Õigus
Küsimus: Kas ruumi kasutamise suuline kokkulepe peaks kehtima ka uue omanikuga?02.11.2013
Kahekorruseline hoone on jagatud kaheks elamispinnaks. 1/2 kuulub ühele omanikule ja 1/2 teisele omanikule. Omanike vahel sõlmiti suuline leping, korrastada kindel ruum ühel korrusel ning mõlemad osapooled jagavad remondi kulud pooleks ja mõlemad võivad seda pinda kasutada. Pärast vastava korruse omaniku vahetust, kus remont toimus, keeldub uus omanik anda võimalust kasutada pinda. Ruum kuulub uue omaniku elamispinnale. Küsimus on selline, et kas vanal omanikul on võimalus küsida kasutusvõimalust või kulude katmist?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas on võimalik üürileping erakorraliselt üles öelda, kuna puudusi ei likvideerita?02.11.2013
Sõlmisin üürilepingu fikseeritud üüriga. Korteri vastuvõtmisel ei kontrollinud kõiki asju, mida igapäevaselt vaja läheb. Korterisse sisseelamine võttis aega, hakkasid ilmnema puudused: köögi kraanikauss tilgub ja kraan katki, nõudepesumasin ei tööta korralikult, praeahi pooleldi kasutuskõlbmatu. Pesumasina kasutamine probleemne. Lisaks veel mitmeid muid puudusi, millest ei teavitatud ja ilmnevad välja alles sisseelamisel aga need kõik on vajalikud igapäevases elus. Korterit ei oleks kindlasti üürinud selliste puudustega mis praegu on, üürileandja kinnitas, et kõik on toimiv korteris ja probleeme ei ole. Tegin ettepaneku hinda alandada aga see ei sobinud. Üürileandja ei soovi hinda alandada mitte mingil tingimusel, lubab probleemidega tegelda siis kui täiesti katki või aega on. Väidab, et probleemide lahendamine on kulukas ja ei saa alandada hinda. Sama raha eest on üüriturul paremas seisukorras korterid. Etteteatmine on 2 kuud üürilepingu lõpetamiseks. Kas on võimalik korter öelda üles enne 2 kuud etteteatamisega kui on teada, et puuduste kõrvaldamisega tegeletakse passiivselt ja eesmärgiks on ainult raha saada. Kas võiks jätta üüri tasumata kuni probleemid on lahendatud? Kas võiks jätta üüri tasumata ja oodata kui omanik ütleb lepingu üles? Kas võiks kolida välja ilma etteteatamata ja maksta kuni kasutatud perioodi eest tasu. Kuidas selliste asjade puhul kohtus lahendused on ja mida tuleks vältida, et võimalikul kohtu juhtumil võitjaks jääda.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas palgapäeva kuupäeva võivad tööandja ja töötaja kokku leppida või kehtestab selle TLS?01.11.2013
Tere!
Töötaja soovib saada eelmise kuu eest töötasu järgneva kuu 20-dal kuupäeval. Kas see on seadusega lubatud ja piisab, et kirjutada vastav kuupäev töölepingusse? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata tööandja seisukohast?
Tänud vastuse eest
Töötaja soovib saada eelmise kuu eest töötasu järgneva kuu 20-dal kuupäeval. Kas see on seadusega lubatud ja piisab, et kirjutada vastav kuupäev töölepingusse? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata tööandja seisukohast?
Tänud vastuse eest
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee
Küsimus: Kas ülejäänud 7 korteri omanik oleks pidanud mind katuse remondist ikkagi teavitama?01.11.2013
Tegemist on järgmise pretsedendiga, omandis on üks korter majas, kus kokku on 8 korterit. Ülejäänud 7 korterit on haldaja (ehk põllumajandusühistu) omandis, kes rendib need korterid ühistu töötajatele ja korraldab maja haldamist. Minu korter asub esimesel korrusel. 18.10.2013 sain PÜ-st arve, et on tehtud terve katuse konstruktsiooni vahetus ja selle eest tuleb üks osa kuludest ka minul tasuda.
Siin kohal tekivad järgmised küsimused:
1. Eelmine omanik oli sõlminud halduslepingu 2000. aastal ja sellest ajast on iga kuu makstud ka hoolduskulude tasu. Nende tööde kohta puudub igasugune info haldaja poolt. Kas remondi kulu ei peaks iga kuu hoolduskuludes kajastuma?
2. Tegemist on sisuliselt kahe omanikuga, kellel on selles majas korterid, kas ei pea olema kahepoolne nõusolek tööde tegemiseks?
3. Haldaja ei ole teavitanud, et hakkab katusevahetust tegema.
4. Ei ole esitatud mingeid ehituspakkumusi.
5. Kas pean üldse seda arvet tasuma?
Tänan vastuse eest!
Siin kohal tekivad järgmised küsimused:
1. Eelmine omanik oli sõlminud halduslepingu 2000. aastal ja sellest ajast on iga kuu makstud ka hoolduskulude tasu. Nende tööde kohta puudub igasugune info haldaja poolt. Kas remondi kulu ei peaks iga kuu hoolduskuludes kajastuma?
2. Tegemist on sisuliselt kahe omanikuga, kellel on selles majas korterid, kas ei pea olema kahepoolne nõusolek tööde tegemiseks?
3. Haldaja ei ole teavitanud, et hakkab katusevahetust tegema.
4. Ei ole esitatud mingeid ehituspakkumusi.
5. Kas pean üldse seda arvet tasuma?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega, kui katusekate oli amortiseerunud ja/või ohtlik, siis oli ülejäänud 7 korteri omanikul õigus töö teostada ka ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta. Samas peab ta suutma tõendada nii seda, et katuse remont oli vajalik, samuti kõiki katuse remondiga seotud kulusid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võin maksmata jätta garaaži soojaarve, kui ühistu juhatus lülitas kütte välja, kuid arve esitab?01.11.2013
Tere! Elan kümnekordses kortermajas, mille esimesel korrusel asub kinnine garaaž. Garaaži seinad (piirdekonstruktsioonid) on soojustatud. Garaaži parkimiskohad on eraldi korteriomandid. Garaažis on küte välja lülitatud ja seal paiknevaid korteriomandeid ei köeta. Kütte välja lülitamise otsuse tegi KÜ juhatus ilma garaaži korteriomandi omanike ja üldkoosoleku nõusolekuta/otsuseta. (Seetõttu langes eelmisel talvel garaaži temperatuur paari plusskraadini). Hoolimata sellest, et teenust ei osutata, esitab KÜ garaažiomanikele majandamiskulude arved, millel on kütte rida. Kütte ühikhind on sama, mis teistel korteriomanditel, kus küte toimib. KÜ juhatus põhjendab arve esitamist KÜ põhikirja punktiga, mis ütleb: "elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad Ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas." Lisaks toimub nende sõnul garaaži nö. "kaudne kütmine" läbi hoone konstruktsioonide ja siseseinte. Kas selline arve esitamine on korrektne või tekib KÜ-l kütte ühikhinna vähendamise kohustus (proportsionaalselt kaudse kütmise %-ga)? Kas võin osutamata teenuse eest maksmata jätta? Suur tänu ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teiselt poolt on küttekulu näol tegu korteriühistu majanduskuluga, mis jagatakse kõikide korteriühistu liikmete vahel, ning mille sissenõudmiseks korteriomanikult tuleb korteriühistul tõestada üksnes kulu kandmist. Seega ei piisa antud probleemi puhul korteriühistu küttearvete ignoreerimisest vaid Teil tuleks oma õiguste maksmapanemiseks astuda aktiivseid samme, mida kirjeldasin eelmises lõigus.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on loogiline, kui kortermaja ees saan trahvi selgitusega: takistan teise sõiduki parkimiskohale sõitmist?01.11.2013
Tere,
Elan Tallinnas, korrusmajas, kus maja ees on märgistatud parkimiskohad vastavalt auto registreerimismärgile. Minu korterile parkimiskohta ette nähtud pole, küll aga on üks märgistatud parkimiskohtadest koguaeg tühi, mitte keegi seal ei pargi. Nii olengi juba mõnda aega seda parkimiskohta kasutanud, sest olen üliõpilane ja tänaval parkimise eest peaksin maksma 127,82 eurot kuus, mis on minu jaoks vägagi suur summa. Siiani ühtegi probleemi pole selle kohaga olnud, pole selle koha omanik ega keegi muu mingit teadet edastanud. Täna 31.10.2013 õhtul kell 21.05 on minu autole pandud Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt niinimetatud hoiatustrahv 64 eurot. Kirjalikule hoiatusmenetluspaberile on kirjutatud, et pargin kohas, kus takistan teise sõiduki parkimiskohale sõitmist.
Sooviksin teada, kas sellise asja eest on õigus sellist karistust määrata? Kas on võimalused selle otsuse vaidlustamiseks? (loomulikult olen ma mõistev, ja kui selle koha õige omanik tõesti seda kohta kasutab siis kindlasti enam sellele kohale ei pargiks, ning leiaks mõne muu lahenduse)
Jään ootama vastust, mida sellises olukorras teha, sest tõesti ka see 64 eurot on minu kui üliõpilase jaoks üpriski arvestatav summa, mida naljalt välja maksta ei sooviks.
Jään huviga Teie vastust ootama,
Siiralt tänades,
Elan Tallinnas, korrusmajas, kus maja ees on märgistatud parkimiskohad vastavalt auto registreerimismärgile. Minu korterile parkimiskohta ette nähtud pole, küll aga on üks märgistatud parkimiskohtadest koguaeg tühi, mitte keegi seal ei pargi. Nii olengi juba mõnda aega seda parkimiskohta kasutanud, sest olen üliõpilane ja tänaval parkimise eest peaksin maksma 127,82 eurot kuus, mis on minu jaoks vägagi suur summa. Siiani ühtegi probleemi pole selle kohaga olnud, pole selle koha omanik ega keegi muu mingit teadet edastanud. Täna 31.10.2013 õhtul kell 21.05 on minu autole pandud Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt niinimetatud hoiatustrahv 64 eurot. Kirjalikule hoiatusmenetluspaberile on kirjutatud, et pargin kohas, kus takistan teise sõiduki parkimiskohale sõitmist.
Sooviksin teada, kas sellise asja eest on õigus sellist karistust määrata? Kas on võimalused selle otsuse vaidlustamiseks? (loomulikult olen ma mõistev, ja kui selle koha õige omanik tõesti seda kohta kasutab siis kindlasti enam sellele kohale ei pargiks, ning leiaks mõne muu lahenduse)
Jään ootama vastust, mida sellises olukorras teha, sest tõesti ka see 64 eurot on minu kui üliõpilase jaoks üpriski arvestatav summa, mida naljalt välja maksta ei sooviks.
Jään huviga Teie vastust ootama,
Siiralt tänades,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tegin valesti, et vaide esitasin ja võtsin süü oma peale, nüüd on neil minu andmed?01.11.2013
Tere!
Minu probleem siis selline: juunis parkis minu vend auto PERH haigla töötajate parklasse (see, et see on ainult töötajate ja teenindava personali parkla, selgus alles hulk aega hiljem). Kuna tema ei ole ei auto kasutaja ega omanik ja telefon on asutuse oma, maksin mina (auto kasutaja) mobiilselt parkimise eest. Auto juurde tagasi tulles oli kojamehe vahel parkimistrahv (leppetrahv siis). Kuna ma ei olnud nõus leppetrahvi tasuma (ei nõudnud selle tasumist ka vennalt), esitasin Cityparkile vaide ja selgitasin, et parkimise eest oli ju makstud (Tele2-st ka üle kontrollitud). Citypark saatis mulle vastuseks, et vähendavad siis trahvi poole võrra. Küsisin veel selgituseks, miks peab trahvi tasuma kui oli makstud korrektselt ja siis selgitati alles, et tegemist oli töötajate või teenindava personali parklaga. Nüüd pommitavad nad mind kirjadega ja juba on saabunud kiri ka inkassolt. Mina ei ole nõus trahvi tasuma. Kas tegin valesti, et vaide esitasin ja võtsin süü oma peale? Kas neil (nüüd siis juba ilmselt inkassol) on õigust mind kohtusse anda? Neil on nüüd tänu vaide esitamisele minu andmed (nimi, aadress ja e-mail).
Minu probleem siis selline: juunis parkis minu vend auto PERH haigla töötajate parklasse (see, et see on ainult töötajate ja teenindava personali parkla, selgus alles hulk aega hiljem). Kuna tema ei ole ei auto kasutaja ega omanik ja telefon on asutuse oma, maksin mina (auto kasutaja) mobiilselt parkimise eest. Auto juurde tagasi tulles oli kojamehe vahel parkimistrahv (leppetrahv siis). Kuna ma ei olnud nõus leppetrahvi tasuma (ei nõudnud selle tasumist ka vennalt), esitasin Cityparkile vaide ja selgitasin, et parkimise eest oli ju makstud (Tele2-st ka üle kontrollitud). Citypark saatis mulle vastuseks, et vähendavad siis trahvi poole võrra. Küsisin veel selgituseks, miks peab trahvi tasuma kui oli makstud korrektselt ja siis selgitati alles, et tegemist oli töötajate või teenindava personali parklaga. Nüüd pommitavad nad mind kirjadega ja juba on saabunud kiri ka inkassolt. Mina ei ole nõus trahvi tasuma. Kas tegin valesti, et vaide esitasin ja võtsin süü oma peale? Kas neil (nüüd siis juba ilmselt inkassol) on õigust mind kohtusse anda? Neil on nüüd tänu vaide esitamisele minu andmed (nimi, aadress ja e-mail).
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas 11-aastase poja kirjutatud avaldus sotsiaaltöötajale, et ta ei taha kolida Soome, omab juriidilist jõudu?01.11.2013
Tere,
Kolisime perega Soome (mina, mees ja 2 väikest last) püsivaks elamiseks ja töötamiseks. Kolmas laps - 11-aastane poeg elab praegu vanaemaga Eestis. Vanem laps oli algusest peale kolimise vastu - Eestis on tuttav kool, sõbrad + murdeea algus. Juhtus nii, et kui tegelesime kolimisega, elas poeg paar nädalat minu ema juures. Selle aja jooksul vanaema leidis võimaluse minu poja "päästmiseks". Nimelt üks tuttav jurist soovitas talle minna kirjutama avaldust kohalikule sotsiaaltöötajale selle kohta, et poiss ei taha kuhugi kolida ja tahab jääda elama vanaemaga Eestis. Seda nad tegidki. Imestab see, et sotsiaaltöötaja võttis avalduse vastu ja ütles minu mehele esmakohtumisel, et te (vanemad) ei saa vägisi viia last Eestist ära, sest ta on juba 11-aastane ja ise otsustab, kellega ja kus ta elama hakkab. Perekonnaseadusest me küll sellist õigust ei leidnud. Püüdsime poega ümber veenda, selle peale ta ütleb, et kui tal ei oleks seda õigust olnud, siis ta kindlasti sõidaks meiega koos. Kuna eesti seadus lubab, siis seda võimalust ta kasutabki.
Küsimus on järgmine, kuivõrd on juristi ja sotsiaaltöötaja soovitused/tegevused on õigustatud ja vastavuses kehtiva seadusega? Kas ei peaks täiskasvanud inimesed (ametnikud) rääkima alaealisele lapsele, et ta peab olema oma vanemate ja õe-vennaga koos? Miks me kogu aeg räägime lastele nende õigustest, kohustustest mitte sõnakestki. Perekonnaseaduses on välja toodud ju konkreetsed juhtumid, millal laps (10-aastane) saab valida ühe või teise vanema vahel või eestkostjat. Kas poja kirjutatud avaldus, et ma ei taha kolida Soome, omab mingit juriidilist tähtsust?
Tänan vastamast
Kolisime perega Soome (mina, mees ja 2 väikest last) püsivaks elamiseks ja töötamiseks. Kolmas laps - 11-aastane poeg elab praegu vanaemaga Eestis. Vanem laps oli algusest peale kolimise vastu - Eestis on tuttav kool, sõbrad + murdeea algus. Juhtus nii, et kui tegelesime kolimisega, elas poeg paar nädalat minu ema juures. Selle aja jooksul vanaema leidis võimaluse minu poja "päästmiseks". Nimelt üks tuttav jurist soovitas talle minna kirjutama avaldust kohalikule sotsiaaltöötajale selle kohta, et poiss ei taha kuhugi kolida ja tahab jääda elama vanaemaga Eestis. Seda nad tegidki. Imestab see, et sotsiaaltöötaja võttis avalduse vastu ja ütles minu mehele esmakohtumisel, et te (vanemad) ei saa vägisi viia last Eestist ära, sest ta on juba 11-aastane ja ise otsustab, kellega ja kus ta elama hakkab. Perekonnaseadusest me küll sellist õigust ei leidnud. Püüdsime poega ümber veenda, selle peale ta ütleb, et kui tal ei oleks seda õigust olnud, siis ta kindlasti sõidaks meiega koos. Kuna eesti seadus lubab, siis seda võimalust ta kasutabki.
Küsimus on järgmine, kuivõrd on juristi ja sotsiaaltöötaja soovitused/tegevused on õigustatud ja vastavuses kehtiva seadusega? Kas ei peaks täiskasvanud inimesed (ametnikud) rääkima alaealisele lapsele, et ta peab olema oma vanemate ja õe-vennaga koos? Miks me kogu aeg räägime lastele nende õigustest, kohustustest mitte sõnakestki. Perekonnaseaduses on välja toodud ju konkreetsed juhtumid, millal laps (10-aastane) saab valida ühe või teise vanema vahel või eestkostjat. Kas poja kirjutatud avaldus, et ma ei taha kolida Soome, omab mingit juriidilist tähtsust?
Tänan vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Poja kirjutatud avaldus küll juriidilist jõudu ei oma, kuid kui lapse soov on kindlasti Eestisse elama jääda, siis võibolla peaksite siiski tema arvamust arvestama ja andma talle võimaluse Eestisse elama jääda, nt vanaema juurde.
Õiguslikus mõttes on Teil kui vanemal õigus otsustada, kus 11-aastane laps elama hakkab ja kooli läheb ning iseenesest keegi Teid selles takistada ei saa, kuid arvesse tuleks seejuures võtta ka lapse huve.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isaduse tuvastamise ja elatise nõudmise vastu võib isa hoopis hooldusõiguse taotlemisega kiusu ajama hakata?01.11.2013
Kas on võimalus, et kui ma nõuan laste isalt isaduse tuvastamist ja elatise maksmist (lapsed on 11a. ja 4a. ja isa pole omast initsiatiivist huvi laste vastu üles näidanud ega mitte kuidagi toetanud) kohtu kaudu, et isa keerab asja minu vastu hoopis ja nõuab lapsed endale? Suurem laps teab teda kui päris isa, aga lapse 11 eluaasta jooksul on nad suhelnud kokku 1,5 aastat kõige pikemal perioodil, laps isegi ei nimeta teda ISAKS, väiksemat last on isa näinud korra pärast sündi ja korra aasta tagasi, nii et väiksemale lapsele on ta täiesti võõras. Muretsen, et teades selle mehe iseloomu, siis äkki tal õnnestub kuidagi keerata asjad minu vastu ja nõuab laste hooldusõigust vms, et pääseda alimentide maksmisest. Laste isa pole kummagi lapse sünnitunnistusel kirjas kuna ta ei olnud nõus nime sinna kandmisega.
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isadus tuvastatakse, siis on laste isal õigus taotleda laste hooldusõigust, kuid Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel pean vähetõenäoliseks, et kohus sellise nõude rahuldaks.
Kui lapsed on peale lahkuminekut Teie juures elanud ja isa pole laste vastu üldse huvi tundnud, ei pea kohus suure tõenäosusega põhjendatuks anda laste hooldusõigus äkitselt isale, seega ei tasuks kindlasti isaduse tuvastamise taotlemist (ja elatise väljamõistmise taotlemist) taolise hirmu kartuses tegemata jätta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui iga kuu tekib ületunde ja tööandja ei anna selle kompenseerimiseks vaba aega?31.10.2013
Töö toimub graafiku alusel, päevade pikkused erinevad. Töölepingus puudub märge summeeritud tööaja arvestuse kohta. On vaid, et töötaja töötab täistööajaga ja graafiku alusel, kindla kuupalgaga. Oktoobris on tekkinud aga 15 ületundi, mida ei tasustata rahas. Hetke seisuga on juba ka novembri graafik teada ja seal on tunde 174, kuigi normtunnid on 168. Detsembris aga tunde broneerituna graafikusse hetkel juba 163, kuigi dets. normtunnid on 149 ainult. Sellest järeldatuna ei saa ma oma ületunde vabas ajas kätte ka ei novembris ega detsembris. Vastupidi, neid lisandub veel juurdegi ja kuu käigus ehk rohkemgi veel, kui hetkel teada. Tööandja vastab selle peale, et kuna meil oli suvel tunde vähem, siis nüüd võibki üle olla. Ei tahaks aga sellega nõus olla, kuna seaduse järgi vist peaks ju olema nii, et selleks, et niimoodi üldse tõsta tunde ühest kuust teise peaks olema kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus, koos perioodi pikkusega. Viimane aga vist on kõige pikem ju 4 kuud (töötan kultuuri ja vabaaja asutuses), nii et suvist aega ei saaks hetkel nagunii arvesse võtta. Vestlused tööandjaga pole tulemusi andnud, tema vastus on, et alati võib minna ju sinna, kus rohkem meeldib. Mida ette võtta? Kas tõesti töövaidlus?
Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee
Siiski olenemata asjaolust, et summeeritud tööaja arvestuse puhul võivad töötunnid arvestusperioodi jooksul jaguneda ebaühtlaselt, peab arvestusperioodi lõpuks töötaja poolt töötatud keskmine töötundide arv olema 40 tundi nädalas (kui pole teisiti kokku lepitud). Samuti peab tööandja kinni pidama TLS-st tulenevatest tööaja üldistest piirangutest ning tagama töötajale ettenähtud puhkeaja.
Mis puudutab ületunnitööd, siis tööandja kohustus on esmalt saavutada ületunnitöö tegemiseks töötajaga kokkulepe (kui ei ole täidetud eeldused ületunnitöö nõudmiseks) ning ületunnitöö tegemisel hüvitada see töötajale vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
Tööandjal on võimalik nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist ainult teatud erandjuhtudel nagu näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega ei saa tegemist olla püsiva lahendusega töökorralduses. Käesoleva küsimuse lahendamiseks soovitame Teil esmalt oma pöördumised tööandja poole teha kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Juhul kui nimetatu tulemust ei anna, on Teil võimalus pöörduda nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtu poole. Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et kõnealuste institutsioonide poole pöördumiseks oleks mõistlik alles hoida igasugune tõendusmaterjal, mis näitab, et olete teinud ületunnitööd, olete vastavas küsimuses pöördunud (korduvalt) tööandja poole, kuid sellest hoolimata ei ole saanud tehtud ületunnitöö eest tasu (või vaba aega). Seega hoidke alles nii kirjalikud pöördumised tööandja poole kui ka kõik töögraafikud, mis näitavad tehtud ületunde juhuks kui antud küsimust ei ole võimalik tööandjaga kohtuväliselt lahendada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.
Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner
Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee