Õigus
Küsimus: Kuidas peab käituma ja kes korvab kahju, kui sõidan autoga kogemata läbi teeaugu ning pritsin jalakäijat?15.11.2013
Kuidas peab käituma ja kes korvab kahju, kui tänav on märg, sõidan autoga kogemata läbi augu ning pritsin jalakäijat?
Autojuhina ma ennast süüdi ei tunne, sest ei sõitnud läbi augu teadlikult ja sügav auk oli ka minu jaoks ootamatu. Jalakäia riided aga võivad olla rikutud. Näen süüd pigem hooldamata teedel ja vastutust selle haldajal, maanteeamet/omavalitsus.
Mis sellisel juhul peab tegema?
Kas autojuht ja jalakäia teevad koos kahjunõude, kus jalakäia on kannataja ja autojuht pealtnägija/kannataja ning esitavad selle politseile või haldajale ?
Autojuhina ma ennast süüdi ei tunne, sest ei sõitnud läbi augu teadlikult ja sügav auk oli ka minu jaoks ootamatu. Jalakäia riided aga võivad olla rikutud. Näen süüd pigem hooldamata teedel ja vastutust selle haldajal, maanteeamet/omavalitsus.
Mis sellisel juhul peab tegema?
Kas autojuht ja jalakäia teevad koos kahjunõude, kus jalakäia on kannataja ja autojuht pealtnägija/kannataja ning esitavad selle politseile või haldajale ?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui praegusel juhul ei ole neid toiminguid tehtud, siis on oht, et teeomanik võib tugineda asjaolude ebaselgusele ja keelduda kahju hüvitamisest, isegi juhul, kui teeomanikul võiks asjaolude selguse korral kahju hüvitamise kohustus tekkida.
Eelöeldu ei välista kahju saaja õigust püüda kahju tekkimist ja kahju tekkimise asjaolusid tõendada muude tõenditega, nagu näiteks tunnistaja ütlused, omatehtud fotod sündmuskohalt, mõõtmised jms. Vaidluse korral hindab siis kogutud tõendeid kohus.
Üldiselt vastutab tee omanik teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt tee liiklusohtlikust seisundist tuleneva kahju eest. Kas tee oli liiklusohtlikus seisundis ja kas sõiduki juhil oli võimalik kahju tekitamist vältida või kahju suurust vähendada, selgitatakse välja tõendite abil ja kogutud tõendeid hinnates. Seetõttu saab lõpliku hinnangu selle kohta, milline isik konkreetse kahju eest vastutab, anda peale kõikide asjaolude ja tõendite hindamist.
Küsimus: Kas autokooli õpilane peab avarii korral kinni maksma õppesõidu auto remondi?15.11.2013
Kui õpilane, jättes täitmata õpetaja poolt antud korraldused ja tegutses omal äranägemisel ning põhjustas avarii, saab välja nõuda auto taastamise ja remondikulud, kui autol puudub kaskokindlustus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimusele vastamiseks on eelkõige tarvis analüüsida õpilase ja õpetaja rolli sõiduki juhtimisel ja liiklusõnnetuse tekke osas ning seejärel hinnata vastutuse mahtude ulatust. Hinnata tuleb ka koolituslepingut e. asjaolu, kas ja millisel määral sätestab vastutuse küsimuse pooltevaheline leping.
Õppesõidu ja sõidupraktika ajal loetakse mootorsõiduki juhiks nii õppijat kui ka õpetajat/juhendajat. Seega võib vastutus samuti nende isikute vahel jaguneda.
Korralduste täitmatajätmise osas tuleb hinnata, kas korralduste täitmatajätmine oli liiklusõnnetuse põhjuseks ja kas õpetajal oli võimalik kahju saabumist ära hoida.
Nendele asjaoludele ei saa aga vastuseid anda ilma liiklusõnnetuse asjaolusid, samuti sõiduõppija ja autokooli vahelist koolituslepingut analüüsimata.
Küsimus: Kas aastaid tagasi abikaasale tehtud volikiri kehtib ka pärast minu surma?15.11.2013
Tegin aastate eest oma abikaasale kõikide volitustega notariaalse volikirja. Kas see volikiri on kehtiv ka peale minu surma ja abikaasa saab teha jätkuvalt tehinguid minu osaga varast, või siis volikiri tühistub ja abikaasa saab pärida minu osa varast teiste pärijatega ühisel alusel - pärimisseaduse järgi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie antud volitus lõppeb Teie surmaga.
Kui Te ei ole teinud testamenti, pärib Teie abikaasa vastavalt pärimisseadusele koos teiste pärijatega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa sõjaväes oleku ajal peab läbi saama riigi poolt makstava 45 euroga?15.11.2013
Tere
Kui lapse isa on sõjaväes ja saan riigilt toetust iga kuu, kas siis lapse isal pole kohustust maksta elatusraha? Olgem ausad 160 eurot on miinimum ja kas tõesti siis kõik need kuud peaks hakkama saama 45 eurose toetusega? Et riik nõuab isadelt 160 eurot kuus, aga ise lapsi toetab sealjuures vaid 45 euroga?
Kui lapse isa on sõjaväes ja saan riigilt toetust iga kuu, kas siis lapse isal pole kohustust maksta elatusraha? Olgem ausad 160 eurot on miinimum ja kas tõesti siis kõik need kuud peaks hakkama saama 45 eurose toetusega? Et riik nõuab isadelt 160 eurot kuus, aga ise lapsi toetab sealjuures vaid 45 euroga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja ajateenistuses viibimine ülalpidamiskohustuse täitmisest vanemat ei vabasta.
Kui ajateenistuses viibivalt vanemalt ei ole võimalik elatist välja nõuda, võib tulla kõne alla elatise nõudmine asenduskohustusena lapse isepoolsetelt vanavanematelt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma vastutan lapse eest, kas siis peaksin teda ikka lubama emaga välismaale?15.11.2013
Olen eestkostja 2-aastasele poisile, kelle ema vanemlikud õigused on peatatud. Suhtleme noore emaga normaalsed. Pool aastat elas ka poisi bioloogiline ema meiega koos, kuid nüüd elab oma poiss-sõbra juures. Meil oli kokkulepe, et ta võib oma poega igal ajal külastada, ka koos sõbraga, ainult külastus peab kestma vähemalt ööpäev (see sobis lapsele kõige paremini, siis ei järgnenud ema lahkudes isegi nuttu). Kui tahab mitmeks päevaks jääda, siis saab lapse lasteaiast koju jätta ja olla pojaga kahekesi või siis kolmekesi (poiss-sõber). Nüüd hakkas ta nõudma, et tahab last viia enda poiss-sõbra juurde nädalavahetuseks. Mul on sellega raske leppida, sest ma ei saa ju vastutada, kui laps asub teises linnas. Kuid kohtuga on kogu vastutus minule pandud. Kui midagi peaks juhtuma siis ma ei kujuta ette mis saab. Lastekaitse aga peab seda normaalseks ja on mind täiesti "tanki" pannud. Nüüd tahavad noored lapse veel jõuludeks poiss-sõbra isa juurde Norra viia. Kuidas saan mina lubada lapse teise riiki, kus ma isegi ei tea kus nad elavad, mis inimestega on tegu. Palun aidake mul selgusele saada, kuidas ma peal käituma. Millised on seaduslikud tõekspidamised? Olen hirmust kaotanud juba une.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Väga keeruline on Teile sellises olukorras nõu anda, sest tegemist on ikkagi Teie enda otsusega, mille langetate oma siseveendumuse alusel. Kui olete lapse eestkostja, on Teie õigus otsustada, kas lubate emal lapsega välismaale minna või mitte, kuid kokkuvõttes peaksite ikkagi talitama nii, nagu peate õigeks, arvestades nii enda, ema kui ka lapse huve.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid dokumente on vaja pärast lahutust perekonnanime muutmiseks?14.11.2013
Tere
Olen lahutatud ja sooviksin muuta oma perekonnanime. Lahutuspaberid on soome keeles. Kas mul on vaja nime muutmiseks eesti keelseid lahutuspabereid? Või kui on vaja, kas siis peab see olema tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud?
Olen lahutatud ja sooviksin muuta oma perekonnanime. Lahutuspaberid on soome keeles. Kas mul on vaja nime muutmiseks eesti keelseid lahutuspabereid? Või kui on vaja, kas siis peab see olema tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lisaks isikutunnistusele tuleb perekonnaseisuasutusse kaasa võtta ka sünnidokument, abielu lahutuse dokument ja kui soovite kanda suguvõsa perekonnanime, siis ka seda tõestavad perekonnaseisudokumendid.
Kui abielu lahutamise dokument on soomekeelne, tuleks see tõlkida eesti keelde. Kuna Eesti ja Soome on sõlminud legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppe teatud perekonnakonnaseisudokumentide osas, peaksite perekonnaseisuasutusest üle küsima, kas Teie abielu lahutuse dokumenti on vaja apostilliga kinnitada või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui emale makstav elatisraha ei jõua lapseni?14.11.2013
Tere
Maksan lapse emale igakuiselt alimente. Nüüd käib laps teises linnas kutsekoolis ja elab minu ema juures. Ise elan teises riigis. Laps on minu ema ülalpidamisel. Lapse ema kannab lapsele raha minimaalselt. Ta ei anna lapsele (ega ka minu emale) isegi seda summat, mida mina maksan, rääkimata siis enda panusest lapse ülalpidamisele. Mida teha, et lapsele mõeldud raha ka lapseni jõuaks?
Maksan lapse emale igakuiselt alimente. Nüüd käib laps teises linnas kutsekoolis ja elab minu ema juures. Ise elan teises riigis. Laps on minu ema ülalpidamisel. Lapse ema kannab lapsele raha minimaalselt. Ta ei anna lapsele (ega ka minu emale) isegi seda summat, mida mina maksan, rääkimata siis enda panusest lapse ülalpidamisele. Mida teha, et lapsele mõeldud raha ka lapseni jõuaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegemist on üsna keerulise olukorraga, sest otsene lahendus sellele probleemile puudub. Perekonnaseadus küll sätestab üheselt, et vanem peab kasutama elatist lapse huvides, kuid samas vanemat kuidagi selleks sundida ei saa, sest mingisuguseid sanktsioone seadus selle kohustuse rikkumisel ette ei näe.
Soovitan Teil juhtida lapse ema tähelepanu asjaolule, et seadusest tulenevalt peab ta kasutama Teie poolt makstavat elatist lapse huvides ja seejuures ise sama suure osa juurde panema. Võibolla omab see lapse emale teatavat distsiplineerivat mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu lahutamine peab toimuma elukohajärgses kohtus?14.11.2013
Kas abielu lahutamine peab toimuma elukohajärgses kohtus? (Elan Saaremaal, aga Kuressaare kohtumaja n.-ö allub Pärnu maakohtule.) Või oleks saan/võin avalduse esitada ka Pärnu maakohtule?
Tänud ette
Tänud ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 3 kohaselt esitatakse abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi – kui abikaasadel ühine elukoht puudub, tuleb hagi esitada kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse lapse elukoha järgi ja ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin lahti käendaja staatusest?14.11.2013
Tere!
2008. aastal läksin olude sunnil praeguseks oma eksmehe majalaenu käendajaks. Laenu võttis mu eksmees paar aastat varem, kuid siis teatas pank, et vaja lisatagatisi. Niisiis laenu tagatiseks on korter, pluss veel mina. Maja ise on mere ääres Viimsis, mille väärtus on ka juba piisavalt hea. Peagi peale käändajaks minemist meie vabaabielu lõppes ja olen andud mehele nüüdseks juba 5 aastat aega mind sealt laenu tagant ära saada, kuid ta pole siiani suutnud uut käendajat leida ega ka panga silmis piisavalt oma palka tõsta. Mis moodi oleks mul võimalik sellest lepingust taganeda ja oma perega eluga edasi minna. Praegusel hetkel on meie pere olnud 4 aasta nn. ootaval režiimil.
Ma väga tänan kui te saaksite mind aidata!
2008. aastal läksin olude sunnil praeguseks oma eksmehe majalaenu käendajaks. Laenu võttis mu eksmees paar aastat varem, kuid siis teatas pank, et vaja lisatagatisi. Niisiis laenu tagatiseks on korter, pluss veel mina. Maja ise on mere ääres Viimsis, mille väärtus on ka juba piisavalt hea. Peagi peale käändajaks minemist meie vabaabielu lõppes ja olen andud mehele nüüdseks juba 5 aastat aega mind sealt laenu tagant ära saada, kuid ta pole siiani suutnud uut käendajat leida ega ka panga silmis piisavalt oma palka tõsta. Mis moodi oleks mul võimalik sellest lepingust taganeda ja oma perega eluga edasi minna. Praegusel hetkel on meie pere olnud 4 aasta nn. ootaval režiimil.
Ma väga tänan kui te saaksite mind aidata!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas on reguleeritud leppetrahvi otsuse edastamine, kas see tuleb parkimiskontrolöril edastada kohapeal?14.11.2013
tere,
AS Ühisteenused on eraparklas tuvastanud parkimikorraldusnõuete eiramise (fotod parkivast autost).
* kuidas on reguleeritud leppetrahvi otsuse/kviitungi edastamine - kas see tuleb AS Ühisteenused teenindajal edastada kohapeal (nt panna kojamehe vahele) või mismoodi peaks toimuma kviitungi jõudmine parkimiskorraldusnõude vastu eksijani? või piisab ka vaid SMSiga auto omanikule info saatmisest?
* milline on mõistlik aeg leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamisel - kui nt väidetav rikkumine on toimunud nt 18 kuud tagasi?
* kuidas fikseeritakse kehtinud tingimused (lepingu tingimused), mille mittetäitmise kohta on tehtud leppetrahvi otsus?
* kas ja kuidas peaks toimuma leppetrahvi korral reaalselt rikkuja tuvastamine - kas teenindaja peaks isiku kindlaks tegema või võib omal suval välja kirjutada leppetrahvi?
AS Ühisteenused on eraparklas tuvastanud parkimikorraldusnõuete eiramise (fotod parkivast autost).
* kuidas on reguleeritud leppetrahvi otsuse/kviitungi edastamine - kas see tuleb AS Ühisteenused teenindajal edastada kohapeal (nt panna kojamehe vahele) või mismoodi peaks toimuma kviitungi jõudmine parkimiskorraldusnõude vastu eksijani? või piisab ka vaid SMSiga auto omanikule info saatmisest?
* milline on mõistlik aeg leppetrahvi nõudmise kavatsusest teavitamisel - kui nt väidetav rikkumine on toimunud nt 18 kuud tagasi?
* kuidas fikseeritakse kehtinud tingimused (lepingu tingimused), mille mittetäitmise kohta on tehtud leppetrahvi otsus?
* kas ja kuidas peaks toimuma leppetrahvi korral reaalselt rikkuja tuvastamine - kas teenindaja peaks isiku kindlaks tegema või võib omal suval välja kirjutada leppetrahvi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi nõudest teatamise aja mõistlikkuse osas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kuivõrd mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, tuleb seda sisustada alati konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades. Üldjuhul mahub mõistlik aeg rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahelisse aega (üldjuhul 3 aastat). Näiteks 3 aastase aegumistähtajaga nõuete puhul on 3 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks Riigikohus pidanud mõistlikuks, kuid samas möönnud, et mõnel teisel juhul võib see olla vaadeldav ka ebamõistliku ajana. Leppetrahvi nõude esitamise aja mõistlikkuse määramisel tuleb lähtuda ka VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Usun, et 18 kuud peale rikkumise toimepanemist esitatud leppetrahvi nõude korral on mõistlik tähtaeg siiski möödunud.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimistingimused peavad olema juhile nähtavad ja piisavalt arusaadavad, et selliselt tähistatud alale sõitval juhil oleks võimalik kujundada oma seisukoht parkima asumise tingimuste ja korra osas. Vaieldud on selle üle, millal saab lugeda parkimislepingu sõlmituks.
Lepingu teise poole tuvastamine on samuti fakti küsimus e. iga parklaoperaator võib siin kehtestada endale kõige paremini sobiva korra. Vaidluse korral peab lepingust tulenevat nõuet esitav pool olema võimeline tõendama, kes on lepingu teine pool.