Õigus
Küsimus: Kas see, et ema maksab majaga seotud kulud, kus elavad isa ja laps, vähendab tema elatise maksmise kohustust?12.11.2013
Tere,
Tahaksin teada, kui suurt elatist peaks lapse isale maksma ema, kes elab ja töötab välismaal ning on lapse isa ja lapse elamiskoha omanik?
Lugu siis selline, et umbes kümme aastat tagasi võttis mu ema olemasoleva kinnisvara peale laenu, et osta ja remontida maakodu. Maakoju aga kolisid elama tema mees ja noorim laps. Kuna ema palk ei võimaldanud Eestis töötades pidada ülal kaht kodu, läks ema välismaale tööle. Siiamaani on ta maksnud maakoduga seonduvad kommunaalkulud, pangalaenu, ostnud minu vennale riideid, asju ja andnud nende raha küsimise peale ka raha.
Nüüd aga ema ei jaksa enam neid üleval pidada ning on võtnud vastu otsuse, et uuest aastast maksab kinni poja breketid (3100 eurot) ning mingi summa kuus ja kõik.
Ema on korduvalt pakkunud pojale, et ta võiks tulla välismaale elama ja õppima, ent poeg pole tahtnud. Tavaliselt koolivaheaegadel on poeg ema juures külas terve koolivaheaja (v.a suvel), siis ostetakse talle riideid ja kõike vajalikku. Ema käib ka neil vahel Eestis külas (2-5 päeva) ning siis käiakse poes ja ema kulud on 400 eurot.
Lapse isa käib tööl, ent tal puudub oskus rahaga ümber käia ning elab üle võimete.
Kas see, et maja, kus elavad isa ja poeg, on ema nimel ja selle pealt ta neilt raha ei küsi, vähendab tema elatise maksmise kohustust?
Kas lapse isal on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatise maksmist?
Tahaksin teada, kui suurt elatist peaks lapse isale maksma ema, kes elab ja töötab välismaal ning on lapse isa ja lapse elamiskoha omanik?
Lugu siis selline, et umbes kümme aastat tagasi võttis mu ema olemasoleva kinnisvara peale laenu, et osta ja remontida maakodu. Maakoju aga kolisid elama tema mees ja noorim laps. Kuna ema palk ei võimaldanud Eestis töötades pidada ülal kaht kodu, läks ema välismaale tööle. Siiamaani on ta maksnud maakoduga seonduvad kommunaalkulud, pangalaenu, ostnud minu vennale riideid, asju ja andnud nende raha küsimise peale ka raha.
Nüüd aga ema ei jaksa enam neid üleval pidada ning on võtnud vastu otsuse, et uuest aastast maksab kinni poja breketid (3100 eurot) ning mingi summa kuus ja kõik.
Ema on korduvalt pakkunud pojale, et ta võiks tulla välismaale elama ja õppima, ent poeg pole tahtnud. Tavaliselt koolivaheaegadel on poeg ema juures külas terve koolivaheaja (v.a suvel), siis ostetakse talle riideid ja kõike vajalikku. Ema käib ka neil vahel Eestis külas (2-5 päeva) ning siis käiakse poes ja ema kulud on 400 eurot.
Lapse isa käib tööl, ent tal puudub oskus rahaga ümber käia ning elab üle võimete.
Kas see, et maja, kus elavad isa ja poeg, on ema nimel ja selle pealt ta neilt raha ei küsi, vähendab tema elatise maksmise kohustust?
Kas lapse isal on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatise maksmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema tasub kõik lapse eluasemega seotud kulud, võib seda sisuliselt käsitleda teatud osas ülalpidamiskohustuse täitmisena. Iseasi, kas see vastab poolele lapse igakuistest ülalpidamiskuludest.
Kui lapse isa pöördub kohtu poole elatise väljamõistmiseks, sh tagasiulatuvalt, ei pruugi kohus seda nõuet rahuldada, kui lapse ema suudab tõendada, et on oma ülalpidamiskohustust lapse ees kohaselt täitnud. Selle tarbeks soovitan lapse emal alles hoida kõikvõimalikud kuludokumendid, mis on seotud lapse ülalpidamisega, samuti tuleks kõik raha üleandmised teha pangaülekandega, et neid oleks hiljem võimalik tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis asjaolud kohtus tavaliselt otsustavad, kelle juurde lahutuse järel laps elama jääb?12.11.2013
Tere,
Situatsioon: naine ja mees on abiellunud ja elavad koos, laps 6-aastane. Juhul kui naine soovib lahkuda, kas mehel on võimalust laps endale jätta (et laps elaks isa juures)? Naine ei tööta ja kunagi ei ole tööl käinud. Mees töötab paindlikul tööl. Situatsioon on keeruline, kuna naine tahab ka lapse anda juurde jätta. Mis tavaliselt kohus otsustab ja mis faktorid on olulised?
Kas üldreeglina on naisel suurem "võim" laps endale jätta?
Tänan!
Situatsioon: naine ja mees on abiellunud ja elavad koos, laps 6-aastane. Juhul kui naine soovib lahkuda, kas mehel on võimalust laps endale jätta (et laps elaks isa juures)? Naine ei tööta ja kunagi ei ole tööl käinud. Mees töötab paindlikul tööl. Situatsioon on keeruline, kuna naine tahab ka lapse anda juurde jätta. Mis tavaliselt kohus otsustab ja mis faktorid on olulised?
Kas üldreeglina on naisel suurem "võim" laps endale jätta?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad peale lahkuminekut lapse edasises elukohas kokkuleppele ei saa, tuleb lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmise nõudega pöörduda kohtu poole. Kui kohus rahuldab vanema nõude otsustusõiguse üleandmiseks, on vanemal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elama hakkab.
Otsustusõiguse üleandmise otsustamisel arvestatab kohus mitmeid erinevaid aspekte – eelkõige on oluline arvesse võtta, kummal vanemal on lapsega lähedasem side. Samuti üritatakse lapse senist väljakujunenud elukorraldust võimalikult vähe muuta, sest see võib lapse jaoks liigselt traumeeriv olla. Olenevalt lapse vanusest arvestatakse ka lapse enda arvamust. Varanduslik olukord reeglina sellises vaidluses rolli ei mängi.
Kui tegemist on väga väikese lapsega, peavad kohtud reeglina tõepoolest põhjendatuks pigem anda lapse viibimiskoha otsustusõigus üle lapse emale - see on ilmselgelt põhjendatav asjaoluga, et väikelaps on teatud eluperioodil sõltuv eeskätt oma emast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vanem ei ole 8 aastat kohtu poolt määratud elatist maksnud, mis aja eest saab veel seda nõuda?12.11.2013
Kui elatishagi on kohtule esitatud ja kohtunike poolt otsustatud kaheksa aastat tagasi ja lapsevanem pole sellest kinni pidanud, kui palju siis on elatisraha võimalik tagantjärgi nõuda? Kas kogu see kahekas aastat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
Eelnimetatu tähendab, et 2005. a ülalpidamiskohustuse täitmise nõude (elatise nõuded 2005. a jaanuar – detsember) aegumine algas 01.01.2006.a. Kuivõrd nõuded aeguvad 3 aastaga, siis aegusid 2005. a elatise nõuded 2009. a lõppedes. Veel ei ole aegunud 2010. a ja hilisemad nõuded.
Aegumise juures tuleb silmas pidada ka aegumise katkemise aluseid. Teie kirjeldusest jääb kahjuks selgusetuks, kas ja millal on kohtutäiturile tehtud avaldus täitemenetluse algatamiseks. Sellest olenevalt võivad elatisenõuded aeguda teistusugusel ajal kui eelnevalt kirjeldatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kahe maja vahelisel asfalteeritud ja märgistatud nö tupikalal tohib parkida või on see ka tasuline?12.11.2013
Parkisin kahe maja vahelisel asfalteeritud ja märgistatud nö tupikalal, mis ei ole otseselt tänav, vaid ees looklevalt tänavalt eraldi majadevaheline osa. Kuna teadsin, et parkimine on tasuline vaid teedel ja tänavatel, kui pole vastavasisulise märgiga näidatud mingit parkimiskorda antud kohas, siis eeldasin, et seal ei tule maksta parkimise eest (kuna pole tee ega tänav). Sain paraku aga trahvi. Kuna aeg-ajalt pargin ka teistes analoogsetes kohtades (lahtise väravaga maja eeshoov, tee kõrval olev tühi plats jne) ilma parkimistasu maksmata, siis sooviks täpselt teada, millisel juhul ikkagi tuleb parkimistasu maksta ja millisel mitte. Siiani olen aru saanud, et maksta tuleb ainult teedel ja tänavatel ja erimärgistusega kohtades. Rohkem alusetult trahvi saada ei soovi. Niisiis palun selgitust.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Saan Teie küsimusele vastata vaid selliselt, et eelkõige kehtestatakse parkimiskord liikluskorraldusvahenditega. Selleks, et liikluskorraldusvahend kehtiks, ei pea see olema paigaldatud tingimata tänavale. Tänav ja tee ei ole sünonüümid. Tänav on igal juhul tee, kuid tee ei pruugi olla käsitletav tänavana. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis. Seega, kui selline tee mõistele vastav rajatis paiknes ka kahe maja vahel, ei tähenda see, et sellel ei oleks võinud teeomaniku poolt kehtestada parkimiskorda, mille rikkumise eest on ette nähtud kas avalikud või eraõiguslikud sanktsioonid. Seega edaspidi trahvide vältimiseks tuleb jälgida, millised on parkimistingimusi kehtestavad liikluskorraldusvahendid. Need ei pruugi asuda samas kohas, kus sõidukit parkida kavatsetakse. Näiteks kehtestab LM 383 "peatumise keelu ala" peatumiskeelu kogu alal, mis jääb märgi mõjupiirkonda. Sarnaselt on kehtestatud parkimiskeelutsoonid Tallinna linnas avalikul tasulise parkimise alal.
Küsimus: Kes vastutab kaupluse parklas liikuma pääsenud ostukäru tõttu autole tekitatud kahju eest?12.11.2013
Poest tulles avastasime, et kellegi poolt parklasse jäetud ostukäru oli tuulega liikuma hakanud ja sõitnud küljepealt sisse meie autole (turvalindil olemas jäädvustus). Poe esindaja väidab, et kärud ei kuulu neile, vaid nad rendivad neid ja ka parkla kuulub tegelikult linnale. Kes vastutab tekkinud kahju eest?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas konfidentsiaalsusleping, millega keelatakse konkurendi juures töötamine 3 aasta jooksul, on õiguspärane? 11.11.2013
Tere
Kas töötaja ja tööandja vahel sõlmitud konfidentsiaalsusleping, mille alusel keelatakse töötajal konkurendi juures töötamine 3 aasta jooksul peale töölt lahkumist on õiguspärane? Konfidentsiaaluslepingu järgi makstakse töötajale ka konfidentsiaalsustasu, mis töölt lahkumise hetkel võib või ei või olla makstud. Kas konfidentsiaalsustasu maksmine või mittemaksmine võib mõjutada konfidentsiaalsuslepingu kehtivust?
Kas töötaja ja tööandja vahel sõlmitud konfidentsiaalsusleping, mille alusel keelatakse töötajal konkurendi juures töötamine 3 aasta jooksul peale töölt lahkumist on õiguspärane? Konfidentsiaaluslepingu järgi makstakse töötajale ka konfidentsiaalsustasu, mis töölt lahkumise hetkel võib või ei või olla makstud. Kas konfidentsiaalsustasu maksmine või mittemaksmine võib mõjutada konfidentsiaalsuslepingu kehtivust?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Siinkohal tuleb kohe välja tuua see, et töölepingu seadus keelab lepingupooltel õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhul, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ettenähtud (TLS § 2).
TLS § 24 lg 1 p 4 sätestab maksimaalseks pikkuseks konkurentsipiirangul ühe aasta. Kui pooled on kokku leppinud pikemas konkurentsipiirangus kui üks aasta, on tegu tühise kokkuleppega.
Leping, millega keelatakse Teil konkurendi juures töötamine 3 aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist, ei ole õiguspärane, kuna kaldub töötaja kahjuks kõrvale töölepingu seaduses sätestatust. Seega on tegu tühise kokkuleppega.
Tööandja peab konkurentsipiirangu korral maksma töötajale ka mõistlikku hüvitist. Hüvitist konkurentsipiirangu eest tuleb tasuma hakata töötajale pärast töölepingu lõppemist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele kas ühekordse maksena või perioodiliste maksetena.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas abikaasa lisamiseks täisühingu prokuristiks pean sõlmima ka temaga mingi lepingu?11.11.2013
Tere,
Soovin abikaasat lisada täisühingu prokuristina B-kaardile. Kas pean sõlmima temaga ka töölepingu või mingi muu lepingu? Hetkel ta on töötuna arvel.
Soovin abikaasat lisada täisühingu prokuristina B-kaardile. Kas pean sõlmima temaga ka töölepingu või mingi muu lepingu? Hetkel ta on töötuna arvel.
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kellele peaks esitama puhkuseavalduse, kas vahetule juhile, personalijuhile või direktorile?11.11.2013
Kellele esitada erakorralise puhkuse avaldus? Saan aru, et see on suunatud tööandjale, ehk siis konkreetselt direktorile. Kas asjaajamine toimub läbi vahetu juhi või personalijuhi või siis otse?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Reeglina edastab vahetu juht kõik dokumendid ja kirjavahetuse ettevõtte juhile. Soovitan tutvuda töökorralduse- vms. reeglitega, mis peaksid kajastama ettevõttes kehtestatud korda. Kui ettevõttes ei ole vastavaid dokumente välja töötatud, juhtida tööandja tähelepanu nende puuduste kõrvaldamiseks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas haiguslehe esimese päeva tehtud töötunnid lähevad tasustamisele?11.11.2013
Tööaeg on E-R 8 tundi päevas. 15.oktoobril jäin haigeks, kui olin 6 tundi tööl olnud. Haigusleht on mul 15.10-22.10. Kui palju on mul oktoobris normtunde, kas 184-48 (6 päeva haige*8)=136 tundi või 184-42(2 tundi + 5*8 reaalselt töölt puudu haiguse tõttu) =142 tundi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Normtunnid vähenevad töövõimetuslehel oldud päevade võrra, seetõttu tuleks maha arvestada kuu normtundidest kuus päeva.
Tööandja maksab töövõimetushüvitist haigestumise neljandast päevast. Kuna olite esimesel haiguspäeval kuus tundi tööl, tekib küsimus: mitmendast kalendripäevast peaks tööandja seda neljandat päeva arvestama, kui olite samaaegselt nii tööl kui ka töövõimetu?
Toetudes haigekassa tõlgendusele (8.11.2013), on antud juhtumi puhul töövõimetuse kestuse arvestamine, poolte kokkuleppe küsimus, sest nimetatud perioodi korrektseks alguskuupäevaks oleks pidanud olema 16.10.
Pooli rahuldavaid kokkuleppeid ning korrektset asjaajamist edaspidiseks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas notariaalset luba lapse välismaale viimise suhtes on võimalik kuidagi tagasi võtta, tühistada?11.11.2013
Lugu selline - abielu lahutatud, 6-aastane laps, koos ei ela. Alimendid kohtu kaudu välja mõistetud ja ka maksan neid korralikult. Andsin oma loa endisele abikaasale laps välismaale viia. Nüüd ei näe teda peaaegu üldse. Alustan uut elu ja soovin ka lapse elus reaalselt osaleda. Endine abikaasa ähvardab lapse teise mehe nimele kirjutada. Sünnitunnistuses olen mina bioloogiline isa. Kas see on ilma minuta üldse võimalik?
Kas seda notariaalset kinnitust lapse välismaale viimise suhtes on võimalik kuidagi tagasi võtta, tühistada? Tahan oma last siiski näha.
Kas seda notariaalset kinnitust lapse välismaale viimise suhtes on võimalik kuidagi tagasi võtta, tühistada? Tahan oma last siiski näha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete lapse sünnitunnistusele isana märgitud, ei saa Teie nõusolekuta last lapsendada (välja arvatud juhul, kui Teilt on lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, kuid Teie kirjeldusest seda ei järeldu).
Kui laps elab emaga välismaal ja Te ei saa lapsega suhtlemise osas emaga kokkuleppele, tuleks pöörduda oma murega Justiitsministeeriumi poole. Rohkem informatsiooni leiate järgmiselt veebiaadressilt ("Suhtlusõiguse tagamise taotlemine"– viimane lõik leheküljel): http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/rahvusvaheline-lapseroov
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand