Õigus

See, milleks raha anti, ei ole oluline. Kui raha andmisel oli sõlmitud mingisugune kokkulepe, mida ei ole täidetud, siis võib see kahtlematult olla aluseks raha tagasi küsimisele. Kui vabatahtlikult ei taheta raha tagastada, siis tuleb vaidlus kohtus lahendada. Oluline on see, et peate tõendama kokkuleppe sõlmimise, selle alusel raha ülekandmise ja teiselt poolt kokkuleppe rikkumise. Kui osa rahast on antud panga ülekandega, siis selle tõendamine ei ole küsimus, ka tunnistajate ütlustega saab raha üleandmist tõendada. Kui on olemas ka inimesed, kes küsimuses kirjeldatud kokkuleppe sõlmimist saavad kinnitada, siis ei tohiks probleeme tekkida.

Tere!

Arvestades asjolu, et kinnistusraamatu kandel on õigustloov tähendus, kuulub korter, mille kohta tehti kinnistusraamatusse kanne peale abielu lahutamist, lahusvarana sellele abikaasale, kes on kinnistusraamatusse omanikuna märgitud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,
Kuigi tööaja korraldus on seaduse järgi tööandja poolt ühepoolselt määratav, peab tööandja oma kohustusi töötaja vastu täitma lojaalselt (TLS § 28 lg 1). Teie poolt kirjeldatud planeeritav muudatus riivab ilmselt ebaproportsionaalselt paljude töötajate elukorraldust ja sellistel tingimustel nad ei oleks ilmselt töölepingut sõlminud. Minu hinnangul on kavandatav muudatus hea usu ja mõistliku põhimõtte vastane Võlaõigusseaduse § 5 ja § 6 alusel. Kui tööandja siiski soovib muudatust läbi viia, siis minu hinnangul tekib nende töötajate osas, kes muudatusega ei nõustu, koondamissituatsioon vastavalt TLS § 89 lg 1.
Öötöö eest (kl 22-06) tuleb maksta 1,25-kordset tasu.
Kui tööandja siiski tahab teid sundida nõustuma ebaproportsionaalselt suure tööajakorralduse muudatusega, on põhjust pöörduda tööinspektori poole.
Olukorra positiivset lahendamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tuludeklaratsiooni peavad esitama kõik residendid. Residentsuse määrab maksuhaldur (alalise või peamise) elukoha või Eestis viibimise aja järgi. Antud juhul siis ilmselt elukoha või eluliste huvide keskuse asukoha järgi. Arvestatakse Eesti rahvastikuregistri kannet, perekonna elukohta jm faktilisi asjaolusid. Eestis tulu (mitte)saamine või tööandja päritolu ei ole oluline.

Tere,
Teie asutuse personalijuhi väide on ebapädev. Kooskõlas TLS § 68 ja § 69, on Teil õigus 28 puhkusepäevale aastas, mis tuleb ära kasutada jooksval aastal. Puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja sinna märkima nii põhipuhkuse kui kasutamata puhkuse. Juhul, kui siiski jääb mõni puhkuseosa kasutamata, viiakse see üle järgmisse aastasse. Arvestades, et puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul kalendriaasta lõppemisest, siis olukorra tekitamist, kus vana puhkuseosa ei võimaldata enne aegumist kasutada, tuleb lugeda pahatahtlikuks käitumiseks ja hea usu vastaseks.
Soovitan oma mittenõustumine kindlasti fikseerida kirjalikult, nt e-kirjaga, et hiljem asjaolusid tõendada. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, siis juhin tähelepanu Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6, mis määrab töösuhetest tulenevate nõuete esitamise aegumistähtajaks 4 kuud.
Vajadusel on võimalik allpool olevate kontaktide kaudu kokku leppida konsultatsiooni aeg.
Soovides väljateenitud puhkuse kasutamist:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Jääb mulje, et tegemist on tööandjapoolse suutmatuse või soovimatusega tööd korraldada. Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole seaduspärane. Lähtuda tuleb 40-tunnisest töönädalast ja ametijuhendis olevatest kellaaegadest.
Lähtuvalt TLS § 48 (valveaeg), kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks ning tuleb vastavalt sellele ka tasustada.
Lisaks peab Teile jääma TLS § 51 kohaselt igapäevane järjestikune puhkeaeg 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja TLS § 52 kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg 48 tundi (summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi) 7-päevase ajavahemiku jooksul.
Igapäevase ja iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest võib tööinspektor määrata tööandjale rahatrahvi kuni 1300 €.
Kui suudate tõendada valveaja kasutamist ja töö tegemist töövälisel ajal, siis on Teil õigus tagasiulatuvalt selle eest tasu nõuda.
Soovides õiglaseid töösuhteid:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Avaldatud informatsioonist selgub, et eiratud on mitmeidki töölepinguseadusest tulenevaid ettekirjutusi. Teadmata täpsemaid asjaolusid märgin mõningad sätted, mis esmapilgul silma jäid:
1) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2).
2) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine (TLS § 51 lg 5).
3) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
4) Ületunnitöö tegemiseks tuleb tööandjal saavutada töötajaga kokkulepe ning ületunnitöö tegemisel hüvitada see töötajale vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).

Tõendite olemasolul on töötajal õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu esitada saamata jäänud töötasu kohta nõue. Esitamise tähtaeg on kolm aastat.

Kui vajate oma küsimuse lahendamiseks konsultatsiooni, leiate vajaminevad kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tere.

Töölepinguseaduses on tööajanorm määratletud järgmiselt: eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaheksa tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2).
Selgitus: kuu tööajanormi (täistööaja puhul) moodustab tööpäevade arv kalendrikuus, mis korrutatakse kaheksaga.
Kuna riigipühi tööpäevadeks ei arvestata, siis tööajanorm ka nende päevade võrra väheneb. Seega ei ole töökoormus kõikidel kuudel identne ning tööpäevade ette- või järgitegemine, põhjendatud.
Osalise tööaja puhul määratakse töökoormus, kus töötunde vähendatakse proportsionaalselt vastavalt koormuse protsendile.
Soovitan siinkohal lepingu sõnastus töökoormuse osas tööandjaga üle vaadata ning korrektselt vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks abi, soovitan tulla meie konsultatsioonile.
Kontaktid leiate meie kodulehe lingilt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatav maakohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures Teile kättesaadavaks tehtud. Üldjuhul on kaebuse esitamise viimane päev ära näidatud ka kohtuvälise menetleja otsusel.

Küsimusele kaebuse perspektiivist ei saa ma Teile ilma asjaoludega tutvumata ja Teie elukorraldust analüüsimata vastata. Karistuspraktika on muutumas üldiselt karmimaks, mistõttu on tõenäoline, et teise analoogilise väärteo puhul lühikese aja jooksul võib ka kohus pidada põhjendatuks juhtimisõiguse piiramist. 4 kuud juhtimisõiguse piiramist teistkordse analoogilise väärteo eest ei ole igal juhul suur, arvestades, et lisakaristusena võib sellise koguse puhul isikult, keda on varem sarnase väärteo eest karistatud, juhtimisõiguse ära võtta 3 kuust kuni 12 kuuni.

Te ei tohi temale kuuluvaid asju müüa ega muul viisil realiseerida. Tuleb leida võimalus need talle üle anda.