Õigus
Küsimus: Kas lapse saab lapsendada tema onu, lapse sünnitunnistusel oleks siis õde ja vend lapse vanemad?19.11.2013
Kas lapse saab lapsendada tema (lapse) onu? Lapse bioloogilise isa nõusolek oleks lapsendamisel olemas, sest ta ise tegi ettepaneku. Bioloogiline isa ei ole lapse vastu huvi tundnud mitte mingil määral ja arvestades lapse huvisid tulevikus, siis on lapsel parem tema hingekirjast maas olla. Lapse onu ehk siis lapse ema vend on see eest super "isa" ja ainuõige valik lapsele. See on küll imelik kui lapse sünnitunnistusel on õde ja vend lapse vanemad, aga siiski, kas selline asi on üldse võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei sätesta, et Teie poolt kirjeldatud viisil lapsendamine oleks lubamatu. Lapsendamise eelduseks on lapse vanemate nõusolek ja kui laps on juba 10-aastane, siis ka lapse enda nõusolek. Seega lisaks lapse isa nõusolekule on vajalik ka lapse ema nõusolek ning vastavalt lapse vanusele võibolla ka lapse nõusolek.
Kohtupraktikat analoogsete olukordade kohta minule teadaolevalt ei ole, seega kahjuks ei saa ma Teile anda ammendavat vastust, kas lapsendamine võiks antud juhul kujuneda edukaks või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik teha võlakirja, kus on 4 võlgniku ja kuidas jaguneb summa kui peaks see kohtusse jõudma?18.11.2013
Kas on võimalik teha sellist võlakirja, kus on 4 võlgniku? Ja kui see peaks minema inkassosse või kohtusse, siis kuidas jaotatakse võla summa?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus summeerida töötunde mitmete kuude lõikes, kui puudub selle kohta kokkulepe?18.11.2013
Tere
Minul mure tööaja arvestuse ja ületundidega, millele ei oska lahendust leida. Töötan graafiku alusel, erineva pikkusega tööpäevadega. Summeeritud tööaja kohta puudub töölepingus märge, nii nagu pole siis ka kokkulepet summeerimisperioodi pikkuse kohta, mis, nagu ma tean, võib olla kuni 4 kuud (ei tööta valdkonnas, kellele laieneb 12-kuuline perioodi pikkus). Tihti tekib ületunde. Siit ka küsimus, kas tööandjal on õigus summeerida töötunde mitmete kuude lõikes, kui puudub selle kohta kokkulepe?
Minul mure tööaja arvestuse ja ületundidega, millele ei oska lahendust leida. Töötan graafiku alusel, erineva pikkusega tööpäevadega. Summeeritud tööaja kohta puudub töölepingus märge, nii nagu pole siis ka kokkulepet summeerimisperioodi pikkuse kohta, mis, nagu ma tean, võib olla kuni 4 kuud (ei tööta valdkonnas, kellele laieneb 12-kuuline perioodi pikkus). Tihti tekib ületunde. Siit ka küsimus, kas tööandjal on õigus summeerida töötunde mitmete kuude lõikes, kui puudub selle kohta kokkulepe?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee
TLS § 47 lg 1 alusel kohustub töötaja täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldusest tööandja juures teavitatakse töötajaid enamasti ettevõtte reeglites töökorraldusele (endine sisekorra eeskiri).
Kuivõrd ületunnitöö arvestus tööaja summeerimise korral saab toimuda alles arvestusperioodi lõpus (TLS § 44 lg 1), on väga oluline teada selle kestust.
Kui tööandja pole töö(aja)korralduse andmeid töötajale enne tööle asumist esitanud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandja peab sel juhul need andmed töötajale esitama kahe nädala jooksul arvates sellise nõude saamisest (TLS § 5 lg 3). Nimetatud kohustuse järelevalve pädevus on Tööinspektsioonil, kuhu töötaja saab kaebusega pöörduda, kui talle tööandja poolt andmeid ka kahe nädala jooksul ei esitata.
Seega on tööandjal õigus tööaega summeerida kuni nelja kuu lõikes, kui poolte vahel on kokkulepe tööaja summeerimiseks (töötamine tööajakava alusel) ning kohustus töötajale teavitada arvestusperiood (milliste kuude lõikes summeerimine toimub).
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000.
Küsimus: Kas saan vanemate korterit pärast isa surma omale nõuda, kuna olen õdedest ainukesena neid rahaliselt toetanud ja hooldanud?18.11.2013
Tere!
Isa suri, testamenti ei koostanud. Kolm tütart, kellest mina olen vaid vanemaid viimased aastad toetanud, nüüd aitan ema igakuisete kommunaalmaksetega (ema ja isa ei olnud abielus). Peale isa matuseid, järgmisel päeval, läksid õed notarisse pärismispabereid koostama. Õed ei ole aitanud vanemaid mitte ühe sendiga, ka ei tundnud aastaid huvi isa käekäigu kohta. Nüüd tulid lagedale isa matusteks. Kas on võimalik nõuda isa korterit enda nimele, kui olin oma vanematel aitajaks vaid mina. Saan aru, et selleks pean pöörduma kohtusse, milleks ma olen valmis. Kas oleks nendest ka abi minu (ehk meie emaga) kasuks? (Aastatepikkused väljavõtted rahaülekannetest isa, ema arvetele maksudeks ning elamiseks).
Isa suri, testamenti ei koostanud. Kolm tütart, kellest mina olen vaid vanemaid viimased aastad toetanud, nüüd aitan ema igakuisete kommunaalmaksetega (ema ja isa ei olnud abielus). Peale isa matuseid, järgmisel päeval, läksid õed notarisse pärismispabereid koostama. Õed ei ole aitanud vanemaid mitte ühe sendiga, ka ei tundnud aastaid huvi isa käekäigu kohta. Nüüd tulid lagedale isa matusteks. Kas on võimalik nõuda isa korterit enda nimele, kui olin oma vanematel aitajaks vaid mina. Saan aru, et selleks pean pöörduma kohtusse, milleks ma olen valmis. Kas oleks nendest ka abi minu (ehk meie emaga) kasuks? (Aastatepikkused väljavõtted rahaülekannetest isa, ema arvetele maksudeks ning elamiseks).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie isal testamenti ei olnud, millega ta oleks korteri Teile pärandanud, kohaldub seadusjärgne pärimine ja isale kuulunud korteri (võrdetes osades) pärijateks on kõik tema lapsed, so Teie ja Teie kaks õde.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas sellega siis on, kas järgnev samaliigiline liiklusrikkumine pikendab eelmise rikkumise tähtaega?18.11.2013
Tere!
Varem oli nii, et järgnev samaliigiline rikkumine aasta jooksul pikendas eelmise kehtivust (arvestamist raskendava asjaoluna karistuse määramisel). Uudistest on läbi käinud, et seda taheti muuta selliselt, et iga rikkumine kehtib aasta selle toime panemisest ja järgnev samaliigiline rikkumine ei pikenda eelnevat. Kuidas selle asjaga praegusel hetkel on?
Küsimuse ajend: sain kiiruse ületamise eest karistada ja tasusin trahvi 26.11.2012 ja nüüd sain uue trahvi 18.11.2013. Kas see esimene rikkumine kehtib ikkagi kuni 26.11.2013 või viimase rikkumise järgi, kuni 18.11.2014?
Tänan!
Varem oli nii, et järgnev samaliigiline rikkumine aasta jooksul pikendas eelmise kehtivust (arvestamist raskendava asjaoluna karistuse määramisel). Uudistest on läbi käinud, et seda taheti muuta selliselt, et iga rikkumine kehtib aasta selle toime panemisest ja järgnev samaliigiline rikkumine ei pikenda eelnevat. Kuidas selle asjaga praegusel hetkel on?
Küsimuse ajend: sain kiiruse ületamise eest karistada ja tasusin trahvi 26.11.2012 ja nüüd sain uue trahvi 18.11.2013. Kas see esimene rikkumine kehtib ikkagi kuni 26.11.2013 või viimase rikkumise järgi, kuni 18.11.2014?
Tänan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on vaja isalt notariaalset luba lapsega välismaale puhkama sõitmiseks?18.11.2013
Tere
Plaanin reisida koos 15-aastase lapsega ilma isata Singapuri ja Taisse. Kas selleks, et reisida nendesse riikidesse ilma ühe vanemata, on vaja teise vanema luba (notariaalselt kinnitatud)?
Plaanin reisida koos 15-aastase lapsega ilma isata Singapuri ja Taisse. Kas selleks, et reisida nendesse riikidesse ilma ühe vanemata, on vaja teise vanema luba (notariaalselt kinnitatud)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsega välisriiki reisimisel võidakse nõuda lisadokumente, milliseid täpselt, sõltub eelkõige külastatava riigi nõudmistest. Seetõttu on soovitav kõigepealt küsida reisisihiks oleva riigi esindusest, milliseid dokumente nende piirivalve sellisel juhul nõuab.
Reisile tuleks kaasa võtta teise lapsevanema notariaalselt kinnitatud nõusolek ja samuti inglisekeelne rahvastikuregistri väljavõte, millelt on näha mõlema lapsevanema andmed. Rahvastikuregistri väljavõtte saate kohalikust omavalitsusest tasuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kingituseks saadud maja selle üüritulust remontimisel on nüüd lahutuse korral see maja ühisvara?18.11.2013
Mulle kingiti vanavanemate poolt elamu, mille üürituludest seda ka korrastasin ja remontisin. Nüüd väidab lahutust tahtev abikaasa, et osa majast peab kuuluma temale, kuna remonti olen teinud abielu ajal.
Olen tõesti sisemist remonti jõudumööda teinud, kuid elamu välist kubatuuri pole ma muutnud, ka pole jõudnud ei uut katust ega voodrit panna. Abikaasa ise pole selle elamu jaoks ei aega ega raha kulutanud, töödes ta ei osalenud. Mis piirini siis tohib remonti teha, ilma et oleks kartust omandiõigusest ilma jääda? Ja kui ma olen maja korrastanud sellesama maja üürist saadud tulust, siis kuidas võib tekkida abikaasal sellele omandus?
Olen tõesti sisemist remonti jõudumööda teinud, kuid elamu välist kubatuuri pole ma muutnud, ka pole jõudnud ei uut katust ega voodrit panna. Abikaasa ise pole selle elamu jaoks ei aega ega raha kulutanud, töödes ta ei osalenud. Mis piirini siis tohib remonti teha, ilma et oleks kartust omandiõigusest ilma jääda? Ja kui ma olen maja korrastanud sellesama maja üürist saadud tulust, siis kuidas võib tekkida abikaasal sellele omandus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinkimise teel omandatu kuulub kingisaajaks oleva abikaasa lahusvara hulka, seega on korter Teie lahusvara ja abikaasa ei saa nõuda korteri kui ühisvara jagamist pelgalt seetõttu, et korterit on remonditud abielu ajal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teostada korteriühistu jagunemine ja kaasomandi jagamine, kui ühistus on 3 maja?16.11.2013
Korteriühistus on kolm maja: esimeses kaheksa korterit, teises kaks ja kolmandas üks korter. Nimelt soovitakse teostada majade renoveerimine ja finantseerimiseks kasutada ühisvara müüki (esimese maja pööning ja garaaž). Kahjuks teises majas on üks korteriomanik sellele vastu, kuigi kasu saaks ka tema, sest renoveeritaks ka tema maja. Esimese ja kolmanda maja elanikud on kõik poolt ja valmis pööningust loobuma, et saaks maja renoveeritud.
Kas on võimalik teostada korteriühistu jagunemine ja kaasomandi jagamine? Tegelikult pole teise maja elanikul mingit asja esimese maja pööningule ja tema majaga see kuidagi ühenduses pole. Või on mingeid muid mooduseid, kuidas vastu olevat elanikku eirata, sest ta pole kunagi ühegi asjaga nõus. Hetkel kannatab 10 korteriomanikku, 1 korteriomaniku pärast.
Garaažide ja hoovi jagamine kahe maja vahel?
Ette tänades!
Kas on võimalik teostada korteriühistu jagunemine ja kaasomandi jagamine? Tegelikult pole teise maja elanikul mingit asja esimese maja pööningule ja tema majaga see kuidagi ühenduses pole. Või on mingeid muid mooduseid, kuidas vastu olevat elanikku eirata, sest ta pole kunagi ühegi asjaga nõus. Hetkel kannatab 10 korteriomanikku, 1 korteriomaniku pärast.
Garaažide ja hoovi jagamine kahe maja vahel?
Ette tänades!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui küsimus on ainult maja pööningus ja garaažis, siis saab nendest eraldiseisvaid korteriomandeid moodustada ka ühe korteriomaniku vastuseisust hoolimata. Vastava õiguse annab Teile korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saab 5 korteriga maja omav osaühing asutada korteriühistu?16.11.2013
Tere,
osaühingule kuulub 5 korteriga elamu. Elamu on korteriomanditeks jagatud. Osaühing soovib asutada korteriühistut. Hetkel ei saa seda teha, kuna kõik korterid kuuluvad ühele juriidilisele isikule (asutajat peab olema 2). Kui osaühing müüb ühe korteri teisele osaühingule, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks sama isik, mis esimeses osaühingus. Asutajaks on küll erinevad osaühingud, kuid protokollile alla kirjutab ikka üks isik. Kas sellest võib äriregistris probleemi tulla?
Tänan
osaühingule kuulub 5 korteriga elamu. Elamu on korteriomanditeks jagatud. Osaühing soovib asutada korteriühistut. Hetkel ei saa seda teha, kuna kõik korterid kuuluvad ühele juriidilisele isikule (asutajat peab olema 2). Kui osaühing müüb ühe korteri teisele osaühingule, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks sama isik, mis esimeses osaühingus. Asutajaks on küll erinevad osaühingud, kuid protokollile alla kirjutab ikka üks isik. Kas sellest võib äriregistris probleemi tulla?
Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas meie söögikoht peab ka Fonogrammitootjate MTÜ-le maksma hakkama kui autorikaitsele juba maksame?15.11.2013
Tere
Tegeleme toitlustamisega, firma kaubamärgis on sõna "klubi" kuid mingiks ööklubiks me end ei liigita. Lahtioleku aeg 11-02. On täitsa tavaline söögikoht koduste toitudega ja saab ka a la cart'i kui vaja. Korra või kaks nädalas toimub disko ja vahel on selle asemel elav muusika. Istuma mahub umbes 50 inimest, disko ajal vähem, kuid siis enamus ka seisab. Oleme ammu sõlminud lepingu autorikaitsega ning maksame neile stabiilselt selle eest, et muusika mängib päeviti ja disko ajal. Saime hiljuti aga meili Fonogrammitootjate MTÜ-lt, et tuleb nüüd nendega ka sõlmida leping, muidu läheb asi kohtusse. Kohal nad pole käinud, nõudmine on saadetud ainult meili teel. Loogika ütleb, et miks peaks ühe ja sama asja eest topelt maksma, samas on info, et nad võitsid mingi kohtulahingu Tantsuagentuuri vastu (kellel vist autorikaitsega ei olnud lepingut), ilmselt kasutati tantsuks taustamuusikat.
Kas peaksime maksma ja kas selline meili teel tulnud nõue on korrektne?
Nii võib ju varsti veel mingi lauljate või pillimeeste MTÜ välja ilmuda ja hüvitist hakata nõudma.
Tänud ette.
Tegeleme toitlustamisega, firma kaubamärgis on sõna "klubi" kuid mingiks ööklubiks me end ei liigita. Lahtioleku aeg 11-02. On täitsa tavaline söögikoht koduste toitudega ja saab ka a la cart'i kui vaja. Korra või kaks nädalas toimub disko ja vahel on selle asemel elav muusika. Istuma mahub umbes 50 inimest, disko ajal vähem, kuid siis enamus ka seisab. Oleme ammu sõlminud lepingu autorikaitsega ning maksame neile stabiilselt selle eest, et muusika mängib päeviti ja disko ajal. Saime hiljuti aga meili Fonogrammitootjate MTÜ-lt, et tuleb nüüd nendega ka sõlmida leping, muidu läheb asi kohtusse. Kohal nad pole käinud, nõudmine on saadetud ainult meili teel. Loogika ütleb, et miks peaks ühe ja sama asja eest topelt maksma, samas on info, et nad võitsid mingi kohtulahingu Tantsuagentuuri vastu (kellel vist autorikaitsega ei olnud lepingut), ilmselt kasutati tantsuks taustamuusikat.
Kas peaksime maksma ja kas selline meili teel tulnud nõue on korrektne?
Nii võib ju varsti veel mingi lauljate või pillimeeste MTÜ välja ilmuda ja hüvitist hakata nõudma.
Tänud ette.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
