Õigus
Küsimus: Kes on süüdi, kui linnatänaval on maas praht, millest ülesõitmise tagajärjel lõhkeb rehv?14.11.2013
Tallinnas pärnu mnt-l sõites olid maas jupid, millest üle sõites lõhkes esimene rehv momentaalselt. Teel oli juhtunud umbes tund aega tagasi kolmikavarii, millest olid vedelema jäänud tulede klaase ja erinevaid autoosi. Kuna oli pime ja vihmane aeg, siis kaugelt neid enda ees ei märganud ja kui märkasin, oli juba hilja. Käis ka politsei ning fikseeris olukorra, kuid nemad midagi teha ei saanud. Enne minu tulekut nägin samas kohas peatuvat munitsipaalpolitsei ametiautot, kes eeldatavasti neid nägi kuna kaugelt nägin, et peatus seal hetkeks, kuid midagi ette ei võtnud, mille peale politsei mainis, et nad oleksid siiski pidanud selles suhtes midagi ette võtma.
Sooviksingi teada kelle süü see on, kui linnatänaval ohtlik praht maas on ning kas sellisel juhul on täielikult omavastutus või on õigus purunenud rehvi eest kelleltki kahjutasu saada?
Sooviksingi teada kelle süü see on, kui linnatänaval ohtlik praht maas on ning kas sellisel juhul on täielikult omavastutus või on õigus purunenud rehvi eest kelleltki kahjutasu saada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eeltoodust saab järeldada, et kui teel asunud prahi ja kahju saabumise vahel esineb põhjuslik seos ning teeomanik on jätnud süüliselt prahi kõrvaldamata, võib tekkinud kahju osas esineda ka tee omaniku vastutus. Vastutuse esinemise tuvastamisel tuleb hinnata ka kahju saanud isiku käitumist ja kahju ärahoidmise võimalusi.
Küsimus: Kas maja kaasomanik saab müüa oma osa teisele kaasomanikule või on ka ülejäänud kaasomanikel mingi õigus?14.11.2013
Maja on jaotatud mitmete kaasomanike vahel. Üks kaasomanik soovib oma osa müüa teisele kaasomanikule. Kas nad saavad seda lihtsalt notari juures ära vormistada või on ka teistel kaasomanikel õigused ostule? Kas peab küsima ka nende nõusolekut?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas ettevõte võib kinnisvara ostmisel lõpetada tähtajalised üürilepingud ettevõtetega, kuna vajab ise ruume?14.11.2013
Osaühing tegeleb kinnisvara haldamise ja hooldamisega ning tema omanduses on kinnisvara, milles asuvaid ruume on ta üürinud erinevatele ettevõtetele. Sõlmitud on tähtajalised üürilepingud.
Osaühingu osanikud on otsustanud oma osad võõrandada ja uuel osanikul on kavas üürilepingud ennetähtaegselt lõpetada, kuna vajab kinnisvara oma tegevuse arendamiseks. Kas sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 323 sätted?
Osaühingu osanikud on otsustanud oma osad võõrandada ja uuel osanikul on kavas üürilepingud ennetähtaegselt lõpetada, kuna vajab kinnisvara oma tegevuse arendamiseks. Kas sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 323 sätted?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas kinkelepinguga elamu saajal on ka endal õigus seda maja kasutada, kui kinkijatel on isiklik kasutusõigus?14.11.2013
Kinkelepingu tegijale ja tema abikaasale jäi isiklik kasutusõigus elamule kuni nende surmani. Kasutusõigus on fikseeritud kinnistusraamatus. Kinkelepingus ei ole täpsustavaid tingimusi ruumide kasutamise osas. Kas kingi saajal on soovi korral õigus ka ise samasse majja elama asuda või kasutada osasid (kasutamisõigust omavate isikute poolt mittekasutatavaid) ruume aeg-ajalt vastavalt oma soovile, või on kinke saajal õigus vaid vara hallata, korras hoida, parendada jne, aga kasutada ei saa?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mis mägistusega peaks olema tähistatud korteriühisuse territoorium, et sinna ei pargiks naabermaja elanikud? 14.11.2013
Tere,
mis mägistusega peaks olema tähistatud korteriühisuse territoorium, et sinna ei pargiks naabermaja elanikud? Kinnistule ei ole kohandatud servituuti. Kas on võimalik sellisel alal keelata parkimist naabermaja elanikel?
mis mägistusega peaks olema tähistatud korteriühisuse territoorium, et sinna ei pargiks naabermaja elanikud? Kinnistule ei ole kohandatud servituuti. Kas on võimalik sellisel alal keelata parkimist naabermaja elanikel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis juhtub, kui töötaja ei lähe töölepingut lõpetama?14.11.2013
Tere,
minuni jõudis tuttava mure, mille puhul ma kahjuks ei oska teda aidata. Lugu on keeruline, kirjutan selle etappidena lahti:
* Töötaja leidis töökoha, kus ta käis kaks päeva proovipäeval. Kolmandal päeval vormistati töötaja tööle.
* Töötaja töötas vaid ühe päeva, järgmisel päeval oli töötajal vaba päev ning pärast seda enam tööle ei ilmunud.
* Põhjus: töötaja sõnul helistas tööandja vabal päeval ning süüdistas töötajat CV-s olevate valeandmete edastamises.
* Selle peale töötaja solvus ning tööle ta enam ei naasnud.
* Sellest on möödas kuu aega. Nüüd võttis tööandja esimest korda pärast kuud aega töötajaga ühendust ja kutsus töötajat töölepingut lõpetama. Töötaja aga ei soovi minna avaldust kirjutama.
* Mis juhtub, kui töötaja ei lähe lepingut lõpetama? Kas tööandja saab ilma töötaja allkirjata töölepingut lõpetada? Kas tööandjal on õigus nõuda töötajatalt hüvitist tegemata töö eest?
* Samas on töötajale pakutud uut tööd, kuhu ta uuel nädalal tööle kavatseb minna. Kas ta saab seda teha, kui vanas kohas pole tööleping lõpetatud?
Lugupidamisega,
minuni jõudis tuttava mure, mille puhul ma kahjuks ei oska teda aidata. Lugu on keeruline, kirjutan selle etappidena lahti:
* Töötaja leidis töökoha, kus ta käis kaks päeva proovipäeval. Kolmandal päeval vormistati töötaja tööle.
* Töötaja töötas vaid ühe päeva, järgmisel päeval oli töötajal vaba päev ning pärast seda enam tööle ei ilmunud.
* Põhjus: töötaja sõnul helistas tööandja vabal päeval ning süüdistas töötajat CV-s olevate valeandmete edastamises.
* Selle peale töötaja solvus ning tööle ta enam ei naasnud.
* Sellest on möödas kuu aega. Nüüd võttis tööandja esimest korda pärast kuud aega töötajaga ühendust ja kutsus töötajat töölepingut lõpetama. Töötaja aga ei soovi minna avaldust kirjutama.
* Mis juhtub, kui töötaja ei lähe lepingut lõpetama? Kas tööandja saab ilma töötaja allkirjata töölepingut lõpetada? Kas tööandjal on õigus nõuda töötajatalt hüvitist tegemata töö eest?
* Samas on töötajale pakutud uut tööd, kuhu ta uuel nädalal tööle kavatseb minna. Kas ta saab seda teha, kui vanas kohas pole tööleping lõpetatud?
Lugupidamisega,
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Töötaja peab järgima töölepingu ülesütlemise tähtaegu, mis tulenevad töölepingu seadusest. Katseajal võib töötaja töölepingu üles öelda 15-päevase etteteatamisega ning kui katseaeg läbi, siis 30-päevase etteteatamisega. Kuna töötaja pole lepingut üles öelnud, siis on tööleping kehtiv.
Kuna töötaja ei ole tööle ilmunud, kutsus tööandja töötajat töölepingut lõpetama ning viimane sellest keeldus, võib tööandja töölepingu üles öelda erakorraliselt.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine võib toimuda tööandja poolt siis, kui töötajast tuleneb mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1). Pikemat aega tööle mitteilmumine kui oluline töölepingu rikkumine on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt.
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule (TLS § 74 lg 3).
Seega võib tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist, kui ta on lahkunud töölt ette teatamata või ei asunud tööle ilma, et tal oleks selleks mõjuv põhjus.
Töötaja saab minna uues kohas tööle, st, et eelnev tööleping ei muuda uut töölepingut tühiseks. Seadus ei kehtesta piiranguid, mitu töökohta saab inimesel olla. Seda saavad pooled reguleerida töölepinguga. Kui töötajal ei ole senise tööandjaga kehtestatud piirangut, et kehtiva töölepingu olemasolu korral ei saa töötaja töötada kolmanda isiku juures, siis kehtiva töölepingu olemasolu ei takista töötajal uue lepingu sõlmimist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kuidas saab isa lapse elukoha ja selle tingimuste osas kaasa rääkida avaldada?13.11.2013
Tere, elukaaslane (naine) plaanib kolida lahku ja tahab võtta lapse endaga, samas puudub tal endal kindel sissetulek ja kindel elukoht. Samas puudub ka minul kindel elukoht aga mul on kindel sissetulek.
Hetkel töötan ise soomes, aga on plaan tulla eestisse ja eestis oleks töögraafik jällegi vaheldumisi öisete ja päevaste aegadega, aga kui tuleksin eestisse saaksin ka kindla elukoha endale.
Lapse ema aga tahab sellist kokkulepet, et laps elab temaga ja mina käigu last vaatamas millal mulle aga sobib, et ta ei soovi mingit elatusraha minult välja nõuda, vaid ma peaksin need lihtsalt ise maksma vabatahtlikult.
Kuna ma tean seda, et lapse ema läheks lapsega oma ema juurde või vanaema juurde (kes on ka vana ja haige ning vajab rahu) siis ümberringi (eriti naise vanemad) on probleemid alkoholi ja tubakatoodetega, mida tarvitatakse seal liigselt ja igapäevaselt, mis ei ole minu arvates kuigi hea lapsele, kes on saamas kuu aja pärast 2-aastaseks.
Tahaksin teada, mis võimalused on minul kui lapse isal? Ma ei taha võtta ära hooldusõigust emalt aga ma ei taha ka seda, et laps elaks sellises keskkonnas. Ja mulle ei sobi see, et kui ema tahab lahku elama minna, et siis mina peaksin käima last vaatamas. Ma arvan, et õigem võiks olla see, kui lapse ema otsustab lahku kolida võiks ta jätta lapse minule ja käia teda ise vaatamas kui talle sobib ja vahest ka enda juurde võtta kokkuleppeliselt.
ette tänades
Hetkel töötan ise soomes, aga on plaan tulla eestisse ja eestis oleks töögraafik jällegi vaheldumisi öisete ja päevaste aegadega, aga kui tuleksin eestisse saaksin ka kindla elukoha endale.
Lapse ema aga tahab sellist kokkulepet, et laps elab temaga ja mina käigu last vaatamas millal mulle aga sobib, et ta ei soovi mingit elatusraha minult välja nõuda, vaid ma peaksin need lihtsalt ise maksma vabatahtlikult.
Kuna ma tean seda, et lapse ema läheks lapsega oma ema juurde või vanaema juurde (kes on ka vana ja haige ning vajab rahu) siis ümberringi (eriti naise vanemad) on probleemid alkoholi ja tubakatoodetega, mida tarvitatakse seal liigselt ja igapäevaselt, mis ei ole minu arvates kuigi hea lapsele, kes on saamas kuu aja pärast 2-aastaseks.
Tahaksin teada, mis võimalused on minul kui lapse isal? Ma ei taha võtta ära hooldusõigust emalt aga ma ei taha ka seda, et laps elaks sellises keskkonnas. Ja mulle ei sobi see, et kui ema tahab lahku elama minna, et siis mina peaksin käima last vaatamas. Ma arvan, et õigem võiks olla see, kui lapse ema otsustab lahku kolida võiks ta jätta lapse minule ja käia teda ise vaatamas kui talle sobib ja vahest ka enda juurde võtta kokkuleppeliselt.
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps peaks peale vanemate lahkuminekut jääma elama selle vanema juurde, kelle juures on lapse huvid enam kaitstud. Eeskätt peaksid vanemal, kelle juurde laps elama jääb, olema lapsega lähedased sidemed ja head suhted, kuid samas peaks see vanem olema võimeline pakkuma lapsele ka mõistlikke elamistingimusi.
Kui Te lapse emaga lapse edaspidises elukohas kokkuleppele ei saa, peaksite esmalt pöörduma oma murega lastekaitsetöötaja poole, kes aitab välja selgitada lapse jaoks parima lahenduse ja seejärel suunata vanemaid lapse huve arvestavat kokkulepet sõlmima. Kui seal kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb lapse viibimiskoha otsustusõiguse nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töölepingu alusel poole kohaga töötamisel läheb tulumaks esimesest sendist?13.11.2013
Tere! Töötan töölepingu alusel poole kohaga. On see õige, et tulumaks läheb esimesest sendist? Kas poole kohaga töötades 144 eurot polegi maksuvaba? Tänan.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Miks ehitatakse uued kortermajad selliselt, et wc ja vannituba on ühes ruumis?12.11.2013
Miks ehitatakse uued kortermajad selliselt, et wc ja vannituba on ühes ruumis? Väga ebamugav lahendus. Kõige rohkem tekitavad hämmingut sellised korterid, kus wc, vann ja saun asuvad koos. Hetkel tundubki, et seetõttu peab korteri ostma vanemasse majja.
Ei leidnud õiget kohta, kuhu küsimust esitada, aga ehk oskate siiski aidata vastuse leidmisel.
Ei leidnud õiget kohta, kuhu küsimust esitada, aga ehk oskate siiski aidata vastuse leidmisel.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korterelamu lokaalsele küttele üleviimiseks piisab üldkoosoleku otsusest või peab olema kõigi kirjalik nõusolek?12.11.2013
Korterelamu on viie korruseline 60 korterit, kas piisab kü üldkoosoleku otsusest või peab kõigilt olema kirjalik luba. Peame ringi ehitama keldri katla jaoks ja panema kaks toru seinale "seniks".
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Küsimust puudutavateks õigusaktiks on kaugkütteseaduse paragrahv 15 lg 4 ja korteriomandiseaduse paragrahv 16.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ