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Seega tuleb nimetatud toimingud teha enne täitmise aegumist (4 aasta möödumist otsuse jõustumisest).
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui tööandja uuest aastast maksab arstil käimise korral üksnes kuni 16 tunni eest?04.11.2013
Tööandja töökorralduse reeglitesse lisanud muudatuse, kus vaba aja andmise ja hüvitamise kord TLS § 38 ja TLS § 42 alusel on tema poolt määratud nii, et maksimaalne tööajast vabaks saadavate tundide arv on 16 tundi aasta jooksul. Need on siis tunnid, mis tööandja ära lubab ja kinni maksab arstil käimise korral. Ülejäänud ärakäimised tuleb tasa töötada. Hakkab see muudatus kehtima järgmise aasta jaanuarist. Kas see on seaduslik?
Minul on 3 last ning ärakäimisi tuleb palju rohkem. Näiteks sel aastal on tulnud käia arsti juures 11 korda ühtekokku 30 tundi ja aasta pole veel läbi. Siiani on tööandja kõik arstil käimise tunnid kinni maksnud, miks ta ei peaks siis seda edaspidigi tegema?
Töö on 8-16.30. Võimaldatakse tunde ette ja järgi teha kell 6-8 ning 16.30-18. Aga minul käib üks laps lasteaias ning pean ta sinna viima ja sealt tooma ning seetõttu ei sobi mulle varem tööle minek ega ka õhtul kauem töötamine. Abikaasa töötab välismaal ning suuremad lapsed on alles algkoolis, nii et ma nendega lapsehoidmisel arvestada ei saa.
Minul on 3 last ning ärakäimisi tuleb palju rohkem. Näiteks sel aastal on tulnud käia arsti juures 11 korda ühtekokku 30 tundi ja aasta pole veel läbi. Siiani on tööandja kõik arstil käimise tunnid kinni maksnud, miks ta ei peaks siis seda edaspidigi tegema?
Töö on 8-16.30. Võimaldatakse tunde ette ja järgi teha kell 6-8 ning 16.30-18. Aga minul käib üks laps lasteaias ning pean ta sinna viima ja sealt tooma ning seetõttu ei sobi mulle varem tööle minek ega ka õhtul kauem töötamine. Abikaasa töötab välismaal ning suuremad lapsed on alles algkoolis, nii et ma nendega lapsehoidmisel arvestada ei saa.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Nimetatud sätete puhul on oluline mõistliku aja mõiste, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse üldtunnustatud põhimõtet, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.
TLS § 38 kasutamine on õigustatud juhtudel, kus töötaja ei saa tööd takistavat olukorda lahendada töövälisel ajal. Seega nii töötaja, kui ka tööandja peavad vaba aja nõudmisega või andmisega arvestama teise poole õigustatud huvisid. Nt on vaba aja nõudmine õigustatud olukorras, kus töötaja laps haigestub ning tekib kiire vajadus arsti visiidile. Olukorras, kus laps nt haigestub pikemaks ajaks, siis on loomulikult töötajal mõistlikum võtta haigusleht. Tööandja omalt poolt peab tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.
Eespool öeldut arvestades on tööandja vastav tööajakorralduse muudatus kõikide töötajate jaoks pigem seadusega vastuolus, kui kooskõlas olev. Mõistlikku aega tuleb igal konkreetsel juhul eraldi kindlaks määrata, arvestades eelkõige ka töötaja tervise või perekondlike kohustustega. Seega ei saa tööandja kindlaks määrata kõikide töötajate jaoks ainult ühte sobivat mõistlikku aega, igat konkreetset juhtumit arvestamata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kui palju on töötajal õigus pausidele 12-tunnise tööpäeva jooksul?04.11.2013
Meie töövahetuste pikkus on enamasti 12 tundi ja vahel tuleb ette isegi pikemaid tööpäevi. Tööandja väidab, et meil on õigus päeva jooksul ainult 30-minutilisele lõunapausile ja rohkem pause pidada ei tohi. Kuidas sellesse väitesse suhtuda? Ette tänades
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Kui tegemist on 12-tunnise tööpäevaga, tuleb seaduse kohaselt tõepoolest töötajale ette näha üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Kui aga tegemist on pikema kui 12-tunnise tööpäevaga, siis tuleb töötajale vastava tööpäeva sees tagada kaks 30-minutilist vaheaega. Seejuures on oluline märkida, et tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas.
Samuti tuleb tööandjal arvestada, et tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) peab tööandja, suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul, võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale vaheajad, mis arvestatakse tööaja hulka. Seega olenevalt töö iseloomust näeb seadus ette ka teatud erisused tööpäevasiseste puhkeaegade osas.
Täiendavalt peame vajalikuks Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et lähtuvalt TLS § 51 lg 1 on üldjuhul kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24-tunnise ajavahemiku juures vähem puhkeaega kui 11 tundi, tühine. Seega tööpäeva maksimaalne pikkus võib olla 13 tundi. Seadus näeb ette ka teatud erijuhud vastava puhkeaja piirangu kohaldamata jätmiseks, kuid ka sel juhul tuleb anda töötajale vahetult pärast töötamist täiendavat puhkeaega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas krediidiinfot pakkuva erafirma kodulehel on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?04.11.2013
Kas erafirmadel, kes tegelevad krediidiinfo kogumise ja jagamisega enda kodulehel, on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?
Selgitav näide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister.ee (juhatuse liikme ülevaade) inimese nimi ja temale kuuluvad endine/endised firmad samal ajal kui tegelikult äriregister enam ei väljasta seda infot.
Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas saaks seda eemaldada?
Küsimus on pigem andmekaitse teemaline rohkem, aga kahjuks ei osanud seda paremini liigitada.
Ette tänades!
Selgitav näide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister.ee (juhatuse liikme ülevaade) inimese nimi ja temale kuuluvad endine/endised firmad samal ajal kui tegelikult äriregister enam ei väljasta seda infot.
Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas saaks seda eemaldada?
Küsimus on pigem andmekaitse teemaline rohkem, aga kahjuks ei osanud seda paremini liigitada.
Ette tänades!
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Äriregistris on tegemist küll tasulise päringuga, kuid Äriregistrist on siiski võimalik vaadata juriidilise isiku endisi juhatuse liikmeid. Lisaks saab Äriregistris teha päringu konkreetse füüsilise isiku kohta - mh kontrollida, milliste juriidiliste isikute juhatusse on see isik varem kuulunud.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee